[中文] Eesti-hiina sõnaraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

auhind nimisõna <`au+h`ind, `au+hinna, `au+h`inda; mitmus `au+hinnad, `au+h`indade, `au+h`indu>
mingi asi, mille saab võistlustel hea tulemuse eest, näiteks diplom, raha, märk või medal
Auhinnaks on 1000 eurot.
Ta võitis esimese auhinna (= esimese koha).

traditsiooniline獎
lihtsustatud奖
pinyinjiǎng

edetabel nimisõna <ede+tabel, ede+tabeli, ede+tabelit; mitmus ede+tabelid, ede+tabelite, ede+tabeleid>
tabel, kus teatud inimesed või asjad on üksteisega võrdluses järjekorda pandud, nii et paremad on eespool
Sportlane tõusis edetabelis kahe koha võrra.
Laul jõudis kohe edetabelite tippu.

traditsiooniline排名表(兒)
lihtsustatud排名表(儿)
pinyinpái-míng-biǎo(-r)

juhuslik omadussõna <juhusl`ik, juhusliku, juhusl`ikku; mitmus juhuslikud, juhuslike, juhusl`ikke>
juhusest olenev, juhuse tõttu toimuv, mitte planeeritud
Koha valik polnud juhuslik.
● juhuslik tutvus, juhuslik kohtumine

traditsiooniline偶然的
pinyinǒu-rán-de

keset kaassõna <keset>
1. mingi koha keskmises osas
■ keset mida Kaubamaja asub keset linna. Ära kõnni keset teed!

traditsiooniline在…中間
lihtsustatud在…中间
pinyinzài…zhōng-jiān
2. mingi ajavahemiku keskmises osas, millegi ajal
■ keset mida Keset koosolekut helises telefon. Ärkasin keset ööd.
traditsiooniline在…中間
lihtsustatud在…中间
pinyinzài…zhōng-jiān

kinnisvara nimisõna <kinnis+vara, kinnis+vara, kinnis+vara>
vara, mis kuulub mingi kindla koha juurde, näiteks maja või tükk maad
Kinnisvara hinnad on tõusnud.
● kinnisvara ostma, kinnisvara müüma

traditsiooniline不動產
lihtsustatud不动产
pinyinbú-dòng-chǎn

koht nimisõna <k`oht, koha, k`ohta, k`ohta; mitmus kohad, k`ohtade, k`ohti>
1. paik, kus keegi või miski on, asub või kus midagi toimub
Avalikus kohas ei tohi alkoholi juua.
Olin õigel ajal õiges kohas.
Kuhu kohta ma oma võtmed panin?
Kust kohast sa selle pluusi ostsid?
saab moodustada: asukoht, elukoht, sihtkoht, sünnikoht

traditsiooniline地點
lihtsustatud地点
pinyindì-diǎn
traditsiooniline地方
pinyindì-fang
2. ruumis olev kindel, ettenähtud paik, kus istuda või viibida
Kas see koht on vaba?
Viisakas on bussis vanemale inimesele kohta pakkuda.
Panin hotellis koha kinni (= broneerisin toa).
saab moodustada: istekoht
traditsiooniline位置
pinyinwèi-zhi
3. millegi (näiteks keha, teksti või ruumi) kitsam piirkond
Sõdur sai kahest kohast haavata.
Raamat jäi huvitava koha pealt pooleli.
Kõik kohad on tolmu täis.
traditsiooniline地方
pinyindì-fang
4. positsioon
Perekond on minu elus väga tähtsal kohal.
Ta sai võistlusel viimase koha.
● esimene koht, teine koht, kolmas koht
saab moodustada: esikoht
traditsiooniline位置
pinyinwèi-zhi

liin nimisõna <l`iin, liini, l`iini; mitmus liinid, l`iinide, l`iine>
1. kindel marsruut, millel toimub pidev liiklus kahe koha vahel
Tallinna-Tartu liinil täna bussid ei sõida.

traditsiooniline路線
lihtsustatud路线
pinyinlù-xiàn
2. juhe, mida mööda miski liigub, näiteks elekter
Meil pole elektrit, torm on liini rikkunud.
traditsiooniline(電)線
lihtsustatud(电)线
pinyin(diàn-)xiàn

meelde jätma tegusõna <m`eelde j`ätma, m`eelde j`ätta, jätab m`eelde>
kui sa jätad midagi meelde, siis sa säilitad selle mälus, ei unusta seda
Pangakaardi parool tuleb meelde jätta.
Jätsin selle koha hästi meelde.

traditsiooniline記住
lihtsustatud记住
pinyinjì-zhù

minema1 tegusõna <minema, m`inna, läheb, m`indud; läheme = lähme; l`äks, läinud, minge, minnakse>
1. kõneleja suhtes eemale või kaugemal asuva koha poole liikuma
Lähme kiiremini!
■ kuhu Naine läks poodi.
■ millega Kas sa lähed koju bussi või trolliga?
■ mida tegema Lapsed läksid ujuma.
● jala minema, jalgsi minema Läksin eile jala/jalgsi kooli.
võrdle tulema1

traditsiooniline去
pinyinqù

2. senisest erinevaks muutuma
■ milliseks Elu on kalliks läinud. Ta on paksuks läinud.
traditsiooniline變為
lihtsustatud变为
pinyinbiàn-wéi
3. kuluma, vaja olema
■ mille peale Selle töö peale läheb palju aega.
traditsiooniline需要
pinyinxū-yào
4. tegevuse, sündmuste kohta: mingil viisil toimuma, kulgema
Kuidas sul eksamil läks? – Mul läks hästi.
✍Kuidas läheb? (= kasuta siis, kui tahad küsida, kuidas keegi elab)_
traditsiooniline過
lihtsustatud过
pinyinguò
5. tee kohta: mingi kohani, mingis suunas kulgema
Kuhu see tee läheb?
traditsiooniline去到
pinyinqù-dào
6. mööduma
Aeg läheb kiiresti.
traditsiooniline過
lihtsustatud过
pinyinguò
7. hakkama
■ mida tegema Maja läks põlema. Piim läks keema. Mootor läks käima.
traditsiooniline開始
lihtsustatud开始
pinyinkāi-shǐ
Ω
ühendid: katki minema, korda minema, lahku minema, laiali minema, maha minema, meelest minema, mööda minema, täide minema, vastu minema, ära minema, üle minema

rahvas nimisõna <rahvas, r`ahva, rahvast; mitmus r`ahvad, rahvaste, r`ahvaid>
1. rühm inimesi, kes elavad teatud riigis või piirkonnas ja kellel on näiteks ühine keel, kultuur, usk, ajalugu
Eestlased on väike rahvas.
● maailma rahvad

traditsiooniline民族
pinyinmín-zú
2. mingi koha elanikud
Kohalik rahvas pole uue linnapeaga rahul.
traditsiooniline人民
pinyinrén-mín
3. inimesed
Turul oli palju rahvast.
traditsiooniline人們
lihtsustatud人们
pinyinrén-men

rõhk nimisõna <r`õhk, rõhu, r`õhku>
1. see, kui sa ütled sõnas teatud koha tugevamini
Eesti keeles on rõhk tavaliselt sõna alguses.

traditsiooniline重音
pinyinzhòng-yīn
2. see, mis toob midagi esile
● millele rõhku panema Restoranis pannakse toidu kvaliteedile suurt rõhku.
traditsiooniline重點
lihtsustatud重点
pinyinzhòng-diǎn
3. jõud, mida gaas või vedelik mingis anumas või ruumis avaldab
Rehvide rõhk on jälle langenud.
saab moodustada: vererõhk
traditsiooniline壓力
lihtsustatud压力
pinyinyā-lì

segadus nimisõna <segadus, segaduse, segadust, segadusse; mitmus segadused, segaduste, segadusi>
1. see, kui asjad on segamini, korrast ära või vale koha peal; segane olukord
Tema toas valitseb suur segadus.
Uus seadus tekitas palju segadust.

traditsiooniline混亂
lihtsustatud混乱
pinyinhùn-luàn
2. seisund, kus inimene tunneb, et ta ei saa millestki aru või ei suuda selgelt mõelda
Olin segaduses ega teadnud, mis suunas edasi minna.
● segadusse viima, segadusse ajama; segadusse sattuma Esineja sattus ootamatust küsimusest segadusse.
traditsiooniline混亂
lihtsustatud混乱
pinyinhùn-luàn

siinkohal määrsõna <s`iin+kohal>
selle koha peal
Esitan siinkohal mõned näited.

traditsiooniline就此
pinyinjiù-cǐ
traditsiooniline在這裡
lihtsustatud在这里
pinyinzài-zhè-lǐ

teine2 arvsõna <teine, teise, t`eist, t`eise; mitmus teised, teiste, t`eisi>
mingis järjekorras 2. kohal
Elan teisel korrusel.
Ostsin piletid teise ritta.
Saime võistlusel teise koha.

traditsiooniline第二
pinyindì-èr / [àr]

tulema1 tegusõna <tulema, t`ulla, tuleb, t`uldud; tuli, tulnud, tullakse>
1. kõneleja suhtes lähemale või lähemal asuva koha poole liikuma
Tule kiiremini, me jääme hiljaks.
■ kuhu Kas sa tuled meile külla?
■ kust Ta tuli töölt.
■ millega Kas sa tuled rongi või bussiga?
■ mida tegema Lapsed tulid sööma.
● jala tulema, jalgsi tulema Tulin täna hommikul jala/jalgsi kooli.
võrdle minema1

traditsiooniline來
lihtsustatud来
pinyinlái

2. saabuma, kätte jõudma
Sulle tuli kiri.
Kevad tuli sel aastal vara.
traditsiooniline到來
lihtsustatud到来
pinyindào-lái
3. mõtte või tunde kohta: tekkima
■ kellel Mul tuli hea mõte. Tal tuli hirm peale.
traditsiooniline想到
pinyinxiǎng-dào
4. pärit olema, pärinema
Kust see raha tuli?
Ettepanek tuli valitsuselt.
traditsiooniline來自
lihtsustatud来自
pinyinlái-zì
5. esile ilmuma, nähtavaks saama
Kraanist ei tule vett.
Haavast tuli palju verd.
traditsiooniline出來
lihtsustatud出来
pinyinchū-lái
Ω
ühendid: kokku tulema, meelde tulema, peale tulema, toime tulema, vastu tulema, välja tulema, ära tulema, tere tulemast

vaheline omadussõna <vaheline, vahelise, vahelist, vahelisse; mitmus vahelised, vaheliste, vahelisi>
1. selline, mis asub või toimub kahe koha (või momendi) suhtes nii, et üks neist on ühel, teine teisel pool
Tallinna ja Tartu vaheline tee läheb suvel remonti.

traditsiooniline之間的
lihtsustatud之间的
pinyinzhī-jiān-de
2. suhete kohta: omavaheline, vastastikune
Mehe ja naise vahelised suhted on keerulised.
traditsiooniline之間的
lihtsustatud之间的
pinyinzhī-jiān-de

vapp nimisõna <v`app, vapi, v`appi; mitmus vapid, v`appide, v`appe>
spetsiaalselt kujundatud pilt, mis on mingi koha, perekonna või organisatsiooni tunnus
Eesti vapil on kolm lõvi.

traditsiooniline徽章
pinyinhuī-zhāng

võitja nimisõna <v`õitja, v`õitja, v`õitjat; mitmus v`õitjad, v`õitjate, v`õitjaid>
keegi, kes mingi võistluse või mängu võidab, selles parima koha saavutab vastand kaotaja
Turniiri võitja saab auhinnaks 1000 eurot.

traditsiooniline勝利者
lihtsustatud胜利者
pinyinshèng-lì-zhě
traditsiooniline贏家
lihtsustatud赢家
pinyinyíng-jiā

võlu nimisõna <võlu, võlu, võlu>
eriline omadus, mis teeb inimese, koha või olukorra meeldivaks ja põnevaks
Just suured silmad andsid tüdrukule erilise võlu.
Abielu oli tema jaoks oma võlu kaotanud.

traditsiooniline魅力
pinyinmèi-lì


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur