[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

.lahtume <.lahtu, .lahtu>
1. liisuma, lahjaks muutuma, lahtuma; maitset kaotama ▪ õlu om siin kurten mitu aiga, är lahtunu õlu on siin seisnud hulka aega, ära liisunud; kaal´ är lahtun, lüü siis valges kaalikas on seisnud, lööb seest valgeks. Vrd .engäme
2. lahtuma; selgima ▪ joba pää om ärä lahtun juba on pea lahtunud (kainenenud). Vrd .lahkume