[KNR] Eesti kohanimeraamat

Merekülä [mere‿külä] ‹-`küllä ~ -sse› Se – küla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Koolina nulk), 1788 Мярова, Мерина Гора, u 1866 Мелья, 1882 Бердово, u 1900 Мѣрина Гора, 1903 Meremäe, Мѣрова Гора, 1904 Meremäe, Ме́рина Гора́, 1928 Merimäe, 1997 Merekülä.  C2
● XVIII saj kuulus küla mõisnikule ja allus Taeluva kogudusele; XIX saj kuulus Laasareva kogukonda ning Pankjavitsa kogudusse. 1977–1997 oli Teterüvä küla osa. Varasemates nimekirjades Meremäe nime all, al 1997 Merekülä, kuivõrd Meremäe nimi oli kandunud üle põhja poole vallamaja ümbrusse. Külast u 400 m põhjakirdes asub selle koosseisu kuuluv endine Meremäe puustus (u 1866 Мѣрова Гора, 1882 Мерья Гора) samanimelise mäe (1859 съ Мериной горы) jalamil. Kohanime algusosa lähteks võib olla muistne isikunimi, nt *Meera (nagu Räp Meerapalo nimes), märg : märja või määr ’aru’. J. Truusmann pakkus seletuseks kas vn меринъ (меренъ) ’ruun; mära’, mis on mongoli laensõna, või Pihkva murrete меренъ ’põletus’. Varasemate kirjapanekute (Мярова, Мѣрина) põhjal on peamiselt Vene uurijad oletanud seoseid maa- ning hõimunimega Merja, merjalased (vn меря). Võrreldav nimi on Meremäe vallas Märämõisa (endine Mära puustus, ↑Jaanimäe). Vrd Meremäe, Meerapalu. – AK
Academic; Eesti PK 20; Hurt 1903: 75; Hurt 1904: XXVI, XXVII; Jakuškin 1860: 160; SeK: 82; Setumaa 1928: 277; Taeluva KR 1788; Truusmann 1897b: 42; Vasilev 1882: 189; Vene TK 126

Määra ‹-le› Ris – küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas, kuni 2017 Padise vallas (Kloostri mõis), 1241 Mægær (küla), 1288 Megeren, 1782 Märaküll; erts Märbyn.  C1
● 1782 oli külas kaks Meggerna talu, 1798 ka karjamõis. Nimi tuleneb loomanimetusest mäger : mägra, mägara ehk määr : määra, mis võis esineda isikunimena. – MK
BHO: 330; Joh LCD: 491; Lagman 1964: 65

Määraste ‹-sse› Hls – paik (küla) Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Halliste vallas (Vana-Kariste mõis), 1751 Merreste (küla), 1806 Maerraste (küla).  A4
● XX saj mainitud külana 1970, liidetud 1977 Maru külaga. Nime lähtekohaks võiks olla emase hobuse nimetus mära (määra) või põhjaeestiline variant määr loomanimetusest mäger. Kohanime ste-line kuju osutab võimalusele, et nimi on kohanimeks saanud sugunime vahendusel. – MK
RGADA.274.1.229/1:350, L 175p; KNAB; VMS

Määrastu soo, kohalikus pruugis Määrästü suu ‹Määrästühe›, kirjakeeles ka Meelva soo, kohalikus pruugis ka `Miilva suu Plv, Räp, Võn – soo Põlva maakonnas.  A3
● Ulatusliku soo nimi tuleb kirjalikult esile Määrastumaa talude nimedes Leevakul (1906 Märestema). 1903. a Räpina mõisa kaart nimetab sood Suur Soo ja selle kagupoolset soppi vastu Meelva järve Melowa Soo. 1887. a Rasina mõisa kaart nimetab soo põhjapoolset otsa Savimäe küla järgi Sawimä soo. Sedasama põhjapoolset osa on Võrumaa koguteoses nimetatud Maaniidu sooks ja tänapäeval teatakse seda Mägiotsa külas kui Määrastu sood. Nimi on tuntud veel Määrastu küla nimena Räpina ja Mooste ajaloolisel piiril ja Määrastu turbarabana soo edelaosas. Teine selle nimepesa haru on Räpinas Rahumäe lõunaosas Paloküläs soodevahelised Määrästemäe talud (1878 Maerastmäggi). Ka Kobelas (Urv) leidub soine paikkond Määrästü. Nime päritolu on ebaselge. Võiks pakkuda, et määrästü on vana maastikutermin just nimelt mädasoo, laugastega raba jaoks. Vrd leivu märi ’silma mäda’, eesti kirjakeele märe ’märjem koht soos’ jt samast tüvest lähtuvad ’märja’ või ’mäda’ tähendusega sõnad. Palokülä Määrästemäe viib ka mõttele, et nimi on saadud sõnast määr ’mäger’, vrd rahvalauludes esinev märikahr, mis võis tähendada mäkra. See oletus on siiski kaheldav, sest võru keele põhisõna mägra jaoks on kähr. Ka ei sobi mäger › määr kokku lõunaeesti tüüpiliste häälikusuhetega. Vrd Meerapalu. – ES
 EAA.3724.5.2883, L 1;  EAA.2469.1.761, L 1;  EAA.2469.1.691, L 2;  EAA.3724.5.2882, L 1; EES: 296; VMS: II, 57; Võrumaa 1926

Määri [`määri] ‹`Määri ~ -sse› Sim – küla Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas, mõis, sks Meyris, 1483 Meres (küla ja mõis), 1726 Meyres (küla ja mõis), 1796 Meäri, Meiris (küla ja mõis).  A3
● Mõisa maadele tekkis 1920. a-tel asundus, mis 1940. a-teks oli liitunud külaga, 1970 oli kirjas asundusena, al 1977 uuesti küla. Nime tugev aste eeldaks lühenemist mingist pikemast nimekujust, siiski võiks võrdluseks tuua loomanimetuse määras (mäer, mear) ’mäger’. Kuigi see sõna on tänapäeval a-tüveline, on murdeis siiski ka määr : määri. A. W. Hupel on maininud, et Määri mõis on nime saanud mäelt, mille nimi on Meäri mäggi. Kui algne oli mäenimi, siis sobiks ’mäger’ hästi. Määriga on 1977 liidetud Määri-Sagadiku (1970). – MK
Bfl: II, 919; Hupel 1774–1782: III, 496; KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Vi: 228; VMS; ÜAN

Määrissoo [määris‿`soo] ‹-sse ~ -le› Tür – paik (küla) Rapla maakonnas Rapla vallas, kuni 2017 Kaiu vallas (Vahastu mõis), u 1900 Мерисо (küla).  A4
● Liideti 1977 Suurekivi külaga. Küla on nime saanud talunime (1844 Murriso, 1871 Märiso) vahendusel loodusnimest. Nime tänapäevakuju võiks lähtuda loomanimetusest määr : määra ~ määrä ~ määri ’mäger’ + soo. Küla asub kunagisel soosaarel. – MK
EMSK; KNAB