[中文] Eesti-hiina sõnaraamat

aeg nimisõna <`aeg, aja, `aega; mitmus ajad, `aegade, `aegu>
see, mida mõõdetakse näiteks minutites, tundides, päevades või aastates; ajavahemik, periood
Aeg möödub kiiresti.
Puhkus algab kuu aja pärast.
Kevadeni on veel palju aega.
Praegu on just õige aeg õppima minna.
Pühade ajal sõidame maale.
Kohtume homme, täna ei ole mul aega (= mul on kiire).
● kogu aeg (= alati, pidevalt) Kogu aeg on sul midagi viga.
● lähemal ajal (= mõne päeva jooksul; varsti) Helistan sulle lähemal ajal.
● viimasel ajal Olen viimasel ajal kuidagi väsinud.
● vabal ajal (= siis, kui ei ole vaja tööd teha ega õppida) Vabal ajal tegelen spordiga.
● aega veetma Veetsime pargis lõbusalt aega.
saab moodustada: sünniaeg; tööaeg

aken nimisõna <aken, `akna, akent; mitmus `aknad, akende, `aknaid>
hoone või sõiduki seinas olev klaasist osa, kust saab välja vaadata
Hotelli aknast avaneb vaade vanalinnale.
● akent avama, akent lahti tegema Avasin akna, et natuke värsket õhku saada.
● akent sulgema, akent kinni panema Kui sul on külm, siis pane aken kinni.
saab moodustada: aknalaud

allergia nimisõna <all`ergia, all`ergia, all`ergiat; mitmus all`ergiad, all`ergiate, all`ergiaid>
halb seisund, mis sul tekib, kui sa sööd, hingad või puudutad midagi, mis sinu organismile ei sobi
Kassid võivad allergiat tekitada.
■ mille vastu Tal on apelsinide vastu allergia.

armastama tegusõna <armastama, armastada, armastab, armastatud>
1. kui sa kedagi armastad, siis sul on selle inimese vastu tugev hea tunne ja see inimene on sulle väga tähtis ja kallis
■ keda Vanemad armastavad oma lapsi. Henrik armastab Liinat.

arve nimisõna <arve, `arve, arvet; mitmus `arved, arvete, `arveid>
1. dokument, kus on kirjas, kui palju millegi eest maksta tuleb
● arvet esitama Firma esitas kliendile arve.
● arvet maksma, arvet tasuma Maksime arve ja lahkusime kohvikust.

eelistus nimisõna <eelistus, eelistuse, eelistust, eelistusse; mitmus eelistused, eelistuste, eelistusi>
see, mida sa valiku korral eelistad, paremaks pead
Kas sul on õhtusöögi suhtes eelistusi?
Minu esimene eelistus on õppida ajalugu.

elektripliit nimisõna <el`ektri+pl`iit, el`ektri+pliidi, el`ektri+pl`iiti; mitmus el`ektri+pliidid, el`ektri+pl`iitide, el`ektri+pl`iite>
pliit, mis töötab elektriga
Kas sul on kodus elektripliit või gaasipliit?

enesetunne nimisõna <enese+tunne, enese+t`unde, enese+tunnet>
inimese tervisest ja meeleolust sõltuv seisund
Kuidas sul enesetunne on?
Haige enesetunne on paranenud/halvenenud.
● hea enesetunne, halb enesetunne, kehv enesetunne
● enesetunnet parandama

et sidesõna <et>
alustab lauses osa, mis täpsustab, kirjeldab midagi või toob esile mingi tegevuse eesmärgi, tagajärje või otstarbe
Ma tean, et sul on õigus.
Nägin palju vaeva, et ülikooli sisse saada.
Ta on veel liiga noor, et tööl käia.
● sellepärast et, sest et (= sest, kuna) Ma tulin sealt ära, sest et seltskond ei meeldinud mulle.
● selleks et (= osutab eesmärgile) Selleks et õnnelik olla, peab iseendaga rahul olema.
● nii et (= seetõttu) Kassa on veel suletud, nii et tuleb oodata.
●
（從句引導連詞）

hakkama saama tegusõna <h`akkama s`aama, h`akkama s`aada, s`aab h`akkama>
1. millegagi tegelema nii, et jõuad vajaliku tulemuseni sama mis toime tulema
Ülesanne oli keeruline, aga ma sain hakkama.
■ millega Katrin sai peo korraldamisega hästi hakkama.

higi nimisõna <higi, higi, higi>
vedelik, mis tekib nahale näiteks siis, kui sul on palav või sa kardad
Ta pühkis laubalt higi.

hiljem määrsõna <hiljem>
mingi ajavahemiku möödudes, pärast vastand varem
Ma mõistsin alles hiljem, et sul oli õigus.
Me kohtusime uuesti viis aastat hiljem.
● varem või hiljem (= ükskord ikkagi) Varem või hiljem peavad lapsed kodunt lahkuma.

hirm nimisõna <h`irm, hirmu, h`irmu; mitmus hirmud, h`irmude, h`irme>
halb tunne, mis sul tekib, kui sa tajud mingit ohtu
Mul on hirm.
Teda haaras suur hirm.
Laps värises hirmust.
Elasime pidevas hirmus.
■ kelle-mille pärast Emal on poja pärast hirm.
■ kelle-mille ees Tal oli kooli ees tõsine hirm.
■ mida teha Hirm töökohta kaotada oli suur.
● hirmu tundma, hirmu tekitama

häbi nimisõna <häbi, häbi, häbi>
1. halb tunne, mis sul tekib, kui oled teinud midagi rumalat või käitunud valesti
Kas sul häbi ei ole?
■ kelle-mille pärast Mul hakkas enda pärast häbi.
● häbi tundma

igatsema tegusõna <igatsema, igatseda, igatseb>
1. näha tahtma seda, kes on sinust kaugel
■ keda Ma igatsen sind väga!
■ kelle-mille järele Poeg igatses isa järele. Ma igatsen kodu järele.

iiveldama tegusõna <iiveldama, iiveldada, iiveldab>
kui sul iiveldab, siis sa tunned, et tahaksid oksendama hakata
■ kellel Tüdrukul hakkab vere nägemisest iiveldama.
● iiveldama ajama Hais ajas mind iiveldama.

ikka määrsõna <`ikka>
1. kogu aeg, alati; iga kord
Sul on õigus nagu ikka.
● ikka ja jälle Ikka ja jälle kordub sama lugu.

internet nimisõna <intern`et, interneti, intern`etti, intern`etti>
rahvusvaheline süsteem, mis võimaldab inimestel üle maailma arvuti kaudu infot vahetada
Kasutan internetti iga päev.
Suhtleme põhiliselt interneti teel.
Kas sul on kodus internet?
● internetti minema, internetis käima Käin internetis uudiseid lugemas.
● internetti panema, internetti riputama Panen pildid internetti.
saab moodustada: internetipank

kahjuks määrsõna <kahjuks>
kasuta siis, kui tahad osutada, et sul on kahju (3. tähendus)
Kahjuks pole mul aega.
Ma ei oska sind kahjuks aidata.
Kas see on tõsi? – Kahjuks küll.

kasvama tegusõna <k`asvama, k`asvada, kasvab>
1. (organismide, nende osade kohta:) väiksemast suuremaks, pikemaks saama, (välja) arenema
Lapsed kasvavad kiiresti.
Sul on juuksed pikaks kasvanud.
võrdle kasvatama

keelama tegusõna <k`eelama, keelata, k`eelab, keelatud>
kellelegi ütlema või ametlikult teatama, et teatud asja ei tohi teha vastand lubama
Siin on suitsetamine keelatud.
■ kellel + mida teha Ma keelan sul temaga kohtuda.
võrdle keelduma

kohus1 nimisõna <kohus, kohuse, kohust; mitmus kohused, kohuste, kohuseid>
see, et sa pead midagi tegema, kuna see on sinu ülesanne või sul on selleks moraalne vajadus
Õpilase kohus on õppimine.
Lapse kohus on vanemaid aidata.
● kohust täitma Ta ei täida oma kohust.

kuskilt määrsõna <k`us'kilt>
1. (jaatavas lauses) mingist kohast sama mis kusagilt
Ta ostis need saapad kuskilt allahindlusega.
Kas sul valutab kuskilt?

lahe omadussõna <lahe, laheda, lahedat; mitmus lahedad, lahedate, lahedaid; võrdlus: lahedam, kõige lahedam>
tore; moodne
Ta on väga lahe poiss.
Sul on nii lahedad saapad!

lahti määrsõna <l`ahti>
1. nii, et sisse- ja väljapääs on vaba; nii, et saab sisse vaadata (ja midagi välja võtta) vastand kinni
Uks on lahti.
Vaata, sul on kott lahti!

lonkama tegusõna <l`onkama, longata, l`onkab>
kui sa lonkad, siis sul on raske kõndida, kuna su üks jalg on vigastatud
Kukkusin ja nüüd lonkan juba mitmendat päeva.

lootma tegusõna <l`ootma, l`oota, loodab; l`ootis, l`ootnud>
1. soovima, et miski toimuks
■ mida teha Igaüks loodab õnnelikuks saada.
■ et Loodan, et sul läheb hästi.

mark nimisõna <m`ark, margi, m`arki; mitmus margid, m`arkide, m`arke>
1. väike paberist ese, mis tuleb ümbrikule kleepida ja mis näitab, et kirja saatmise eest on makstud sama mis postmark
Ostsin postkontorist marke.

meelde jääma tegusõna <m`eelde j`ääma, m`eelde j`ääda, j`ääb m`eelde>
kui sulle jääb midagi meelde, siis see on sul mälus
Kas sulle jäi meelde, mida ma rääkisin?

meeles olema tegusõna <meeles olema, meeles `olla, `on meeles>
kui sul on miski meeles, siis sa mäletad seda
Mul pole kogu lugu enam täpselt meeles.

meeles pidama tegusõna <meeles pidama, meeles pidada, p`eab meeles; pidas meeles>
kui sa pead mingit asja meeles, siis sa ei unusta seda ära; kui sa pead kedagi meeles, siis sul on meeles talle tähtsa sündmuse puhul tähelepanu pöörata
Pea meeles, et pass tuleb kaasa võtta.
Suur tänu kõigile, kes mind sünnipäeval meeles pidasid!

meelest minema tegusõna <meelest minema, meelest m`inna, läheb meelest>
kui sul on miski meelest läinud, siis sa oled selle unustanud
Laulu sõnad on meelest (ära) läinud.

minema1 tegusõna <minema, m`inna, läheb, m`indud; läheme = lähme; l`äks, läinud, minge, minnakse>
1. kõneleja suhtes eemale või kaugemal asuva koha poole liikuma
Lähme kiiremini!
■ kuhu Naine läks poodi.
■ millega Kas sa lähed koju bussi või trolliga?
■ mida tegema Lapsed läksid ujuma.
● jala minema, jalgsi minema Läksin eile jala/jalgsi kooli.
võrdle tulema1

mingi asesõna <m`ingi, m`ingi, m`ingit; mitmus m`ingid, m`ingite, m`ingeid>
1. (jaatavas lauses) selline, kes või mis pole täpsemalt teada sama mis mingisugune
Mingi loom jooksis üle tee.
Homme on mingi koosolek.
● mingil põhjusel Mingil põhjusel loobusid nad meie ettepanekust.
● mingil hetkel Mingil hetkel mõtles ta ümber.

mis asesõna <mis, mille, mida>
sõna, mida kasutatakse küsimustes ja lausetes, et täpsustada mingit asja, nähtust, olukorda või midagi muud
Mis kell on?
Mis su nimi on?
Mis on sinu aadress?
Mida te soovite?
Mida te arvate?
Milleks sul seda vaja on?
Ma ei tea, mida see tähendab.
Ma ei saa aru, milles probleem on.
Näitasin külalistele pilte, mis ma reisil tegin.
võrdle kes

mitu asesõna <mitu, m`itme, mitut; mitmus m`itmed, m`itmete, m`itmeid>
1. (ainsuses) väljendab küsimust arvu või hulga kohta
■ keda-mida Mitu last sul on? Mitu töökohta tal praegu on? Mitu kilomeetrit on siit kesklinna? Mitu korda ma pean seda sulle ütlema? Mitut keelt sa räägid?

muuseas määrsõna <m`uu+s`eas>
kasuta siis, kui tahad öelda midagi, mis pole eelmise teemaga seotud sama mis muide
Muuseas, sul oli õigus.

mõni asesõna <mõni, mõne, m`õnd = m`õnda; mitmus mõned, mõnede, mõnesid>
1. väljendab väikest arvu või hulka, mis pole täpselt teada; rohkem kui üks
Suvila asub merest mõne meetri kaugusel.
Lähen mõneks päevaks maale puhkama.
Oota mõni minut!
Mõne nädala pärast algab puhkus.
võrdle mitu

mäletama tegusõna <mäletama, mäletada, mäletab>
kui sa varasemast ajast midagi või kedagi mäletad, siis sul on need asjad või inimesed mälus, meeles vastand unustama
Ma ei mäleta enam, kuhu ma oma prillid panin.
■ keda-mida Mäletan seda noormeest hästi. Ma ei mäleta sinu telefoninumbrit.

niit1 nimisõna <n`iit, niidi, n`iiti; mitmus niidid, n`iitide, n`iite>
pikk ja peenike (puuvillast) vahend, millega saab õmmelda
Kas sul on niiti ja nõela?
Õmblesin nööbid ette musta niidiga.

nutma tegusõna <n`utma, n`utta, nutab; n`uttis, n`utnud>
kui sa nutad, siis voolavad su silmadest pisarad, sest sa oled kurb või sul on valus vastand naerma
Laps kukkus ja hakkas nutma.
■ mille pärast Ta nutab iga väikse asja pärast.

nutt nimisõna <n`utt, nutu, n`uttu>
see, kui sul voolavad silmadest pisarad, sest oled väga kurb või sul on valus vastand naer
Silmad on nutust punased.

paha omadussõna, nimisõna <paha, paha, paha; mitmus pahad, pahade, pahasid; omadussõna võrdlus: pahem, kõige pahem = pahim>
1. mitte meeldiv ega nauditav sama mis halb, vastand hea
Kas sul on paha tuju?
Mul hakkas laevas paha.
See on küll paha lugu.
■ mida teha Rasket kohvrit oli paha kanda.
● paha maitse, paha hais, paha tunne

palavik nimisõna <palav`ik, palaviku, palav`ikku>
kui sul on palavik, siis su keha on liiga kuum, kuna oled haige
Lapsel on juba teist päeva palavik 39 kraadi.
● kõrge palavik; väike palavik, kerge palavik
● palavik tõuseb, palavik langeb

pank nimisõna <p`ank, panga, p`anka, p`anka; mitmus pangad, p`ankade, p`anku = p`ankasid>
asutus, kus saab oma raha hoida
Mul on pangas 500 eurot.
Mis pangas sul konto on?
Ta võttis pangast laenu.
● panka raha panema; pangast raha välja võtma Panin raha panka tähtajalisele hoiusele.
saab moodustada: internetipank; pangaautomaat, pangakaart, pangakonto

plaan nimisõna <pl`aan', plaani, pl`aani; mitmus plaanid, pl`aanide, pl`aan'e>
1. miski, mida sa oled otsustanud teha või saavutada; mõte
Kas sul on suveks mingeid plaane?
Mul tekkis plaan minna ajalugu õppima.
Tema suured plaanid ei saanud teoks.
● esialgne plaan, praegune plaan, edasine plaan; kindel plaan, hea plaan, kaval plaan
● plaanis olema Mis sul täna õhtul plaanis on?
● plaani pidama (= midagi väga täpselt läbi mõtlema) Pidasime plaani, kuhu reisida.

plekk nimisõna <pl`ekk, pleki, pl`ekki; mitmus plekid, pl`ekkide, pl`ekke>
riideesemele või mingile pinnale millestki jäänud jälg
Punane vein jättis vaibale pleki.
Sul on pluusi peal must plekk.
● plekke eemaldama

pöial nimisõna <pöial, p`öidla, pöialt; mitmus p`öidlad, pöialde, p`öidlaid>
inimese või ahvi käe kõige lühem ja jämedam sõrm
Laps magas, pöial suus.
● parema käe pöial, vasaku käe pöial
● pöialt hoidma (= soovima, et miski õnnestuks) Hoian pöialt, et sul eksam hästi läheks! Hoidsime oma meeskonnale pöialt.

raha nimisõna <raha, raha, raha; mitmus rahad, rahade, rahasid>
see, mida sa töö eest saad ja millegi eest maksmiseks kasutad
Kui te pole tootega rahul, saate raha tagasi.
Laena mulle veidi raha.
Kui palju sul pangas raha on?
● raha teenima, raha kulutama Käin tööl, et raha teenida.
● raha koguma Ta kogub raha, et uut autot osta.
saab moodustada: rahakott, rahasumma, rahaühik; sularaha

rahule jääma tegusõna <rahule j`ääma, rahule j`ääda, j`ääb rahule>
kui sa jääd millegagi rahule, siis see vastab sinu nõudmistele ja ootustele, sul on selle üle hea meel
■ millega Õpetaja jäi õpilase tööga rahule. Sportlane ei jäänud oma tulemustega rahule.