[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

huudõŕ I s <huudõri, huudõrit> , huutõŕ I <huutõri, huutõrit> üksiktalu, krunditalu ▪ huudõri pääle lätś, .tõistõ .paika elämä läks talu pidama, [läks] teise kohta elama; kui timä võtt talo kotusõ .vällä, sis tuu om huutõŕ kui tema võtab talukoha välja, siis too on üksiktalu. Vrd .puustus

kannanõ adj <kannadsõ, kannast> kännuline, kände täis ▪ maa om kannanõ, nii et .hoitkuʔ maa on kände täis, nii et hoidku; kannadsõ kotusõ pääl kasᴜs ulli pall´o palohkit kände täis kohas kasvab väga palju pohli. Vrd .kandlikanõ, kannalinõ, kannɪkanõ, kannulinõ

kergähütmä v <kergähüttäʔ, kergähüdä ~ kergähütä> korraks kergitama ▪ kergähüdäʔ tõõsõ kotusõ pääle! kergita end [ja mine] teise koha peale!; tä lätś .talli, kergähüt´ kivi ülest, võtt´ .päitseʔ .vällä (muinasjutust) ta läks talli, kergitas korraks kivi üles, võttis päitsed välja. Vrd kergähämä, kergähümä

künnähtümä v <künnähtüdäʔ, künnähtü> korraks küündima ▪ tuu kotusõ künnähtü ka arʔ .kaema, kohe Okse saa piltl sain selle koha ka ära vaadata, kuhu Okse [teises ilmas] läheb. Vrd .haarduma, haaruma, .kündümä, künnähütmä

leeme|kotᴜś s <leeme|kotusõ, leeme|kotᴜst> lõge, luustumata koht koljul ▪ leemekotᴜś viil vallalõ latsõkasõl lõge on lapsekesel veel lahti. Vrd meele|kotᴜś

lesnäk s <lesnägo ~ lesnäko, lesnäkot> / <lesnägu, lesnäkut> kalmus (Acorus calamus) ▪ sis ei jääʔ .kirpa, ku lesnäk om põrmadu pääl siis kaovad kirbud [majast], kui kalmused on põrandal; mää kotusõ pääl kasusõʔ lesnägoʔ mäda (soise) koha peal kasvavad kalmused; kae, tah lesnäkoh vanapatt istᴜs, lesnägo puhmu all istᴜs, jermol´ üsäh (muinasjutust) vaatan, siin kalmuses istub vanapagan, istub kalmusepuhma all, lõõtspill süles. Vrd kalmᴜs

nõgõś|hain s <nõgõś|haina, nõgõś|.haina> iminõges (Lamium) ▪ kääbäste pääl nõgõś.haino näi kääbaste peal nägin iminõgeseid; nõgõśhainaʔ kasusõʔ .pehme kotᴜsõ pääl iminõgesed kasvavad pehme maa peal; nõgõśhainaʔ, nä mäki pääl kasusõʔ iminõgesed, need kasvavad küngastel. Vrd nõgõślill´