[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

arnikas arni|kas g -ka hajusalt S(-gas Khk g -ga Jäm Rei; -ke Kär) Lä, Tõs Vän Kos Koe Iis Plt KJn; `arni|kas g -ka RId; `arni|gas g -ga Jõe Kuu; arni|k g -ka Khk Trv Nõo, -ku (-gu) Saa Hls Krk Plv Lei, -ke Nõo, -ki Muh; n, g arnika Tor Hää Juu Kod(-ŕ-) Äks; `arni|ka g -ga Vai; pl arni|kad Jõe(`arni-) Kad Kõp Har(-guʔ); arnika- Tor Ris VJg mitmesugused hrl kollaseõielised, rahvameditsiinis kasutatavad taimed, näit sügisene seanupp (Leontodon autumnalis), harlik kuldvits (Solidago virga aurea), karvane hunditubakas (Hieracium pilosella), liiv-koertubakas (Crepis tectorum), sookoeratubakas (Crepis paludosa) jt Kui venitad siest ehk kui kõht `lahti on, siis seda tied `juuva, `arnikast `tehtud tied Jõh; arnikad, `koltsed tut́t `öitsed. kut inimene ära venitand, tihaste teed; kui rinna alt ära oli, siis ikka `tehti arnika teed vöi ölut Jäm; arnika rohod tegavad `terveks Muh; Arniga teed tarvidata, kui `ründus `aige on Rei; köha jaos korjati neid arnikid Saa; arnikad, `koltsed õied `otses ja `kangeste vihad Juu; si arnika on `jälle kõhuvalu `vasta Äks; arnik kasuss niidü veereh Plv Vrd arning, arnits, ärnigas