[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime •


Pildilehed     Õppelehed     Maad ja rahvad     Grammatikatabelid     Õpetajale

liidese seadistamine

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

doktor nimisõna 〈d`oktor , d`oktori , d`oktorit ; mitmus d`oktorid, d`oktorite, d`oktoreid 〉


1. (lühend dr) sõna, mida kasutame arsti perekonnanime ees
Doktor Lillemägi see nädal patsiente vastu ei võta.
2. (lühend dr) kõrgeim teaduslik kraad; selle kraadiga inimene
Ta on nüüd doktor ja professor.

doktor teistes sõnastikes

härra nimisõna 〈härra , härra , härrat ; mitmus härrad, härrade, härrasid 〉


1. (lühend hr) sõna, mida kasutame viisakal pöördumisel mehe poole
Härra, palun astuge kõrvale!
Austatud daamid ja härrad!
Kas härra Juhan Kask kuuleb?
Lugupeetud hr Liiv!
2. viisaka käitumise ja välimusega mees; mehe kohta üldiselt

härra teistes sõnastikes

meeter nimisõna 〈m`eeter , m`eetri , m`eetrit ; mitmus m`eetrid, m`eetrite, m`eetreid 〉


(lühend m) pikkuse mõõtühik. Ühes meetris on sada sentimeetrit
Müür oli viie meetri kõrgune.
Jõgi on umbes 300 meetrit lai.
Võistlesin 100 meetri jooksus.

meeter teistes sõnastikes

meie mitmus asesõna 〈meie , meie , m`eid ; meieni, meiena, meieta, meiega 〉,

me mitmus asesõna 〈me, me, m`eid ; m`eisse, m`eis, m`eist, m`eile, m`eil, m`eilt, m`eiks 〉
mina ja teine inimene või mina ja teised inimesed
Me oleme kodus.
Meie klassi tuli uus õpilane.
Meile see ei sobi.
Kui kõneleja tahab tegijaid esile tuua, siis kasutatakse tavaliselt pikka vormi, näiteks Meie nii ei arva.

meie teistes sõnastikes

millimeeter nimisõna 〈milli+m`eeter , milli+m`eetri , milli+m`eetrit ; mitmus milli+m`eetrid, milli+m`eetrite, milli+m`eetreid 〉


(lühend mm) pikkuse mõõtühik. Ühes sentimeetris on kümme millimeetrit
Klaas on 8 millimeetrit paks.

millimeeter teistes sõnastikes

mina ainsus asesõna 〈mina , minu , m`ind ; minusse, minus, minust, minule, minul, minult, minuks, minuni, minuna, minuta, minuga 〉,

ma ainsus asesõna 〈ma, mu, m`ind ; m`ulle, mul, m`ult 〉
viitab kõnelejale
Ma töötan pangas.
See on minu vend.
Ta armastab mind.
Mul on üks õde.
Mulle see film ei meeldinud.
Kui kõneleja soovib ennast esile tuua, siis kasutatakse tavaliselt pikka vormi, näiteks Mina seda ülesannet küll ei tee.

mina teistes sõnastikes

number nimisõna 〈n`umber , n`umbri , n`umbrit ; mitmus n`umbrid, n`umbrite, n`umbreid 〉


1. märk, millega arve kirjas märgitakse, näiteks 2 või 6
Summa tuli kirjutada nii sõnade kui ka numbritega.
2. (lühend nr) mingis süsteemis millegi või kellegi kohta märkiv arv; selle kirjalik esitus numbritega
Maja number on 6.
● auto number, pangakonto number, arve number
saab moodustada: sihtnumber, telefoninumber, viitenumber
3. ajalehe või ajakirja üks väljaanne
Ajakirja viimases numbris oli lugu suusatajatest.

number teistes sõnastikes

proua nimisõna 〈proua , proua , prouat ; mitmus prouad, prouade, prouasid 〉


1. (lühend pr) sõna, mida kasutame viisakal pöördumisel naise poole
Vabandust, proua!
Proua Tamm, kas te kohvi soovite?
Austatud pr Eve Tamm!
2. abielus naine; ka keskealise või vanema naise kohta üldiselt

proua teistes sõnastikes

ruutmeeter nimisõna 〈r`uut+m`eeter , r`uut+m`eetri , r`uut+m`eetrit ; mitmus r`uut+m`eetrid, r`uut+m`eetrite, r`uut+m`eetreid 〉


(lühend m²) pindala mõõtühik, mille aluseks on 1 meetri pikkuste külgedega ruut
Korteri suurus on 54 ruutmeetrit.

ruutmeeter teistes sõnastikes

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur