[KNR] Eesti kohanimeraamat

Lümanda ‹Lümanda ~ -sse› Khk – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas, mõis, sks Lümmada, 1522, 1645 Lümmada, 1782 Lümmanda.  B4
● Lümanda mõis rajati XVI saj keskel. XIX saj lõpuks tekkis sellest põhjas kooli, vallamaja ja õigeusu kiriku juurde alevikulaadne asula. 1920. a-tel rajati mõisa maadele Lümanda asundus, alevik oli kirjas Lümanda kirikuasundusena (1923). 1939. a paiku nimetati asundus ↑Põllukülaks, kirikuasundust nimetati juba varem Aleviku külaks (1938, 1945). 1977 liideti need koos naaberküladega kokku Lümanda külaks. Kui 1997 naaberkülad taastati, jäi Lümanda nimi tähistama peamiselt endist kirikuasundust. 2014 liideti uuesti ka Põlluküla. L. Kettunen on nime võrdluseks toonud lima ’(mh) sopp, pori, muda, mäda’, *limand ’porine koht’ ja soome lymypaikka ’peidupaik, varitsuskoht’. Veel on ta toonud lümakil ’ümber lükatud’ ja soome lymytä ’peitma, peituma’. Lisaks on V. Pall toonud Kodavere Lümati puhul häälikuliselt lähedasi murdesõnu, toodagu siin vaid lümane ’libe’. E. Saar on andnud tõepärase seletuse Lümand-, Limand-algulistele kohanimedele – nad lähtuvad mingist vanast ttu- või tti-lõpulisest isikunimest, vrd Laiksaares 1601 Tallase Limmatt. Lümandaga on 1977 liidetud ↑Kärdu (1997–2014 oli omaette küla) ja Liiva (u 1900 Лива). Vrd Lümatu2. – MK
EM: 122; EO: 27; ERA.14.2.716 (Saare maavalitsuse ettepanek 10. V 1939 nr 271/5 asunduste nimede muutmiseks); PTK I: 131; Saar 2012: 51–52; SK I: 200