Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime • |
Leitud 2 artiklit vedama1 tegusõna 〈vedama , vedada , v`eab , v`eetud 〉 1. midagi või kedagi ühest kohast teise sõidutama ■ kuhu + millega Kaup veeti Soome lennukiga. Külalised veetakse saarele paadiga. Reisija vedas järel ratastega kohvrit. Laps vedas kelgu mäe otsa. 3. midagi rasket kandma Poiss veab rasket kotti. ühendid: alt vedama, kihla vedama vedama2 tegusõna 〈vedama, vedada, v`eab 〉 kui kellelgi veab, siis tal läheb juhuse tõttu hästi ■ kellel Tal veab alati. ■ millega Meil ei vedanud ilmaga. |
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |