[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

herilane erila|ne Kuu IisR spor Sa Lä PäPõ, K spor I, TMr, -ai|ne Rak IisK Trm Pal, -ä|ne Kuu LNg Khn Juu Kod(-äe|ne, -ää|ne) KJn Vil Hel T Krl, g -se
1. herilane Erilased tegid oma rakkud lakka sarikate `külge IisR; erilane teeb koŋŋi puu `otsa Kaa; `vaaplased on suuremad kut erilased Jaa; erilased o suured jämed ja `valged; erilase pesa kõrvetatse ää [ravimiks] kui obu `pohklaadis oo Muh; erilased teevad pesa aga mett ei tee Tor; mesilane, erilane - - tuo sa metta uava `võida (roosisõnad) Koe; erilased on ühed tigedad linnud VMr; erilane `torkab õige valusaste Kad; erilääne `naalab; vanass õlid naesed nagu eriläse emäd. `keskelt piänikesed Kod; eriläne ~ `vaablane van Ran Vrd erelane, eriline1, õrelane, õrilane, örelaine, örilane, öriline, örölane, üriläne
2. (sootaim) ?tarn erilast `jälle luom ei süö. ladvas kasvab kollane pia: nigu erilane Sim; kollase lehega erilane ulgas, aab nisukse varre - - kaks tükki säl varre ots, need on ta õied või Plt

neuluma `neuluma Kuu VNg Vai, `niu- Lüg Jõh; `nõulma, (ma) nõõlun Kod

1. nõeluma; ka õmblema isa `leikas `seili `väljä, emä `neulus nie `omblussed Kuu; ma `neulun sukka `aukusi `kinni VNg; nüöp tuli iest `välla, siis `niulun ette Lüg; `kindad tahavad `nõuldu, eks nõõlu ärä `kindad Kod

2. nõelama, salvama `Sääsked `aeva `neulusid `ehtul `ouess Kuu; `aablane on sie nagu örölane, aga suur. tämä `raibe ei sure ka kui `niulub Lüg; kui mesilaine `neulu, siis `aia `paistetukse Vai || torkima tuul `neulu läbi kasugast VNg

3. piltl pilkama, solvama iess `tahtub hüä `olla, `seljä taga `aeva `neulub Kuu