[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
king king g kinga L K(-ä) I, g kiŋŋa S(van kia Käi, kea Emm Rei, pl kiŋad Phl) Rid VMr Kad Rak VJg, `kiŋŋa R(-ä, -e Kuu, `kinga Jõe Kuu Hlj); keng g `keŋŋa VNg/`kinga/ Jõh Vai, -ä Lüg Vai, kenga Var Mih Aud Hää, kengä Jaa Var Tõs Khn Saa Hls; keńg g keńgä Tõs Khn Aud Saa Trv Krk, kengä M Krl; pl ḱengäʔ Lei
1. a. jalats (mis ei ulatu pahkluust kõrgemale) nää minu `kiŋŋad sii tie pial ies Jõe; mis sa neist `kiŋŋist `etsid Kuu; panen `paljad `keŋŋäd `jalga Lüg; `Tõistel `säärikud jalas - - tämä `palja `kingidega nagu ilparakas Jõh; miä punon `keŋŋä `nüöri Vai; mu taet `itles, ta olnd sia`nahksete `kingadega `leeris Jäm; nee on kövad kiŋŋad, nee `seisvad midu `aastad Khk; sul kabilas kiŋŋad `jalgas Mus; läkusi `kingi äs lubate tuba `tuua Krj; ae kead `jälga; kead, soad säi all; Poisid vurtsudast kingis-sukkis pau oukus Emm; mol sügavad kingad `jalgas, roe ei tule üle ääre mette Mar; ära pane `kingasid ilma `määrimata `seisma Mär; aga `kengu ikka siidist ei saa, need `peavad ikka nahast olema Mih; paŕknahast teeb lastele `saapu ja `kengu Tõs; `kengega ei saa `köidud, lossid on ka `rasked Aud; kes `kinga ot́sib, see talluka leiab (liiga nõudlikust inimesest) HMd; põle ma `ammugi `kingega käind Juu; jalad on nii `aiged, `kingi ei saa `ültse `otsa `panna Tür; nüüd `kantasse `kingi, ennemast õlid ikke `saapad Iis; parandan kingäd ärä, ike on minul jalavari Kod; proua `saatis kingissepa `juure `kingu `viia SJn; neli `neitsit kuseva üte keńgä kontsa `sissi = lehmalüpsmine Trv; mea taass `kengi `osta Krk; kinga ajama pruutpaarile pulmas raha korjama ruudi kiŋŋa ajamine Mus; kui ruudil tanu piha `pandi, siis `aeti ruudi `kinga ka Kär; kinga viskama vana-aastaõhtul ennustama `kinga `viskan üle õla, kus `puole keŋŋä nenä lähäb, säält kõsilane Lüg; sai `kingi visetud - - üle vassaku abu, kes sureb, selle kiŋŋa nina ukse poole Jäm; Kus uie `oasta `ööse vissati `kinga, et aru `soaja, kes `oasta sihes majast `välja lihab Pöi; king pigistab midagi on viga Ega `tõine tia, kust `tõisel king pigistab Lüg; Ise tiab kust king `piigistab IisR b. (eri liiki jalatseid) `saare `keŋŋäd `lesti pääl `õmmeldud Lüg; Viru Nigulas `piavad `rahvass kõik `suome `kingi Jõh; `uuletime `keŋŋäd (meresaapad) Vai; nipp`korkes king; pitkad mustad sukad jalas ning `uurdega kiŋŋad; vanast olid keik iiu`ranti kiŋŋad Jäm; vanast olid täsa Mustjalgas raadiga kiŋŋad, üitti vaad tuleluki kiŋŋad, nüid tehasse nakkidega Mus; `jalgas olid lühikese `pεεltsetega suured `pustel kiŋŋad Kaa; kutsuti lakaga kiŋŋad ja lappidega kiŋŋad; lappidega kiŋŋad `ollid ennemini `kõrge kut madala korgiga Muh; `körge king poolsaabas – Rei; ma ei või kummi `kingasi `kanda, keib `jalge `peale Vig; Nied nakitõt `taldõga `suapa kengäd Khn; ja tossu king oli väga ia põllu tüö king, sellepärast et tema oli `kerge KuuK; vartega kingad saapad – Amb Kad ni̬i̬d pualed `suapad on kua kingäd Kod; `räätsege keńgäl om räätsä `kańme küĺlen Krk; ĺouldavaʔ ḱengäʔ (uisud) Lei || fig `leeris keind, lapseking jalast, poisi king ~ tüdrugu king `jalga Jäm; Sa kisud ema kiŋŋad nii vara ää (noorena emaks saamisest) Rei; Ema nahka kingad (paljad jalad); Kingad kriiksuvad võlgu Amb; sel joba külmä kenga jalan (surnud) Trv Vrd kingas1
2. pastel `keŋŋa `ormad ja `kõrvissed Jõh; kingad ää kuind, aea kinga nina ülesse Mar; `kingi `tärkmä Vig; `Vaśsika nahast kengäd pidavad vähä; Kui `lautõs käüd, siis kengäd tärgeteni pasatsõd Khn; vanaste `ööldi ikka kingad, nüid `ütleb mõni `paslad koa Kei; mõnikord `aetakse `kingelle nahk paelad taha; meestel `enne muud põld kui kingad ja searega `soapad, nüid on maśsid ja tinkad Juu; pargit`nahka kingad Tür; paalaga kingä kanna sidess `ańti kanale teri süädä Kod
3. hobuseraud Obusel pole kingi all Jäm; piab määrale `laskma uued kiŋŋad ala `lüia Khk; kuus `naela oo `kingas Käi; paneme obusele kiŋŋad `jalga Rei; obosel `peavad koa kingad `jalges olema, kuda tema siis `paĺla jalu teenib Juu
4. (veskis) renn, mida mööda vili jookseb kolust kivide vahele `keŋŋäst `lassa kive `pääle `vilja Vai; vili `kaltaste kerstu `sisse, säält läheb `kinga ning siis kivide vahele Ans; Kiŋŋast pudises vili kivide vahele Kaa; Aŕkpill raputab `kinga, siis vili jooseb paramine kulise. Kiŋŋa änd on aŕkpilli `vastus Pöi; kengast jooseb vili kivi `alla Var; keńgäst lähväd teräd kivi `siĺmä Saa; king on allpidi kolu Ris; `veśki kinga kand on `niuke toru, sialt joosevad iibikesed `väĺlä Juu; Kingast tuli kua tellida, kas teri rohkem vai vähem `siĺma laske Trm; Kingä likats kingä all Kod
5. adratald – VNg IisR `atra `kenga on `miska [adraga] ühest kohast toi (teise) `menna VNg
6. ankruküüne puust kaitse keng `pantaks `ankru küine `alle, et küin laeva `küĺgi ära ei kriibusta; keng on rasvaga kokku `tehtud, siis tuleb `kergesti üles; puulaevadel on kõigel kengad Hää
Vrd käng
1. a. jalats (mis ei ulatu pahkluust kõrgemale) nää minu `kiŋŋad sii tie pial ies Jõe; mis sa neist `kiŋŋist `etsid Kuu; panen `paljad `keŋŋäd `jalga Lüg; `Tõistel `säärikud jalas - - tämä `palja `kingidega nagu ilparakas Jõh; miä punon `keŋŋä `nüöri Vai; mu taet `itles, ta olnd sia`nahksete `kingadega `leeris Jäm; nee on kövad kiŋŋad, nee `seisvad midu `aastad Khk; sul kabilas kiŋŋad `jalgas Mus; läkusi `kingi äs lubate tuba `tuua Krj; ae kead `jälga; kead, soad säi all; Poisid vurtsudast kingis-sukkis pau oukus Emm; mol sügavad kingad `jalgas, roe ei tule üle ääre mette Mar; ära pane `kingasid ilma `määrimata `seisma Mär; aga `kengu ikka siidist ei saa, need `peavad ikka nahast olema Mih; paŕknahast teeb lastele `saapu ja `kengu Tõs; `kengega ei saa `köidud, lossid on ka `rasked Aud; kes `kinga ot́sib, see talluka leiab (liiga nõudlikust inimesest) HMd; põle ma `ammugi `kingega käind Juu; jalad on nii `aiged, `kingi ei saa `ültse `otsa `panna Tür; nüüd `kantasse `kingi, ennemast õlid ikke `saapad Iis; parandan kingäd ärä, ike on minul jalavari Kod; proua `saatis kingissepa `juure `kingu `viia SJn; neli `neitsit kuseva üte keńgä kontsa `sissi = lehmalüpsmine Trv; mea taass `kengi `osta Krk; kinga ajama pruutpaarile pulmas raha korjama ruudi kiŋŋa ajamine Mus; kui ruudil tanu piha `pandi, siis `aeti ruudi `kinga ka Kär; kinga viskama vana-aastaõhtul ennustama `kinga `viskan üle õla, kus `puole keŋŋä nenä lähäb, säält kõsilane Lüg; sai `kingi visetud - - üle vassaku abu, kes sureb, selle kiŋŋa nina ukse poole Jäm; Kus uie `oasta `ööse vissati `kinga, et aru `soaja, kes `oasta sihes majast `välja lihab Pöi; king pigistab midagi on viga Ega `tõine tia, kust `tõisel king pigistab Lüg; Ise tiab kust king `piigistab IisR b. (eri liiki jalatseid) `saare `keŋŋäd `lesti pääl `õmmeldud Lüg; Viru Nigulas `piavad `rahvass kõik `suome `kingi Jõh; `uuletime `keŋŋäd (meresaapad) Vai; nipp`korkes king; pitkad mustad sukad jalas ning `uurdega kiŋŋad; vanast olid keik iiu`ranti kiŋŋad Jäm; vanast olid täsa Mustjalgas raadiga kiŋŋad, üitti vaad tuleluki kiŋŋad, nüid tehasse nakkidega Mus; `jalgas olid lühikese `pεεltsetega suured `pustel kiŋŋad Kaa; kutsuti lakaga kiŋŋad ja lappidega kiŋŋad; lappidega kiŋŋad `ollid ennemini `kõrge kut madala korgiga Muh; `körge king poolsaabas – Rei; ma ei või kummi `kingasi `kanda, keib `jalge `peale Vig; Nied nakitõt `taldõga `suapa kengäd Khn; ja tossu king oli väga ia põllu tüö king, sellepärast et tema oli `kerge KuuK; vartega kingad saapad – Amb Kad ni̬i̬d pualed `suapad on kua kingäd Kod; `räätsege keńgäl om räätsä `kańme küĺlen Krk; ĺouldavaʔ ḱengäʔ (uisud) Lei || fig `leeris keind, lapseking jalast, poisi king ~ tüdrugu king `jalga Jäm; Sa kisud ema kiŋŋad nii vara ää (noorena emaks saamisest) Rei; Ema nahka kingad (paljad jalad); Kingad kriiksuvad võlgu Amb; sel joba külmä kenga jalan (surnud) Trv Vrd kingas1
2. pastel `keŋŋa `ormad ja `kõrvissed Jõh; kingad ää kuind, aea kinga nina ülesse Mar; `kingi `tärkmä Vig; `Vaśsika nahast kengäd pidavad vähä; Kui `lautõs käüd, siis kengäd tärgeteni pasatsõd Khn; vanaste `ööldi ikka kingad, nüid `ütleb mõni `paslad koa Kei; mõnikord `aetakse `kingelle nahk paelad taha; meestel `enne muud põld kui kingad ja searega `soapad, nüid on maśsid ja tinkad Juu; pargit`nahka kingad Tür; paalaga kingä kanna sidess `ańti kanale teri süädä Kod
3. hobuseraud Obusel pole kingi all Jäm; piab määrale `laskma uued kiŋŋad ala `lüia Khk; kuus `naela oo `kingas Käi; paneme obusele kiŋŋad `jalga Rei; obosel `peavad koa kingad `jalges olema, kuda tema siis `paĺla jalu teenib Juu
4. (veskis) renn, mida mööda vili jookseb kolust kivide vahele `keŋŋäst `lassa kive `pääle `vilja Vai; vili `kaltaste kerstu `sisse, säält läheb `kinga ning siis kivide vahele Ans; Kiŋŋast pudises vili kivide vahele Kaa; Aŕkpill raputab `kinga, siis vili jooseb paramine kulise. Kiŋŋa änd on aŕkpilli `vastus Pöi; kengast jooseb vili kivi `alla Var; keńgäst lähväd teräd kivi `siĺmä Saa; king on allpidi kolu Ris; `veśki kinga kand on `niuke toru, sialt joosevad iibikesed `väĺlä Juu; Kingast tuli kua tellida, kas teri rohkem vai vähem `siĺma laske Trm; Kingä likats kingä all Kod
5. adratald – VNg IisR `atra `kenga on `miska [adraga] ühest kohast toi (teise) `menna VNg
6. ankruküüne puust kaitse keng `pantaks `ankru küine `alle, et küin laeva `küĺgi ära ei kriibusta; keng on rasvaga kokku `tehtud, siis tuleb `kergesti üles; puulaevadel on kõigel kengad Hää
Vrd käng
kirju n, g `kirju R(-o Vai) Emm LNg(-o) Kul Mär Vig(-o) Khn Ha(-ŕ- JõeK) Jä ViK(ke- Rak) Iis Pal Äks Ksi Lai Plt, kirju Rei L(-o Mar Kul Kir Mih; kerjo Mih Pär/-u/) Ris Hag Juu HJn Tür Kad Rak Sim(-ŕ-) TaPõ(-ŕ- ILõ) VlPõ M T; n, g kiri Kod, g kirju S Krk, `kirju Lüg Jõh IisR Jäm; (loomanimena) kiri Tõs Hää Saa/g kiri/; kiŕo Rõu Vas Se
1. mitmevärviline; plekiline, lapiline `Kirju `jusku `nougiharak (kirevast riietusest) Kuu; `kaurad akkavad juo [valmides] `kirjust menemä; kiri `lammas, justku ubidega `luobitud; nüüd on `sääsed `lapsed süönd `nõnda `kirjust; `Pulma`lauvas ikke `kirjurida, poiss ja `tütrik ja `jällä poiss ja `tütrik Lüg; kiri uss on `valget `musta kiri IisR; `kirjud `kindad keik kahe kolme löŋŋaga kujutud Jäm; kut emissel üks silm pεεs pilgub, siis ta toob seitse `kirju pörssast Khk; vahel jää elmestega üsna kiri Mus; iga `aasta kolm `pääva enne jöulut tehakse toad kirjuks (ehitakse ära); Üks läks kirju obusega kohe `linna, obu oli musta ning valge `laplik kut kiri lehm Kaa; Kann oli puust `tehtud, vitsad peal, kirjuks körvetud; Eit täna nii kiri (kirevas seelikus), et ösna `voata Pöi; `piske kollane kiri koer oln Muh; sa paned nii vähe sönnigud, et `paljald maa kirjuks teed Rei; see rähn oo üks suur kirjo lind Mar; taevas oo nii kirju, viirulene Mär; `Kõema `mõisas oli kaks kirjut oost Vig; sõgelased oo `kärpse `moodi kirjo `tiibadega Lih; taevas lööb kirjuse, pilve serva ääred kirjuse, `vaata nädali pärast tuleb `vihma Aud; Jurisi ja Marisi, kirju `koeri ja kõveri puid on maa`ilmas kõige `rohkem Hää; oras lähäb nii `kirjuks (põuaga kohati kollaseks); `enne olid nihuksed kollase ja `valge `kirjud sead, nüid on vahest `musta `valge `kirju Juu; `moarja kased on siest `kirjud Kos; `kirju ja sätendab nagu eha tońt KuuK; küll on sie ikke `kirju riie HljK; ma nägin kirjud liblikad Sim; kirju ein one kirju, roheline ja `valge, pitkäd lehed Kod; kana on nii kirju nagu tedre Pal; mets on ilus kirju, iga värviline Lai; mõisan ollive vanast puha kirju lehmä, kirju kari olli Hel; kui keväde kõege edimäld kirju liblikut näed, tu̬u̬ om alb Ran; ei tiiä, kas panna must rät́t pähä ehk kirju rät́t Nõo; kirju kaśs Ote || euf rästik veeuśs ajab suurt `sissi, aga tada‿p kardeta nönda kut seda `kirju Mus; Konkige see va kiri ää Pöi; silmad lähevad ~ jäävad ~ löövad ~ võtab kirjuks (uimasusest või pööritusest; kipitusest) Üläs tuled, siis lähäb `silmide ies `kirjust Jõh; `silmäd `lüöväd `kirjust Vai; `silmade ees lööb kirjuks puhas Khk; silmad `lähtvad kirjoks Mar; Ele `päike on, võtab siĺmad kirjuks Hää; siĺmad `kirjud, ku `iaste ei `märka Kei; siĺmad lähvad nii `kirjuks pähä kui vahest `vingu on Juu; silmad jäävad `kirjuks JMd; pia akkas `ringi `käima, silmad lõivad `kirjust Kad; silmad lähvad [lugedes] kirjust, ei nää mid́agi Trm; viimatsel ajal võtab pia `kirjuks, ei `julge [kõrgele ronida] Plt; silmä lääve kirjuss, `siĺmi ehen nakass virvendeme Hel; silmad kirjud ~ kirju pea purjus `silmavahed `kirjud, täis juond Lüg; Sel täna `jälle `silmad `kirjud, `milla juba `jõudas võtta IisR; ma keisi külas, sai säält kirju pεε Khk; na `joonud täis, et silmäd üsä kirjud piäs Tõs; pea `kirju, ku vaest pea segane on, kas jooma järele või Kei; silmad `kirjud peas Plt; kirjud püksid keretäis; taguotsa kirjuks tegema ~ tõmbama peksma nüüd saad `kirjud `püksid Lüg; `Karsis sabad üläs ja tegi tagumise `õtsa `kirjust Jõh; `tembas `ninda kere `kirjost Vai; siis `tehtaks tagumik kirjuks Hää; lubati `lüia perse kirjust Lai; Sai kirjud püksid (sai peksa) Vil Vrd kirev, kirivane, kirjav, kirjuva
2. kirju veise nimi käi asemelle, `kirju VNg; `tarvis ka `kirjule `süia `andada Lüg; aja see kiri sεεlt ää Khk; meie va kiri näljendab ikka aa `ääri kauda Jaa; ennäe, juba `teite kiri kodu Muh; Seisa kiri Rei; mõni paneb loomale nime ja mõni põlegi pannund nime, üiäb kirjo või küit või punane Mar; kiri oĺli `musta `valget kirju puĺl, ta oĺli nii kui ua õis Saa; `kirju mis `kirju ärg oli Tür; kiri oo äŕjä nimi, õlgu `mussa-`valged või punass-`valged, ike kirid Kod; vii kirjul ka süvvä Krk; kiä kirriv tu̬u̬d kutsuti kiŕo Rõu; kiŕo, kiŕo – nigu hõigutass mano `lehmä Se Vrd kirjas, kirjes
3. ebaselge; rahutu, murelik se on `kirju `asja ja `jääbki `kirjust Vai; kui tuule viru on, siis vesi on kiri (sogane), siis kala jooseb Khk; Keik see ilmaelu oo paergus nii kiri Kaa; `valge libligas tähendab ead, kirju siis elu kirju Rid; nüid on nii segane `kirju aeg Juu; minu elu on nii `kirju old Ann; aab aśsa `kirjuks Plt; tol kirju elu, kehv vai alb Ran || (kasuvanemast) Kirjumemm `öeldaks võerasema kohta Hää; võerasisad `üeldakse siin puol `kirju `persega isa ja `kirju isa Kos; sa said omale nüid `kirju eide Jür
1. mitmevärviline; plekiline, lapiline `Kirju `jusku `nougiharak (kirevast riietusest) Kuu; `kaurad akkavad juo [valmides] `kirjust menemä; kiri `lammas, justku ubidega `luobitud; nüüd on `sääsed `lapsed süönd `nõnda `kirjust; `Pulma`lauvas ikke `kirjurida, poiss ja `tütrik ja `jällä poiss ja `tütrik Lüg; kiri uss on `valget `musta kiri IisR; `kirjud `kindad keik kahe kolme löŋŋaga kujutud Jäm; kut emissel üks silm pεεs pilgub, siis ta toob seitse `kirju pörssast Khk; vahel jää elmestega üsna kiri Mus; iga `aasta kolm `pääva enne jöulut tehakse toad kirjuks (ehitakse ära); Üks läks kirju obusega kohe `linna, obu oli musta ning valge `laplik kut kiri lehm Kaa; Kann oli puust `tehtud, vitsad peal, kirjuks körvetud; Eit täna nii kiri (kirevas seelikus), et ösna `voata Pöi; `piske kollane kiri koer oln Muh; sa paned nii vähe sönnigud, et `paljald maa kirjuks teed Rei; see rähn oo üks suur kirjo lind Mar; taevas oo nii kirju, viirulene Mär; `Kõema `mõisas oli kaks kirjut oost Vig; sõgelased oo `kärpse `moodi kirjo `tiibadega Lih; taevas lööb kirjuse, pilve serva ääred kirjuse, `vaata nädali pärast tuleb `vihma Aud; Jurisi ja Marisi, kirju `koeri ja kõveri puid on maa`ilmas kõige `rohkem Hää; oras lähäb nii `kirjuks (põuaga kohati kollaseks); `enne olid nihuksed kollase ja `valge `kirjud sead, nüid on vahest `musta `valge `kirju Juu; `moarja kased on siest `kirjud Kos; `kirju ja sätendab nagu eha tońt KuuK; küll on sie ikke `kirju riie HljK; ma nägin kirjud liblikad Sim; kirju ein one kirju, roheline ja `valge, pitkäd lehed Kod; kana on nii kirju nagu tedre Pal; mets on ilus kirju, iga värviline Lai; mõisan ollive vanast puha kirju lehmä, kirju kari olli Hel; kui keväde kõege edimäld kirju liblikut näed, tu̬u̬ om alb Ran; ei tiiä, kas panna must rät́t pähä ehk kirju rät́t Nõo; kirju kaśs Ote || euf rästik veeuśs ajab suurt `sissi, aga tada‿p kardeta nönda kut seda `kirju Mus; Konkige see va kiri ää Pöi; silmad lähevad ~ jäävad ~ löövad ~ võtab kirjuks (uimasusest või pööritusest; kipitusest) Üläs tuled, siis lähäb `silmide ies `kirjust Jõh; `silmäd `lüöväd `kirjust Vai; `silmade ees lööb kirjuks puhas Khk; silmad `lähtvad kirjoks Mar; Ele `päike on, võtab siĺmad kirjuks Hää; siĺmad `kirjud, ku `iaste ei `märka Kei; siĺmad lähvad nii `kirjuks pähä kui vahest `vingu on Juu; silmad jäävad `kirjuks JMd; pia akkas `ringi `käima, silmad lõivad `kirjust Kad; silmad lähvad [lugedes] kirjust, ei nää mid́agi Trm; viimatsel ajal võtab pia `kirjuks, ei `julge [kõrgele ronida] Plt; silmä lääve kirjuss, `siĺmi ehen nakass virvendeme Hel; silmad kirjud ~ kirju pea purjus `silmavahed `kirjud, täis juond Lüg; Sel täna `jälle `silmad `kirjud, `milla juba `jõudas võtta IisR; ma keisi külas, sai säält kirju pεε Khk; na `joonud täis, et silmäd üsä kirjud piäs Tõs; pea `kirju, ku vaest pea segane on, kas jooma järele või Kei; silmad `kirjud peas Plt; kirjud püksid keretäis; taguotsa kirjuks tegema ~ tõmbama peksma nüüd saad `kirjud `püksid Lüg; `Karsis sabad üläs ja tegi tagumise `õtsa `kirjust Jõh; `tembas `ninda kere `kirjost Vai; siis `tehtaks tagumik kirjuks Hää; lubati `lüia perse kirjust Lai; Sai kirjud püksid (sai peksa) Vil Vrd kirev, kirivane, kirjav, kirjuva
2. kirju veise nimi käi asemelle, `kirju VNg; `tarvis ka `kirjule `süia `andada Lüg; aja see kiri sεεlt ää Khk; meie va kiri näljendab ikka aa `ääri kauda Jaa; ennäe, juba `teite kiri kodu Muh; Seisa kiri Rei; mõni paneb loomale nime ja mõni põlegi pannund nime, üiäb kirjo või küit või punane Mar; kiri oĺli `musta `valget kirju puĺl, ta oĺli nii kui ua õis Saa; `kirju mis `kirju ärg oli Tür; kiri oo äŕjä nimi, õlgu `mussa-`valged või punass-`valged, ike kirid Kod; vii kirjul ka süvvä Krk; kiä kirriv tu̬u̬d kutsuti kiŕo Rõu; kiŕo, kiŕo – nigu hõigutass mano `lehmä Se Vrd kirjas, kirjes
3. ebaselge; rahutu, murelik se on `kirju `asja ja `jääbki `kirjust Vai; kui tuule viru on, siis vesi on kiri (sogane), siis kala jooseb Khk; Keik see ilmaelu oo paergus nii kiri Kaa; `valge libligas tähendab ead, kirju siis elu kirju Rid; nüid on nii segane `kirju aeg Juu; minu elu on nii `kirju old Ann; aab aśsa `kirjuks Plt; tol kirju elu, kehv vai alb Ran || (kasuvanemast) Kirjumemm `öeldaks võerasema kohta Hää; võerasisad `üeldakse siin puol `kirju `persega isa ja `kirju isa Kos; sa said omale nüid `kirju eide Jür
laba|valss eesti rahvatants kui mina viel nuor olin, siis `tańtsiti `kõige `rohkem labajala`vaĺtsi Jõe; labajala `valtsi `nüüdese aja inimesed ei `õskagi `tantsida Lüg; siis oli `ka·rmontka `mängijä, sie `mängis labajala `valtsi ja Vai; lüiasse labajala `valtsi küll Khk; Äga niidutöö pole kiidutöö, äga labajäla valts pole laste tants Emm; `enni oli labajala `vaĺts ja polka masu·rka Mar; labajala `valtsi sai ikke vana toropilli `järge tantsitud Mih; labajala vaĺts tansitse terve laba jalaga, ah tsahh tsahh Tõs; `enne tańtsitud muud `ühti kui labajala `vaĺtsi ja ruotsi `ringi Ris; mängiti `piĺli ja `laśsid nõnna labajala `vaĺssi kis `oskas Juu; kaara juań ja labajala vaĺts Kod; `laske õge nüid labajala `valtsi Nõo; mi˽`tandsõ `ümbre `tsõ̭õ̭ri ja `laśki labajala `vaĺtsi Har; Är tandsiti kõ̭iḱ viru valsiʔ ja˽labajala valsiʔ Rõu Vrd labajalatants, labajalg
ligidal ligidal spor R(-ll Jõe Hlj), eP(-ll VJg Kod Plt) Puh TMr San, -äl Kuu RId(-ll Lüg Jõh) spor L, Kod KJn TMr KodT Võn Kan Plv, -el Kuu(-ll) VNg/-ll/ Lüg Kär Phl Kod(-ll), -õl hv Krl; ligiell Kuu
1. adv lähedal a. Kui ligidäl, siis `möürädä, kui `kaugel, siis `ammuda (koos olles tülitsetakse, kaugel olles igatsetakse) Kuu; tia kui ligidäl tämäga (hundiga) olin, aga noh säl tie pääl VNg; `silgu `kaupmed `käisiväd siin, rand on juo ligidäll Lüg; oleks meri sii ligidal Vll; mõnel oli [heinamaa] `kaugel ja mõnel oli ligidäl Mär; mul oli kool sii ligidal üle `põlde Vig; mets oli ligidal `kangest Kse; ligidal põle maasiku `kuskil Tõs; inimese `inge ligidal ei oln Ris; ole ikke sii ligidal, ää `kaugele mene `ühti Juu; on nii ligidal, et võib kiviga visata Kos; kirik on meil ligidal JMd; nüid on nad (hundid) ikke väga äbemataseks läind, minev`aasta nad `murtsid siin ligidal `lammid ja vasikid ära Tür; ennevanast old sial ligidal `veike küngas VMr; ta ei õld `kaugel, ligidäl, ma nägin tämädä, aga tükk muad vahet õli Kod; kõŕts oli sial ligidal Pal; kus oea ligidal, sial `peśti [lambaid] oeas Lai; ma elän sääl ligidäl `õkva TMr b. `õhtu üsna ligidal Kse; surm o ligidel Kod
2. postp kellegi või millegi lähedal äkkised `järsküd puhud tulid just `kuidagi siin `ranna ligidell Kuu; põld on tua ligidal Lüg; talu ligidal on suur padu Rei; kui kägu elumaea ligidal kukkus, siis pidi surm tulema Tõs; see pere on üsna meie ligidal Juu; ma põle metsa ligidal eland Amb; ei suvel või kuuma ahju ligidal `olla JMd; pia maa teral, pia maa ligidal Ann; taga Kabalad, Viru Nigula ligidal Kad; meie ligidal on Sinike soo Trm; karuvabarmud kasvavad mua ligidell Kod; elu maja ligidal KJn; tu̬u̬ pilukoda es olõ oonõtõ ligidäl, meil oĺl tä sääl riida takan Võn; liina (linna) ligidäl Plv
Vrd ligedal, ligipeal, ligis, lisidal
1. adv lähedal a. Kui ligidäl, siis `möürädä, kui `kaugel, siis `ammuda (koos olles tülitsetakse, kaugel olles igatsetakse) Kuu; tia kui ligidäl tämäga (hundiga) olin, aga noh säl tie pääl VNg; `silgu `kaupmed `käisiväd siin, rand on juo ligidäll Lüg; oleks meri sii ligidal Vll; mõnel oli [heinamaa] `kaugel ja mõnel oli ligidäl Mär; mul oli kool sii ligidal üle `põlde Vig; mets oli ligidal `kangest Kse; ligidal põle maasiku `kuskil Tõs; inimese `inge ligidal ei oln Ris; ole ikke sii ligidal, ää `kaugele mene `ühti Juu; on nii ligidal, et võib kiviga visata Kos; kirik on meil ligidal JMd; nüid on nad (hundid) ikke väga äbemataseks läind, minev`aasta nad `murtsid siin ligidal `lammid ja vasikid ära Tür; ennevanast old sial ligidal `veike küngas VMr; ta ei õld `kaugel, ligidäl, ma nägin tämädä, aga tükk muad vahet õli Kod; kõŕts oli sial ligidal Pal; kus oea ligidal, sial `peśti [lambaid] oeas Lai; ma elän sääl ligidäl `õkva TMr b. `õhtu üsna ligidal Kse; surm o ligidel Kod
2. postp kellegi või millegi lähedal äkkised `järsküd puhud tulid just `kuidagi siin `ranna ligidell Kuu; põld on tua ligidal Lüg; talu ligidal on suur padu Rei; kui kägu elumaea ligidal kukkus, siis pidi surm tulema Tõs; see pere on üsna meie ligidal Juu; ma põle metsa ligidal eland Amb; ei suvel või kuuma ahju ligidal `olla JMd; pia maa teral, pia maa ligidal Ann; taga Kabalad, Viru Nigula ligidal Kad; meie ligidal on Sinike soo Trm; karuvabarmud kasvavad mua ligidell Kod; elu maja ligidal KJn; tu̬u̬ pilukoda es olõ oonõtõ ligidäl, meil oĺl tä sääl riida takan Võn; liina (linna) ligidäl Plv
Vrd ligedal, ligipeal, ligis, lisidal
lina|peo peotäis kokkuköidetud linu sai linapihu `senna `lõuguti vahele `pandud ja siis `teise `kääga `jälle sai siis `selle `kaanega luud `kat́ki `tautud Hlj; kolm takkud sai vottada lina pihuld, sis sie lina pihu oli niikui `siidi järel VNg; Mis ilu tal on, `juuksed nigu linapihu ja nägu plaśs IisR; tal olid `valged `juuksed nönda kut linapiu Khk; `Valge lina püu oli koonu `otsas [näärisokul] Pöi; Lina`püudel `aeda möögaga nupud ära Rei; `soetod lina pöod `keerdi `nuusti LNg; lenapeud öhös `puntras, vehm pehastab ää Mar; suured pikäd juust olid peäss, nagu suured lina piud Vig; rapsi linapeo sedasi `lahkes, siis akka koonalt tegema Kir; kui `nööri tehäse, siis tõmmatse lina piost `sõerded Tõs; paned selle lina püu `sinna puka `piale ja siis akkad teda `rookima Aud; meil ikke lina peo, majalt `rahval `jäĺle lina kolge Juu; Koonalt `tehti `jälle, `esteks lapati linapihu pihu `sisse kägarasse ja preśsiti kõvasti kokku, siis lahutati `lahti ja `aeti põlve pial `ümber `koondlalaua Amb; linapeu on nii suur, et paras `kammida Tür; pääväss piäd mitu sada piho ärä `kiskma, lina pihode piält maksetasse `inda Kod; ropsib linapeo nii soraka KJn; Linapeo `laotedi `püśtü maha kuiume Hls; lina peo tet́ti, et `peoga sait `kińni võtta, väegä `suuri `peosit es tetä Ran; [ta] `oĺli väega `tü̬ü̬käss inime ja vali, ku ta `nurme `tuĺli, siss linapeo lennässivä nigu Viru varesse Nõo; lina`kraaplikõsõgõ kraabiti sitt linepeie seest `vällä, jäi puhass lina `perrä Krl; see linapeo om `väega suuŕ, sedä om rassõ suḱiʔ Har; `Suidu linapeoʔ `veeti lina`sumpõhe likku Rõu Vrd lina|kolge, lina|pego
naritsus naritsus g -e palmik vahel mõnel ulatas `juuste naritsus `perse mutti; viru pael‿o viie naritsusega, teised paelad tehasse neljaga Muh
padespaan pades|paan g -pàani Jõh; padis|paan Kuu, g -paani Khk Var Tõs Khn; padiss|paan HMd Kad, -paań Vas Se; pattespaan, pattis- VNg, padispan Lüg padespann `kraakuljaak ja padispaan ja `niisused `tantsud olid Kuu; Pidudel `tantsiti ka padespàani Jõh; olid polkad, leileǹdred ja padispaanid Var; padisspaan, see oli üks tore tants HMd; [tantsiti] padisspàani ja viru `vaĺtsi Kad; vannu [tantse] ka vi̬i̬l tańtsitass, krakujaak, padisspaań Se
polka1 polka Mar Kul Lih Kse Saa Iis Trv Hls Krk Har Lut, `polka Kuu Lüg Mär Lih Tõs Khn Tür Kad Plt KJn TLä San hajusalt V, polku Rei; poĺka Jäm Pöi Mär HMd Jür JõeK JMd VMr VJg Trm Kod Krl, `poĺka Jäm Khk Muh Tor Koe Sim, `poĺga Hää; polk Lei tants; selle tantsu muusika `tantsud olid siis `muidugi, `polkad ja `polka`masu·rka ja valts Kuu; kui mina `tantsija õlin, siis `polkad ikke õlid `suuremb jagu, viru `valssi ikke ka `tantsisid Lüg; tantsib nenda `poĺkad, et las aga `kεia Khk; Poĺka tuurid olid nobed, kui läbi sai, oli nahk märg Pöi; noored inimesed pühade aeal keivad peredes koos, tantsitasse siis ikke polkad Mar; lähme laseme üks `polka Mär; `esti tantsitud veel polkat ikka `ühtepidi ja pärast tuln `jälle `tuuridega polka, siis teinep̀idi koa Lih; kui teed `polkad, siiss perse ja piä väriseväd Tõs; kui maru polkat tantsiti, siss põrutadi `jalga kas või auk põrmatus Saa; poĺkad ja vaĺsid, need `kangest väsitasid HMd; poĺkat tańtsiti ka väga paĺju JõeK; mina mäletan `kandlid mängiti, siis olid poĺkad ja vananaiste vaĺts VMr; uhasid `poĺkad, n‿et pia märg ots Sim; tańtsin poĺkada; poĺka õli ja `leilender ja konts ja varvas aagenpit́s Kod; teeme üits polka Trv; tu̬u̬ `polka `oĺli küll üits ull tands, oh sa pime, tandsi nii et nahk säĺlän vatutap Ran; mängi `polkat, ma tahass `tandsi Puh; meil tańdsiti vanast `polkad, noʔ ei kuulõ muudku `vaĺtsi Har; `tüt́reku `üt́livä tandso pääl: mängiʔ `polka Plv; polk om `karglõmin Lei
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|