[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

käänäp <käänäpu, käänäput>
1. teekäänak, kurv ▪ talu om käänäpun talu on käänaku juures; me saime tii käänäpu pääl kokku me saime teekäänakul kokku. Vrd käänd, käänäk
2. pööripäev ▪ käänäp om ärä sis ku päev nakas pikäs minem pööripäev on läbi siis, kui päev hakkab pikaks minema. Vt päevä|käänäp, pöörik, pööri|päe
3. liigendiga, liigend- ▪ onu kin´ks miule vastse käänäpug väidse onu kinkis mulle uue liigendnoa. Vrd liige

päevä|käänäp <päevä|käänäpu, päevä|käänäput> pööripäev ▪ päeväkäänäp om ärä, sis nakas päe pikembes mineme pööripäev on möödas, siis hakkab päev pikemaks minema (talvisest pööripäevast). Vrd käänäp, pöörik, pööri|päe