[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

eesel `ees|el g -li, -le hrv eP(`ie-); `i̬i̬s|el g -le Hää KJn Trv, -li Krk San; `ies(s)el g `iesli R(`iesseli IisR Vai); eesel g `eesle Krk; eesel, -ĺ g `i̬i̬sle Hel; eesel, -ś- g `eesli, -ś- Har; n, g `eesli Nõo hrv V; `eessel Ran; `i̬i̬ssel Hel; esseĺ Rõu Plv, g `esli Har eesel pisike obune `üstku `iessel VNg; `veikene saan vai regi õli taga. `iesel õli rakkes ies Lüg; `iesselil on kome ään ja `suured `korvad Vai; Mia ei põlõ `eeslid ~ `ieslid näin Khn; `eesel ees ja taasel taga nokits pial ja kökits kää = tiisliga vanker, sõitja, piits JMd; `eesel one niisamasugune nagu obenegi, muku pätskäjäs ja madal Kod; esseĺ ütel miihel oĺl vangõrdõ i̬i̬hn Rõu || (inimesest) `Iesel `tahtub ujuma oppida vast siis, kui juo vesi `korvisse ulatub (rumal inimene proovib oma võimeid viimses hädas) Kuu; `toine `ütle `toisele: sa oled üks `iesel VNg; [mies] Üläni `karvane ku `iessel Lüg; lot́tkõrv ning loĺli näoga nagu `eesel Juu; ta om rummal ku üit́s `i̬i̬ssel kunagi; niigu eeseld sorgi takast (inimesest, kes töötab ainult sunni varal) Hel

heksel `eks|el Lih Kad, g -li Tor; `eksli Ote, `ä- Mar; n, g `veḱsli, -e Vas; pl `ekslid Kuu(`h-) Kse Han Var Iis Lai, -ed Koe, -li, -le Krk, `äkslid Emm Jür/-ed/ Trm; ppl `ekslid Jäm; `eksli- Krj Trm Kod Hls Nõo Har Plt Vas/`h-/, -e- Lih Kse Tõs JJn Ksi hajusalt VlPõ, Pst Krk; hiksli- Har

1. hrl pl tükeldatud loomasööt, hekslid `ölgedest tihaste `ekslid, rahidaste kat́ti Jäm; Äkslid panta siis vee sisse liguse, sipudakse möni püutäis jähu ja vehe soola sisse siis loomad söövad neid easti Emm; õlest või saest tehass `ekselt kui `einä vähä oo Lih; õleobune oli, kellega `leikasid `eksleid JJn; `ekslid antasse `uastele kaertega segamine Iis; äksli `raiumise järi (pink, kus raiutakse õlgi vana vikati või kirvega) Trm; ristikeinä `eksli Krk; [mõisas] `ült́i et minge `ekslid `lõikamma [ristikust] härile suĺbiss tetäʔ Har Vrd akslid, eklid

2. = heksli|masin – Tor Ote Vas `eksliga lõegatase `õĺga peeniksese; `eksliga `tehtud õĺga `pantase `kaerde sekka Tor; aaǵõ hainaʔ läbi `veḱsle Vas

eksel `eks|el g -li Kuu Hlj Khn maakirves; künakirves `eksliga `raiuta puu `juuri Hlj; `eksliga tegäd `seinä Khn

epsel `eps|el g -li ilus, tore `Epslid `riided üll Jäm Vrd epsam

kepsel `keps|el g -li Jõe Hlj Käi Khn, g -le Pöi Hää; `käps|el g -li Phl, g -le Hää laeva või paadi hiivamisseadeldis `vaiar käib `kepsli `ümber, `kepsel seisab laevapaki peal Jõe; sel `kepslil on juo kole suur joud; `kepslidega `kierati [paat] ülesse Hlj; puust antspakuga `aetakse `kepselt `ringi Pöi; `käpsel on malmist valatod Phl; `kepsel on `pääle `piĺli, kellega purjeki tehi `ääre aaletaks Hää

kesel, keseli kesel Kad keseli IisR = kese1; pooleli sie supp on ea mis kesel kiend (poolkeenud) Kad; Tüö jäi keseli, ei `jõudand enam teha IisR

kessel `kessel g `kes|li Kuu VNg Muh Phl(kesl g -le) JõeK hv Amb; kessel g `kesle p kessel|d (-t) Phl(`kesled) Tõs Hää Trv; g kesseli Käi; kessel Jõe Pha Lei = kess1
1. võrkkott `kesle ui Phl a. heinamärss, -võrk obuse kessel, sinna panna einad Jõe; hobuse jägu `heinu `kesle sees Phl; `keslist teised obused kisuvad `väĺla [heinad], paneme kot́ti JõeK b. võrkkott mitmesuguste asjade (sibulad jne) hoidmiseks või kandmiseks `keslis on `leiba VNg; sibula kessel on tihem vörk Phl Vrd keslik, kesser
2. õlgedest, peergudest vm (mitmesuguse otstarbega) korv või vakk a. vitstest ja õlgedest korv hobuse söötmiseks (alt ja ülalt kitsam, keskelt laiem) `keslid oo `sõuksed ümmargused, nendega `anti obusele `kaeru ette; `kesli ketas tehasse kõege enne `valmis; kui `kessel juba `valmis, siis tehasse `uurded; `keslile pannasse pael `peale, kui obuse ette pannasse; enne sõid obused `kesli seest, nüid oo kotid; obuse kessel; `uoste `keslid Muh b. peergudest (villa)korv (? vakk) puupirrest kessel; `vaate `kesle sihen om lõnga kerä Trv
Vrd kestel
3. jahukott `veśkide pääl on `kesled Hää
4. hum kõht sein üvä `süömist. `kessel `ninda täis et; nuo õli ia `kessel, kuhu `sisse läks viiskümmend `klaasi tied Lüg Vrd keslik

meisel `meis|el g -li Hlj VNg IisR Khk Kaa Rid/`möi-/ Tõs Kod Plt, -le Tor Hää Hag; `meissel Hää San; n, g `meisli Ote Kan Har Rõu Plv raua- või kivipeitel `külma `raua `meislid, `kellega said `raua `kat́ki `raiutud Hlj; `möislid tegi sepp ise `valmis Rid; `meisel, `sohke raud `peikel Tõs; `meislega raiutaks `su̬u̬ja `rauda ja `küĺma `rauda Hää; `meisel one üks ravva `peitel, kellegä `rauda `kat́ki raiutasse Kod; `meisli om tümbä lapiku otsaga Kan

prasel prasel Hää, prasõl Khn, g -i; `praas|el g -li Emm present Panid luukidele praaslid pεεle, et vihm sisse äi saja Emm; Panõmõ ljõnnasõd `õuõ prasõli `piäle `kuima Khn; Prasel - - `pantaks `ku̬u̬rma pääl, et `vihma läbi ei lase, praseli all on kuiv Hää