[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.—29. vihik (—otsekil)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

kabistama1 kabist|ama spor eP, Trv Puh, -eme Hls Krk kabinat tekitama, krõbistama rotid kabistavad pahna sihes Khk; Kena looilm, muudku kabista eina kogu Kaa; Akkab `jälle `vihma kabistama Pöi; üks iir kabistab seal, põle muud kedagi `ühti Mär; kabista siss `õĺgi ku ta üles ei tõuse Tor; Kis säl `nurkas kabistab Hää; kana kabistab pesä kallal Juu; `lehti kabistama; `laastusi kabistama VJg; üit́s kabisten võsa sehen Krk || askeldama küll see aeg kabistes kulub Jäm || külmetama Juba kabistab vällän Trv
kabistama2 kabistama Lüg IisR S L Juu JMd Sim Pal Plt Pil KJn Trv TLä Kan Rõu Plv; `kaabistamma Vai; kabissama Kod
1. naisterahvast käperdama; kõditama `poissi `lähto `piiga `juure `kaabistamma Vai; Läkst tüdrugid kabistama Emm; tüdrikud ja poisid kabistavad, kallistavad ja juravad Mar; akkas ree piäl kabistama mio kördi `ändu Khn; mõnikord peiupoiss läks pruuttüdrukut kabistama Juu; poisi˽kabistasõ˽`tütrikkõ Kan Vrd kabastama
2. sugutama a. (lindudest) Aned kabistavad, isaani `tallab emäane Lüg; Muud ku `tiibamas ja kabistamas aga IisR; kukk kabistab kana Mar; tedredel ju oma kabistamese aeg kah Hää; si̬i̬ kukk ei kabissa kanu, muku laalab Kod; kikass kabistap `kannu Puh; Nu̬u̬ŕ kikas kabiśt ka jo˽kannu Rõu b. (inimestest) Ju sie `tütrik kabistab `poistega, ei sie enämb `õige õle Lüg; oleks nad mette teine teist kabistan Muh; kui kuu pohastos on `mööda läin, siis lase hennast kabista, siis toleb poeg Phl; köind karja`lautas karja`naisi kohotamas, luband neid ää kabistada Mih; kabistada kõlvass, aga võtta es `kõlba Nõo; poiss kabistass `tütreku ärʔ, sõ̭ss um lat́s kah takah Plv
kabistama3 kabistam(m)a Vas Se Lut(da-inf kabistaʔ) korrastama; ehtima kabista hinnäst `veitkene, panõ ilosabast, puhasta; Imä piät õḱs hinnäst kaʔ kabistamma kuʔ tütre joʔ suurõʔ; `suuga tege suurõ liina, a käega kabista aiʔ kana pessägiʔ Vas; kabõhiste rahvass kabistas `hindä `höstehe arʔ ku kerikohe vai‿k̀a kuläńjähe lääväʔ Se; kabistass tarrõ `vasta pühä `aigu Lut Vrd kabestama
labistama labist|ama Muh KJn Puh Nõo, -amma Plv Vas, -õm(m)õ San Krl
1. lobisema labistab paelu KJn; vana võĺss ja inemine, labistõss õnnõ San Vrd labisama
2. pladistama; ladistama mis lapsed vee kallal labistavad Muh; vi̬i̬ si̬i̬s labistab KJn; Kül nüid labistap vihma, labistap ka vahet pidämädä Nõo; pardsiʔ labistõsõ järven Krl; `viiga labistat Plv; `vihma labistass Vas

nabistama nabistama (armatsemisest) vanemb poig om naesemi̬i̬s, tol kulub pühäpäiv naesega nabistada Nõo

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur