[KNR] Словарь эстонских топонимов

Lümandu1 ‹-sse› Hag – küla Rapla maakonnas Kohila vallas, mõis (Sutlema-Lümandu mõis), sks Limmat, 1241 Læmæth (küla), 1394 Lummede, 1586 Lummende, 1666 Limmat, 1725 Lümmat.  C2
● Lümandu mõisast (rahvapäraselt ka Väikemõisa) on teateid 1666. Al 1785 oli Sutlemaga samade omanike käes, millega ametlikult ühendati 1908. XIX saj kaartidel enam mõisat ei näidatud, seeasemel oli taas Lümandu küla. 1977–1997 oli Sutlema küla osa. Nimi on ilmselt sama päritolu mis Lümanda ja Lümandu mujal Eestis. L. Kettunen oletab seost sõnaga lümama ’maha panema, lamaskil olema’, sm lymytä ’peituma’. Vrd Lümatu2. – PP
EAA kinnistud; EO: 27, 249; Joh LCD: 471–472; KN; LCD: 41r; LUB: VI, 2927; Rev 1725/26 Ha: 258

Lümandu2 ‹-sse› Mär – küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas, mõis, sks Limmat, 1546 Lumat (mõis), 1549 Lemade.  B3
● Mõisa maadele tekkis 1920. a-tel asundus, mis 1977 liideti Lümandu külaga. Nimi lähtub tõenäoliselt *ttu-lõpulisest isikunimest. Vrd Lümati, Lümatu2, Lümanda. – MK
Bfl: I, 1333; BHO: 309; Essen, Johansen 1939: 124; Saar 2012: 51–52