Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
edel|tuul = edela|tuul `kolme `sülla viest saab edel`tuulega `räimi Jõe; kui siin olid edel`tuuled, siis oli `rohkemb siit ige lahe puold vuod Kuu; kõva edeltuulega vesi `keŕkib JõeK Vrd ädal|tuul
ida|tuul1. idatuul –
R Mär Hää Ha Amb Trm [meres] ida`tuulega on `väike vesi Jõe;
Ida tuul `rambib `üöseks;
idä tuul ja `naiste viha loppevad alade `viegä (vihma või pisaratega); Idä tuul paneb `ehtul `püksüd `jalga (valjeneb õhtul) Kuu;
vesi on ida `tuulega paus Jõh;
`läänetuul toi kala, aga idatuul vieb `pannuldki kalad menema Vai;
kui idatuulest vihm sadama akkas - - sie sajab nüid kolm `pääva KuuK 2. kirdetuul –
S Noa Rid Kse Tõs Khn Hää Idatuul on mereluud (kala pole); Idatuul viib |
kalad kausist ~ ahju otsapealt kalad kausist ~ ahju ollilt ka kalad ära Jäm;
Naiste riid ja idatuul ei löpe `enne `kolme `päeva Mus;
Kui meri `õhta tõuseb siis tuli `loodetuul, läks maha tuli idatuul Pöi;
idatuul viis kalad ära Rei;
Idä tuulõga läks põlõtajaks külmäks Khn;
ida tuulega möönab vi̬i̬ ära Hää Vrd eatuul