[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 1 artikkel

Meerapalu [meerappalu] ‹-`pallu ~ -sse›, kohalikus pruugis Meerappalo-`palloRäpküla Põlva maakonnas Räpina vallas, kuni 2017 Tartu maakonnas Meeksi vallas (Meeksi mõis), 1582 Merapo, 1601 Merrapall, 1625 Merapahl, 1627 Merapoll, 1630 Merra Paun, 1638 Meropolia, 1686 Merapallo; vn Мирополье.  A1
Peipsi ja Lämmijärve olulisel üleminekukohal paikneva Meerapalu nimi pole sajandite vältel palju muutunud, vrd nt 1625. a Merapahl, milles -pahl on sõna palo edasiandev harilik saksapärane kirjapilt. Nime kirjapildid on siiski väga varieeruvad. Näib, et kasutusel on olnud kaks järelosa, -palo ja -pauna. 1271. a nimekuju Pihkva kroonikast на реце на Мироповне pole varem kindlalt Meerapaluga seostatud. Siiski on seda jõeks nimetatud kohta enamasti määratletud Emajõe suudme lähedal asuvaks. Keeleline vastavus on olemas. Kui nimi oligi algupärasel kujul pika e-ga, võidi seda XIII saj tõlgendada sõna мир ’rahu, maailm, ilmarahvas, inimkond, kogukond, vald’ Novgorodi-pärase kuju мѣръ [mer, mier] järgi ja üles kirjutada „normaalkujul“. Ka -повна vastab üsna täpselt 1630. a nimekujus esinenud sõnale Paun. Järelosa *pauna võiks olla algupäraselt tähistanud järvesoppi, kas Pedäspää kurmu või Meerapalu ja Piirissaare vahelist ahenevat väina. Järelosa palu ~ palo ’kuiv männimets’ on lõunaeestiline ja kuigi Meerapalu küla ümbritsevad sood, võib küla keskosa olla kunagine palumets. Võimalik, et üleskirjutustes -poll, -polia ja tänapäevase venekeelse nime osises -полье tuleb nähtavale selle sõna etümoloogiline seos slaavi sõnaga поле ’põld, väli’. Nime algusosa on päritolu poolest hämar. Tegemist võib olla muistse isikunimega, mis on paremini säilinud vene naaberalade isikunimevaras, vrd Meremäe valla Merekülä (vn Мерина Гора). Kuid *meera võib olla ka häälikuline variant ’märja’ tähendusega sõnapesast, vrd suure soise heinamaa nimi Merike (Kan) ja mitmed sood nimega Määrästü. Kahtlane oletus, et Meerapalu nime algusosas sisaldub slaavi sõna мир Novgorodi-pärasel hääduskujul [mer], nõuaks võrdlust teiste miro-alguliste kohanimedega. Meerapalu osad on Meerapalu oja äärne tihedalt hoonestatud Tiburitsa ja lõuna pool Taloots. Meerapalust põhjas on ↑Perätammistu. 1977 liideti Meerapaluga ↑Pedaspää küla (Võn). ¤ Meerapalu on tulnud nimest Määratu palu, sest siin on olnud suured metsad. Need metsad on ära põlenud. Kodanluse ajal uudismaad tehes leiti söestunud tammepalke. Samuti teed tehes leiti suuri söestunud palke maa seest. (1960) Vrd Määrastu soo. – ES
EAA.567.3.190:14, L 14; EAA.308.2.104; KM: EKRK I 30, 214 (12) – 1960; PA I: 95; PTK I: 138; Rev 1601: 21; Rev 1624/27 DL: 68; Rev 1638 I: 256; Roslavlev 1975: 11, 24; SeK: 82; SSA: miero

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur