Leitud 1 artikkel
kannɪkanõ adj <kannɪkatsõ, kannɪkast> kännuline, kände täis ▪ maa om kannikanõ ni kivine maa on kände täis ja kivine; kivetseʔ õks teil ommaʔ kid´o põlluʔ, kaŕamaaʔ kannikatsõʔ (rahvalaulust) kivised on teie kitse põllud, karjamaad kände täis; vell´o õks meil künni kütᴜ̈sit, kaki õks .maida kannikatsi (rahvalaulust) vend meil kündis kütiseid, kännulisi katkus maid. Vrd .kandlikanõ, kannalinõ, kannanõ, kannulinõ