[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

kabistama1 kabist|ama spor eP, Trv Puh, -eme Hls Krk kabinat tekitama, krõbistama rotid kabistavad pahna sihes Khk; Kena looilm, muudku kabista eina kogu Kaa; Akkab `jälle `vihma kabistama Pöi; üks iir kabistab seal, põle muud kedagi `ühti Mär; kabista siss `õĺgi ku ta üles ei tõuse Tor; Kis säl `nurkas kabistab Hää; kana kabistab pesä kallal Juu; `lehti kabistama; `laastusi kabistama VJg; üit́s kabisten võsa sehen Krk || askeldama küll see aeg kabistes kulub Jäm || külmetama Juba kabistab vällän Trv

kabistama2 kabistama Lüg IisR S L Juu JMd Sim Pal Plt Pil KJn Trv TLä Kan Rõu Plv; `kaabistamma Vai; kabissama Kod
1. naisterahvast käperdama; kõditama `poissi `lähto `piiga `juure `kaabistamma Vai; Läkst tüdrugid kabistama Emm; tüdrikud ja poisid kabistavad, kallistavad ja juravad Mar; akkas ree piäl kabistama mio kördi `ändu Khn; mõnikord peiupoiss läks pruuttüdrukut kabistama Juu; poisi˽kabistasõ˽`tütrikkõ Kan Vrd kabastama
2. sugutama a. (lindudest) Aned kabistavad, isaani `tallab emäane Lüg; Muud ku `tiibamas ja kabistamas aga IisR; kukk kabistab kana Mar; tedredel ju oma kabistamese aeg kah Hää; si̬i̬ kukk ei kabissa kanu, muku laalab Kod; kikass kabistap `kannu Puh; Nu̬u̬ŕ kikas kabiśt ka jo˽kannu Rõu b. (inimestest) Ju sie `tütrik kabistab `poistega, ei sie enämb `õige õle Lüg; oleks nad mette teine teist kabistan Muh; kui kuu pohastos on `mööda läin, siis lase hennast kabista, siis toleb poeg Phl; köind karja`lautas karja`naisi kohotamas, luband neid ää kabistada Mih; kabistada kõlvass, aga võtta es `kõlba Nõo; poiss kabistass `tütreku ärʔ, sõ̭ss um lat́s kah takah Plv

kabistama3 kabistam(m)a Vas Se Lut(da-inf kabistaʔ) korrastama; ehtima kabista hinnäst `veitkene, panõ ilosabast, puhasta; Imä piät õḱs hinnäst kaʔ kabistamma kuʔ tütre joʔ suurõʔ; `suuga tege suurõ liina, a käega kabista aiʔ kana pessägiʔ Vas; kabõhiste rahvass kabistas `hindä `höstehe arʔ ku kerikohe vai‿k̀a kuläńjähe lääväʔ Se; kabistass tarrõ `vasta pühä `aigu Lut Vrd kabestama

labistama labist|ama Muh KJn Puh Nõo, -amma Plv Vas, -õm(m)õ San Krl
1. lobisema labistab paelu KJn; vana võĺss ja inemine, labistõss õnnõ San Vrd labisama
2. pladistama; ladistama mis lapsed vee kallal labistavad Muh; vi̬i̬ si̬i̬s labistab KJn; Kül nüid labistap vihma, labistap ka vahet pidämädä Nõo; pardsiʔ labistõsõ järven Krl; `viiga labistat Plv; `vihma labistass Vas

nabistama nabistama (armatsemisest) vanemb poig om naesemi̬i̬s, tol kulub pühäpäiv naesega nabistada Nõo

pabistama pabistama IisR Kaa Jür Trm, -eme Hls

1. närvitsema, ärevil olema `Akkas `teine pues pabistama `kangeste, et raha ei `jätku IisR; Ää sa sellepärast nii ülearu pabista üht Kaa; sie on üks pabistaja Jür

2. pobisema Nii kui iseendale pabistab Trm

rabistama rabist|ama Lüg IisR Jäm Khk Vll Pöi Muh Mar Mär Kse Han Var Tõs Tor Hää Saa JMd JJn VJg Trm Lai Plt KJn Trv TLä Võn Ote, -amma Plv, -eme Hls Krk Hel, -õmõ San

1. a. rabinat tekitama, krabistama koer rabistas ukse taga Khk; rotid rabistavad Vll; [Põrsas] jähi rabistama `jälle, ma `tõmmasi ukse `kinni, kus ta ikka läheb Pöi; vihm rabistab `vastu katust Muh; kaśs lääb riiulisse, rabistab seal, ajab `viimeks mõne nõu maha Mär; `keegi rabistas ukse taga Kse; Kuiva eina sihes rabistasid putukad; Rabistamene aas une pialt ää Han; rae rabistas `vastu aket Tõs; linnud rabistavad katuse pääl Saa; `pilpakatussel ka vihm rabistab Lai; mis ta seal rabistab paberiga Plt; iire rabistave Trv; Ü̬ü̬se - - kuuled läbi une, kudas vihm rabisten vasta akand tuleb Nõo; küll siss soe purõlnuva sääl kuusõ all ja rabistanu ja järänuva toda kuust Võn b. rabinat tekitades midagi tegema Kui `jõuata `enne `koitu kõik ahed maha ja õled rabistattud, `saata ka terakese `laugusi `kinni `lassa Lüg; Rahet rabistab nigu `erni IisR; `vihma akkas rabistama Vll; täna rabistas nõnna `vihma et Muh; küll rabistab `vihma sadada Mar; tuul õunad maha rabistanu Hää; tuul rabistab `õunu JMd; vähä rabiśt `vihma, läits üle jällegi Hel; edimält rabist rahet, siss `tuĺli vihmau̬u̬g `pääle Ran; joba `vihma rabistass Ote; tuuĺ rabistass `oĺgi kuh́ah Plv

2. kiiruga midagi tegema, rahmeldama Rabistab `teine `liiga, ega suurt `sellepärast `jõuva IisR; eks ta kõige mõnukam olekski nii, et rabistad ja oledki läind (sured tööd rühmates) JJn; üks vana ehakas, ei ole `aega vaadatagi, rabistab aga teha VJg; rabistab `reaki, ei soa aru kedagi Trm; ta oĺl selle tü̬ü̬ ülepääkaala är‿rabistanu Trv; kõrraliguld ei `tü̬ü̬tä, vahel rabistab küll Ran; ti̬i̬ pikkamisi tü̬ü̬d, ärä rabista Puh; Ma rabista tolle peräst, et ennembi ärä saassi, õdak om jo varsti käen Nõo

3. (muud juhud) Mis sa oma suuauguga `peale rabistad, ole vahest vagusi ka Pöi; kukk rabistab (sugutab) kana, poiss rabistab `naisi KJn; egass ta vihanõ ei olõ, ta muku rabistõss (käratab) üts kõrd ärä ja jääss rahulõ San

Vrd räbistama