[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • Lühendid • @ettepanekud

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 55 artiklit

en´g1 <enge, .enge>
1. hing ▪ ei võta ma ende enge sissi seast ei võta ma oma hingele sellist [tegu]. Vrd õng
2. õhk ▪ piip kõvast täüs topit, ei anna enge läbi piip on kõvasti täis topitud, ei lase õhku läbi. Vrd luh´t2, õhk1
3. elusolend, hingeline ▪ ma ole õnnetu en´g, ei ole omakest ma olen õnnetu olend, ei ole (ühtki) omast. Vrd engeline
4. surnu hing, vaim ▪ kelle enge näl´län, selle põld põdur Trv (vns) kelle hinged näljas, selle põld vilets. Vrd vaim1

en´g2 <enge, .enge> liikuv kinnitusosa, (ukse)hing ▪ vanast ollu usse sagare, nüid om enge vanasti olevat olnud uksesagarad (puust uksehinged), nüüd on hinged. Vrd in´g

engeline <engelise, engelist> elusolend, hingeline ▪ sääl ei joole engelistki seal ei ole hingelistki. Vrd en´g1

engetu <engetu, engetut> hingetu, tegutsemisvõimetu ▪ kõnnip jusku engetu kõnnib just kui tegutsemisvõimetu; ärä ennest engetus joose ära ennast hingetuks jookse

enge|tõmb <enge|tõmbu, enge|.tõmbu> Krk hingetõmme ▪ ta om joba viimätse engetõmbul ta on juba viimasel hingetõmbel (surija kohta)

.engi|päe <.engi|päevä, .engi|.päevä> hingedepäev ▪ engipäe om talvekuu tõisel päeväl hingedepäev on novembrikuu teisel päeval; engipäevä paiku käive sandi hingedepäeva paiku käivad sandid

engitseme <engitse, engitse>
1. hingitsema ▪ ma es looda küll, et ta terves saa, aga akas´ jälle engitseme ma ei lootnud küll, et ta terveks saab, aga hakkas jälle hingitsema; tuli engitses tuha all tuli hingitseb tuha all. Vrd idaneme2
2. elutsema ▪ vii veeren nii konna engitsev vee ääres need konnad elutsevad. Vrd elutseme

en´g|puhul, en´g|puhult
1. hingetuna ▪ ta juus´k en´gpuhul autul vastu ta jooksis hingetuna autole vastu
2. puhkamata ▪ kes sis nõnda en´gpuhult ütte viisi tetä jõvvap kes siis niiviisi puhkamata ühtejärge teha jõuab. Vrd en´g|puhutsen

en´g|puhutsen hingetuna, puhkamata ▪ ma joosi en´gpuhutsen, es saa änäp engäte Krk ma jooksin hingetuna, ei saanud enam hingata. Vrd en´g|puhul

.engus <.enguse, .engust> , .en´gus <.en´guse, .en´gust>
1. hingamine; hingus ▪ ku aige om, sis engus jää vähepes kui haige on, siis hingamine jääb aeglasemaks; maalise tuleve, ku magat maa enguse kottal enne müristemist maalised tulevad, kui enne müristamist magad maa hingamise kohal (st palja maa peal magamisest tuleb nahahaigus)
2. puhkus, rahu ▪ koeril en´gust ei ole, ku inimese käive müüdä koertel rahu ei ole, kui inimesed käivad mööda. Vrd .puhkus
3. piltl söögivahe ▪ enguse aig olli oodet aig söögivahe oli oodatud aeg

.engäme <engäte ~ engäde, .engä>
1. hingama ▪ lait´s akas´ iki lõpus engäme laps hakkas ikka lõpuks hingama
2. puhkama, seisma (maast) ▪ engät maa pääl saap jälle vil´la külüde puhanud maale saab jälle vilja külvata. Vt .puhkame
3. lahtuma, ära hingama ▪ sii juuk´ om seisten peris ärä engänu see jook on seistes päris ära lahtunud. Vrd .lahkume, .lahtume

engästeme <engäste, engäste> hingeldama ▪ en´g jääp kinni, panep engästeme hing jääb kinni, paneb hingeldama. Vrd .tehkleme, .tehk´mä

engäteme <engäte, engäde> hingama laskma, puhkust andma ▪ engäte obesit raasik aiga lase hobustel puhata natuke aega

idaneme2 <idante, idane> hingitsema ▪ tuli akas´ vähä idaneme tuli hakkas natuke hingitsema. Vrd engitseme

ind <inna, .inda> hind ▪ peode päält masti ind (lina)peode pealt maksti hinda; kae inda maha kaubelte proovi hinda maha kaubelda. Vrd tak´s1

.indame <innate, .inda>
1. hinda või hinnangut andma ▪ kikk maa om ärä innat kogu maa on ära hinnatud
2. hindama, väärtustama ▪ miu poig olli linnan innat miis minu poeg oli linnas hinnatud mees

in´g <inge, .inge> (ukse)hing; haak. Vt en´g2

ink <ingu, .inku> Trv väike jõekala; vingerjas; hink jms (Cobitis) . Vrd kivi|jürräi, kivi|kala, kivi|mür´k, kivi|nuul´

innaline <innalise, innalist>
1. teatud hinnaga ▪ üte innalise mõlepe, võta esi meast sa tahat ühe hinnaga mõlemad, võta ise, millist sa tahad
2. väärtuslik; hinnatav, hinnaline ▪ lutsul om mass innaline lutsukalal on maks väärtuslik (kõrgelt hinnatav)

irame <irade, ira> Hel hirnuma; hinkuma ▪ ira ja jõra ütte puhku ja rüük hirnub ja jõriseb ühtepuhku ja röögib (hobusest). Vrd .irnme, .iukame, .iukleme, .iukme

iu <iu, iu>
1. hiuk, hinkuva hobuse häälitsus ▪ iu märä iuklep iu iu hinkuv mära hirnub iu iu. Vrd iuk4
2. hinkuv (hobune) ▪ iu oben es lase ennest raute hinkuv hobune ei lasknud ennast rautada; sii om iu, ei võta kuurmet perrä, viskas kust see [hobune] hingub, ei võta koormat järele, viskab kust

iuk4 <iugu, .iuku> hiuk, hinkuva hobuse häälitsus ▪ tege iki iuk, iuk, lõhup iist takka üles teeb ikka iuk, iuk, lööb eest takka üles (hobune). Vrd iu

.iukame <iugate, .iuka> perutama, tagajalaga lööma; hinkuma ▪ mõni oben ei lase puttu, sis iukap mõni hobune ei lase puutuda, siis lööb tagajalaga. Vrd irame, .iukleme, .iukme

.iukleme <iugelde, .iukle>
1. hinkuma, hirnuma ▪ kuri obene ken iukles ja taht pääle tulla kuri hobune, kes hingub ja tahab peale tulla (st kallale tulla). Vrd irame, .iukame, .iukme
2. vallatlema, koerust tegema ▪ na iukleve, tegeve ulbakut nad vallatlevad, teevad ulakust. Vrd .al´pme, .kiiame, kiiserdeme, ul´andeme

.iukme <.iuku, iugu> Hls Krk hinkuma (hobusest) ▪ oben akas´ tagast üles lüüme ja iukme hobune hakkas tagant üles lööma ja hinkuma. Vrd irame, .iukame, .iukleme

kallisteme2 <kalliste, kalliste> Krk kallimaks tegema, kõrget hinda nõudma ▪ temä kallistes ende kaupa ta tahtis oma kauba eest kallist hinda

.kurptus <.kurptuse, .kurptust> , kurbtus <kurbtusse, kurbtust> kurbus, kurvastus, hingevalu ▪ tal olli kurptus näon tal oli hingevalu näol; kes kurbtust kand, kuivas ärä (vns) kes [südames] kurbust kannab, kuivetub ära. Vrd aledus, kurvastus, .nukrus

.kuulus <.kuulsa ~ .kuulse ~ .kuuldse, .kuulust> tunnustatud, hinnatud; kuulus, laialt tuntud ▪ sii om kuulus tüümiis see on hinnatud töömees; temä kuulus oma koerustük´ke poolest tema [on] tuntud oma koerustükkide poolest

kõri <kõri, kõri>
1. kõri, hingetoru ▪ kõri om engämise jaos kõri on hingamise jaoks. Vrd lõõr´
2. kaela piirkond lõua all ▪ mõtle ta lõigas´ kõri endel maha mõtle, ta lõikas kõri endal maha
3. piltl joodik ▪ kõri enämb kulutes ku käe tiini jõudve piltl joodik kulutab rohkem, kui [ta] käed teenida jõuavad. Vrd jom´m2, lakat´s, laker´t

kõsu2 <kõsu, kõsu> Pst Krk elu, hing ▪ sa tahat miu kõsu väl´lä võtta (knk) sa tahad mu hinge välja võtta (st tappa). Vrd toss1

kõvaste, kõvast
1. kõvasti, tugevasti; tihedalt, tihkelt ▪ piip kõvast täüs topit, ei anna enge läbi piip [on] kõvasti täis topitud, ei anna õhku läbi. Vrd sakeld, tihelt, tugevest
2. kogu hingest; visalt ▪ ta kinnit´s kõvast, et sii asi seesi piap mineme ta kinnitas visalt, et see asi niimoodi peab minema; poiss om tüdrigust kõvaste sisse võet poiss on tüdrukust kogu hingest sisse võetud. Vrd .irmsast, .kangest
3. valjusti, häälekalt ▪ ta rüük´ ninda kõvast, et ta ei saa mitti enge tagasi kah ta röögib nii kõvasti, et ei saa hingatagi. Vt valiste, valuste
4. kiiresti, hoogsalt ▪ ärä kõvast aia! ära kiiresti sõida!. Vrd kipest, .kähku, pakilt, tulist

.laskme <.laske ~ lasta, lase, (ta) lask>
1. lubama (midagi teha) ▪ lase mu ärä jahvate ende kot´t! (knk) lase mul oma kott ära jahvatada! (st oma jutt enne lõpuni rääkida) || .luhvi .laskme ringi hulkuma; hulkudes varastama Krk ▪ ta lask luhvi, mis kätte saap, sis võtap ta hulgub ringi, mis kätte saab, seda võtab; lus´u .laskme lulli lööma Krk ▪ sii ei viisi kedägi tetä, pal´t lus´u lask see ei viitsi midagi teha, ainult lulli lööb; .luusi .laskme laisklema, logelema Krk ▪ et sa lonki sait või luusi laske, sedä es oole et sa [ringi] lonkida said või laiselda, seda ei olnud; .lörti .laskme hulkuma, ringi laskma ▪ eläje lörti lastan tulliv kodu loomad hulkudes tulid koju; .nuhki .laskme nuuskima ▪ seinä viiri müüdä las´k nuhki nuuskis seinaääri mööda
2. märki laskma, püssi laskma, tulistama ▪ seni olli pauguten, ku olli maha lasken seni oli paugutanud, kuni oli maha lasknud; poisi las´sev märki poisid lasid märki. Vrd tulisteme
3. korraldama; hoolitsema, et midagi tehtaks ▪ jumal las´k ilma tuuletses minna jumal lasi ilmal tuuliseks minna; lase kari kodu, na ei süü enämb lase kari koju, nad ei söö enam; ma akka leibi ahju laskme ma hakkan leibu ahju panema || ala .laskme allapoole laskma, vajuda laskma ▪ nisu piap vähä ala laskme nisu peab natuke allapoole laskma (masindades)
4. voolata laskma; õhku või vett mitte pidama; vähehaaval lisama ▪ kuju ja sore, ilma põhjate maa, lask läbi kuiv ja sõmer, ilma põhjata maa, laseb läbi; kanakakerdege värmites kah, ätikut ja suula tulep seltsi laske kollaste karikakardega värvitakse ka, äädikat ja soola tuleb juurde lisada || kuppu .laskme kupusarvega verd välja imema ▪ pühäbä üit´s käis vana man kuppu laskmen pühapäeval üks [ravitseja] käis vana[inimese] juures kuppe panemas
5. häält tegema ▪ mis sa iket, lase laulu ku larap! mis sa nutad, laula nii et kõlab! || .nortsu .laskme korskama ▪ oben lasken nortsu, undi aisu olli tunden hobune olevat korsanud, oli hundi haisu tundnud; .nohku .laskme läbi nina sügavalt hingama ▪ nän´n las´k läbi nina nohku vanaema hingas läbi nina sügavalt || .nämmi .laskme mõmisema ▪ karu las´k nämmi karu mõmises (rahulolevalt); .torru .laskme madalalt jorisema ▪ seast torru laskmist ma ei taha kullelte sellist jorisemist ma ei taha kuulata
6. midagi tegema, tegutsema ▪ mea tat es seebitse, vähä viige lassi läbi mina teda ei seebitanud, veega natuke lasin üle; jää las´k miu peris seliti maha jää lasi mu päris selili maha [kukkuda]; ku peenikest auku vaja om tetä, sis piap piigertige laskme kui peenikest auku vaja teha on, siis peab peenikese oherdiga laskma || tagasi .laskme tagasi või järele andma ▪ ilm om tagasi lasken ilm on järele andnud (st soojemaks läinud)

liiva|rul´l <liiva|rulli, liiva|.rulli> Hls Krk rünt, liivarull; hink; väike mudil jt väiksed kalad ▪ liivarul´l väike kirivene al´l, ümärik jämme pääge liivarull [on] väike hallikirju [kala], ümariku jämeda peaga. Vrd liiva|juss

lõkk2 <lõka, lõkka>
1. lott, volt ▪ sigadel olli lõka lõvva all sigadel olid lotid lõua all. Vrd vol´t
2. lokuti ▪ kikkal om üleven ari ja all om lõka kukel on üleval hari ja all lokuti. Vt lot´t1
3. lõpus, kala hingamiselund ▪ ku lõka punatse om, om kala vanas lännu kui lõpused punased on, on kala vanaks läinud. Vrd lõpe, lõpus1, lõt´t
4. kirkuõpetaja kaelaside ▪ õpetejel om kah lõka lõvva all, õige pikä lõka kirikuõpetajal on ka kaelaside lõua all, õige pikk sidus. Vt lõkstu

lõpus1 <lõpusse, lõpust ~ lõpuse, lõpust>
1. kala hingamiselund, lõpus ▪ särel om punatse lõpusse särjel on punased lõpused. Vrd lõkk2, lõpe, lõt´t
2. lokuti ▪ siandsit lõpusit ei ole kellegil ku mede kanal selliseid lokuteid ei ole kellelgi peale meie kana. Vrd lot´t1, lõkk2
3. liigend noal või petrooleumilambil ▪ käänäspääge väit´s ligises ja logises lõpustest käänispeaga nuga lõgiseb ja logiseb liigendist; sii om lõpustege lamp, nigu kait´s põske, lõppest palas tuli väl´lä see on liigenditega lamp, nagu kaks põske, otstest paistab tuli välja. Vrd käänäp, liige

lõõr´ <lõõri, .lõõri>
1. lõõr, ahjutoru ▪ liidi aive suitsu sisse, vist lõõri ollive nõgiten pliidid ajasid suitsu sisse, vist lõõrid olid nõgiseks saanud. Vrd sõõr´
2. hingetoru, kõri ▪ ku kalakont lõõri kinne jääss, kästäs toorest munavalget juvva kui kalaluu kõrri kinni jääb, kästakse toorest munavalget juua. Vt kõri

.lõõtsme <.lõõtsu, lõõtsu ~ lõõdsu>
1. lõõtsuma, tugevasti puhuma ▪ tuul lõõt´s vihmä väl´lä (knk) tuul puhus vihma välja
2. lõõtsutades nutma, nuuksuma ▪ päevä tallidi, õhtu sõs ma lõõtse päeval talitasin, õhtul siis ma nutsin. Vt .nuut´sme
3. lõõtsutama, hingeldama ▪ nuuska nõna maha, mis sa sissi lõõdsut nuuska ninast tatt maha, mis sa sisse lõõtsutad (luristamisest). Vrd lõõtsuteme

läpäteme <läpäte, läpäde>
1. läpatama, kopitama; riknema ▪ süük ummusen läpätep ärä söök ummuksis rikneb. Vt läpästeme
2. sumbuma, umbne olema ▪ läpätet ais sehen, süäme aap sitas läppunud hais sees, südame ajab pahaks. Vrd summateme
3. lämmatama, hinge matma ▪ peris enge läpätep kinni sii irmus umbne ja rõske luht päris hinge paneb kinni see hirmus umbne ja rõske õhk. Vt lämmäteme, ummuteme

margaline <margalise, margalist> Krk
1. margaline, marga väärtusega raha ▪ tal olli kait´s margalist peon tal oli kaks margalist rahatähte peos
2. margase hinnaga, margane ▪ margalin om kige vähep küünäl margase hinnaga on kõige väiksem küünal

.meister <.meistre, .meistert ~ .meisterd>
1. meister, omal alal hinnatud ja vilunud isik ▪ vanast olliv meistre innan vanasti olid meistrid hinnas
2. erialaoskustega isik ▪ vaja meister kutsu ahju tegeme vaja meister kutsuda ahju tegema

.nukrus <.nukruse, .nukrust> Trv nukrus, kurbus; hingevalu ▪ sügüse tule mul seande nukrus pääle sügisel tuleb mul selline [suur] nukrus peale. Vrd aledus, .kurptus, kurvastus

peie pl <peiede, peiesit>
1. peied, matusepidu ▪ kikk üleaidse tullive Tamme talu peremihe peiedel kõik naabrid tulid Tamme talu peremehe peiedele. Vrd peig2
2. surnute mälestuspidu hingede ajal ▪ sügüse enge aig sis tetti peiet, aeti sugulise kokku, rikka teive iki peiet, üit´s üü ja päe olli sääl sügisel hingede ajal tehti ikka surnute mälestuspäeva, aeti sugulased kokku, rikkad tegid ikka surnute mälestuspäeva, üks öö ja päev oli seal. Vrd peiu
3. hrv pulmapidu Hls ▪ vanast ollive peie, nüid om pulma vanasti olid peied, nüüd on pulmad. Vt .jaskar, pulm

peiu <peiu, peiut> Krk hingedeaja mälestussöömaaeg ▪ pere olli peiul kuun pere oli hingedeaja söömisel koos; en´geaig peeti peiut hingedeajal peeti söömaaega. Vrd peie

.puuslak´ <.puuslaki, .puuslakki> hingeldustõbi; köha ▪ puuslak´ vaevas eidekest pikka aiga köha vaevas eidekest kaua aega. Vrd .puuslan´k

.puuslan´k <.puuslangi, .puus.lanki> puuslak, hingeldustõbi ▪ kel puuslan´k sihen, sii lõõtsutes ja vahkas Trv kel puuslak sees, see lõõtsutab ja hingeldab. Vrd .puuslak´

rind <rinna, .rinda>
1. rind, rindkere eesmine (neljajalgsetel alumine) osa ▪ inimen ei saa enne targas, ku kait´s kätt risti rinna pääl om (vns) inimene ei saa enne targaks, kui kaks kätt risti rinna peal on; pikä rinnage siga ütelti olevet pika rinnaga siga öeldi olevat; neil ei saa sõnadest viil, nemä panniv rinna kokku neile ei piisa sõnadest, nemad panid rinnad kokku (kaklemisest)
2. emarind ▪ piim pakat´s rinde sehen, valu olli kah piim pakitses rindades, valu oli ka; panden jus´t poisi naisel rindu, naine imeten last pannud just poisi naisele rinnale, naine imetanud last. Vrd tis´s
3. hingamiselundkond, kopsud ▪ rinna om kinni, ei saa engäte kopsud on kinni, ei saa hingata. Vt kops1

rõduleme <rõdulte, rõdule> Hel raskelt hingama, korisema ▪ vana miis rõdules sängün vanamees koriseb voodis. Vrd .rõõksume

.rõõksume <.rõõksude, .rõõksu> raskelt hingama, hingeldama ▪ selle joosu pääle nakas´ poiss rõõksume selle jooksu peale hakkas poiss hingeldama. Vrd rõduleme

veebiliides @ veebihaldur