[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Lümatu2-sse›, kohalikus pruugis Lümätü-le, -nUrvküla Võru maakonnas Antsla vallas, kuni 2017 Urvaste vallas (Linnamäe mõis), 1582 Limiada, 1638 Lymmatakyllo, 1762 Limando Külla, 1839 Limmando, 1922 Lümando (asundus).  A1
Põlisküla. Hiljemalt XVIII saj lõpus rajati küla keskele varasemate Tallika ja Tobra talude kohale karjamõis (sks Limmando). 1920. a-test asundus, pärast 1930. a-id küla. Kirjakujudest on näha, et XVIII saj kinnistub kirjapildis nd-ühend, varasem kirjapilt sarnaneb tänapäeva hääldusele. On üsna tõenäoline, et selles ja teistes sarnastes kohanimedes sisaldub muistne *ttu/*ttü-liitega mehenimi. Algupärane mineviku kesksõna tunnus oli muistses nimesüsteemis arvatavasti üks produktiivsemaid nimeliiteid, häälikuliselt sobiv võiks olla D.-E. Stoebke esitatud näide hilisemast, omakorda nen-liitega täiendatud perekonnanimest Limitynen. Võrdluseks võib tuua ka Karjala vähemalt varauusaegse mehenime Liimatta, mis P. Mikkoneni ja S. Paikkala andmetel peaks põhinema vene ristinimel Kliment. Eesti vanemad Lümandu ~ Lümatu külanimed võiksid siiski toetada oletust, et Liimatta ja Klimenti seostamine on tekkinud tagantjärele. Karjamõisa jagamisel moodustatud asundustaludest ühe, Kallaste järgi on küla kesk- ja idaosa XX saj nimetatud ka Kallastõ (Kallaste) külaks, 1977 liideti see Lümatuga. Lümatuga on 1977 liidetud ka osa Palumõisa külast, nimetatud Palu karjamõisa (1839 Pallo) järgi.ES
EAA.1270.1.264:62, L 62; PA I: 83; Rev 1638 I: 55; Rücker; Stoebke 1964: 95, 122

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur