[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 2 sobivat artiklit.

meierõhulises asendis›, merõhutus asendis› ‹meie e. me, meid, meisse, meis, meist, meile, meil, meilt, meieks e. meiks, meieni, meiena, meieta, meiega
pronmitmuse 1. isiku asesõna vt mina
1. osutab vähemalt kahesele rühmale, kuhu kõneleja v. kirjutaja (juhuslikult v. sünnipäraselt) kuulub v. tunneb end (ea, soo, ideoloogia vm. põhjal) kuuluvat. Meie ja teie. Meie – sina ja mina (tema ja mina, teie ja mina, nemad ja mina). Meid on kokku viis. Mitte keegi meist. Kellelgi meist tuleks minna. Meie Mardiga. Mis ta meist tahab, mis tal meiega asja on? Meil pole sellega pistmist. Meieni polnud see uudis veel jõudnud. Püüdke (ilma) meieta hakkama saada. Jäägu see jutt meie vahele, teistel pole vaja seda teada. Siis me hakkasime minema. Me kahekesi jäime teistest maha. Meie kui väikerahvas. Meie maa, rahvas, riik. Meie linnad ja külad, kogu me maa. Ivan on meie keele ära õppinud. Meie ajal, päevil. Meie ajaarvamise järgi, enne meie ajaarvamist. Meil oli suur perekond, meid oli kokku üheksa. Meie ema, vanaisa, Mari. Meie uus õpetaja. Me naised pidime sõja ajal ka meeste tööd ära tegema. Hurraa, meie omade võit! Me peame õnne tänama, et nii läks. Leib on vanem kui meie. *Las kasvame, me tõusev sugu .. G. Suits. ||hrl. väliskohakäänetesmärgib kõneleja v. kirjutaja peret, kodu, töö- v. elupaika, kodumaad jne. Jaan oli lapsena meil karjapoisiks. Tule mõnikord meile, meie poole. Naabrid olid eile õhtul meil. Nad olid meilt koju minnes vihma kätte jäänud. Meilt on bussipeatusse 2 km. Tule meile tööle. Ei meil ega mujal maailmas. Meil, meie kandis, meie pool räägitakse murret. Meilt eksporditakse puitu. Meile sissetoodud taimeliigid. || märgib määratlemata isikute ringi. Olgu meil siin näiteks mõõdud 5 × 5 × 7. Mida me mõistame kupeerimise all? Kuidas me selle kohta ütleksime?
2. kasut. mina asemel. a. (autori tagasihoidlikkuse väljendamiseks). Et oma mina mitte esile tuua, räägib ta ettekandes kogu aeg, et meile näib, paistab, meie arvates on nii. b. van (võimutäiuse rõhutamiseks). Keisrid ütlevad enda kohta meie. Meie, Aleksander I, Jumala armust kogu Venemaa keiser.
3. kõnek kasut. sina v. teie asemel (hrl. patsiendi v. väikelapsega suheldes). Ja kuidas me ennast täna tunneme? Täna me võime juba üles tõusta, kõndimist harjutada.
4. kõnek ka iroon kasut. tähtsustades tema asemel. Näe, meil [= imikul] on juba kaks kikut suus! Sealt ta tulebki – ja oh, küll me oleme ikka üleslöödud kui vau!

(oh ~ oi ~ ah) sa mu meie
imestust, vaimustust, üllatust väljendav hüüatus. Oh sa mu meie, kus oli alles pidu ja trall! Kõik siidis ja sametis, et oi sa mu meie. *Sa mu meie! Sa [= August] oled ju lapsehoidjaks hakanud! T. Lehtmets. *Oleks mina [Mari] üksi meeste hulgas – oh sa mu meie! Kolm meest oleks juba üle käidud. R. Männis.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur