[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

ao|uni koidueelne lühiajaline magamine, uinak – M Nõo Kam V ao uni oĺl õhtu ja ommuku ku paĺlalt raasike `aiga `maeti Hls; ma eidi raasik ao unel Krk; Peśsi rehe ärʔ sõ̭ss magasi aound hummugu Urv; Aouni om kõgõ magusamb uni Vas

elu|inimene
1. elav, elus inimene tema (surnu) tahab `auda `panna, tema ei süńni enam elu inimeste sias olema Ann; ku eluinimene unel surnu, siss tu̬u̬ tähendäb ääd; tennu nii nigu eluinimesele tetäss, aga mitte et koolule (surikleidist) Nõo; ta vi̬i̬l om eloineminõ (ei sure veel) Se
2. täisealine, elujõuline inimene Kaasiku noored oo seiksed eluinimesed (lõbusad) et lase olla Kaa; nad oo elu inimesed. kes pere rahvas oo, perekond käe Vig; sest (lapsest) tuleb elu inime kis kisendab `äśti [ristimise ajal] Jür; tämä ike täis eloinimene, `tervise juuren Kod; üit́s puha kun sa suret. siust eluinimest änäp ei saa Krk; Nelikümmend viiśkümmend aest`aiga vana no˽siss om eluinemine Har

ilma3 `ilma Nõo Har Vas Se ilmsi tõene ei ole unel ka toda nännu, mes ma `ilma ole tennu [tööd] Nõo; unõh näi et ar um koolnuʔ, a `ilma eläss Vas Vrd ilmu

ilmsi `ilmsi R spor eP(`e- Mar; -ĺm- Hää KJn), M T Krl Har Rõu, -ssi Jäm Khk Noa; `ilmpsi Jäm Khk Kaa Emm Rei Kse Ris; `ilpsi Pöi
1. tõeliselt, mitte unes kas oli unes vai `ilmsi Kuu; justkui oleks `ilmsi oln Muh; nägi kohe `ilmsi viirastust Juu; unel või `ilmsi Krk; [magades] näen kõik kui `ilmsi, et vanaesä `tuĺli ussest `tarre Ran; näi und niguʔ `ilmsi `õkva Rõu
2. avalikult, suisa no sie õli kõik sala `mahti kui sa pidid [jahil] `käimä, ega `ilmsi `tõhtind Lüg; päris `ilmpsi `vargus kohe Khk; kas tata (piiritust) tohib `ilmsi `müia Muh; täis `elmsi varas juba Mar; `kaotasi nõela `ilmsi (järsku, märkamatult) ää Khn; võtab päris `ilmsi JMd; nüüd sa võĺsit `ilmsi Krl
Vrd ilmse, ilmsilt, ilmu, ilmulikku, ilmusi, ilmuss
3. ilmsiks tuli `ilmsi, et tämä varastas Lüg; se `tarvis `ilmsi (välja, üles) `anda Vai; ükskord tuleb ikke see asi `elmsi Mar; aga kui ta `ilmsiks ~ `ilmsi tuleb, eks siis ole `süidlane kis põle ülesse and Hag; `vargus `tuĺli `iĺmsi KJn; temä tõi `ilmsi küll (sünnitas lapse), ärä es `kaote Krk

ilmutama ilmutama spor eP(-o- Ris; -d- Emm Rei; elmo- Mar), hv eL(-mma Har Plv; -eme Hls Krk, -em Krk; -õmõ San)
1. ilmuma, end näitama `enne, `surned `ulkusivad ja `ilmutasivad Lüg; tama `ilmuti `ennäst `miule, et tama on elos Vai; nad läksid ilmutama (välja jalutama) Kse; `ü̬ü̬si ilmutanu mehel `engel ja `ütlenu Hää; `surnud ilmutavad ja `näitavad unes VJg; ilmut́ ussõ vaihhõlt [ennast] Plv
2. teada andma või saama a. (saladust) avaldama, teatama no `ussisanad - - ega nad ei `ilmuda `keski, kes sedä `tiedab; Vares pesä `ilmuta (jutt viiakse tahtmatult sellele, mis on südamel) Kuu; jo sie `ilmuti üles, mina `oidasin küll saladuses VNg; ära ilmutag mitte et ma se soole näitsi Jäm; tä elmotas `moole koa naa ikke pisitasa Mar; kes sis, vana inimesele nüid enamb, kedagi ilmutab VMr; mes sinä (kana) selless ilmutad et muned muna; lapsed ilmutavad `mulle kua mes kodo teeväd; kes sedä `väĺjä ilmutab Kod; ilmutaja ~ üles`andja KJn; tiä (isa) oless tiäl (õemehel) ilmutanu [pärandusasju] San; `mõtlõ misukõni laul mulle ilmutidi `ü̬ü̬se Krl Vrd ilmama2 b. ennustama ilmutas `aśja ede Jäm; see mulle nagu unest ilmotati ette, et peab sedavisi minema Ris; Juhannese ilmutamise ruamat one [piiblis] Kod; unel olli ilmudet, et tal üit́s kuu `aiga om eläde Krk
3. fotonegatiivi valmistama ilmutas kõik ülesse `võetud piĺdid `väĺla Kos; `pilte ilmudets Krk

jammima `jammima, (ma) jammin Han PJg Tor Lai; `jämmima Lih, (ma) jämmi Han; jämmima Rei
1. jonnakalt rääkima, asjata vaidlema; käratsema mis se pääle jämmib Rei; Küll need `purjus mehed `jämmivad Han; mis sa jammid, jammid `ühte sõnu PJg; sa oma küsimeste[ga] jammid sii; `jammis üĺd alati Tor
2. tuupima, õppima juudi ajalugu, seda pidi `jammima PJg
3. sonima, jampsima jammib unel, palaviku aal Lai
Vrd jamima

juhatama1 juha|tama üld (-tamma Lüg Vai V, -dama Emm Rei, -tem[e] M San, -tõmmõ Krl; joha- Vil Krl)
1. osutama, (kätte) näitama; midagi teatavaks tegema; [kuidagi] juhtima, läkitama küll kiel miel tiet juhatab Kuu; `kupjas juhati `moisas tüö käde VNg; p‿löva ise midagid, piab keik asjad käde juhatama Khk; kes teid tähe juhatas Muh; loomad oo kadund, juhata mulle loomad ülesse Mar; ma tulen juhatan teed Ris; kas tiate juhatata `mulle inimest [tööle] Trm; kana loĺl juhatab ärä, kos kõhan tämä pesä Kod; üte naisel olli [raha] juhadet Tindi `kalmess (ill), iki `ü̬ü̬se unel Krk; tõene peedäb `endä ärä ja tõene juhatap kätte, et kae `sinna läits Nõo; mine juhada timä mõtsast läbi; juhada, kost `maŕju saa Har; tõsõ juhatamise `perrä `tuĺli Plv; `näütäss sõrmõga, juhatass et min˽sinnäʔ Se; jumal juhatas, (nagu) jumalast juhatatud (millegi õnnestumisest, kordaminekust) jumal juhati meid `onnega kogo Vai; see oo mu̬u̬le jumalast juhatet Muh; `jummal esi om juhatanu `mulle serätse õnne Nõo; Esä trehvas `õkva parasjagu sinna, nigu jumalast `juatedu Rõn; jummaĺ juhat́ mu hüä õnnõ päle, käüḱ läts `höste Se || vana inimese jutt, ega si̬i̬ koheki ei juhate Hls
2. õpetama, juhendama; nõu andma isa juhatab last `tüöle; `arstid juhatavad, üks salv on ühe [haiguse] `vasta, `tõine `tõise `vasta Lüg; mõni ei `oska ise maja teha, `ütleb et, tule sa juhata mend Mar; tüü tegimises piab juhatamene olema Hää; Mat́sina (Matsi naine) juhatas, et tuada `aptegiss `rohto; juhatas ärä, et pane kartulid patta ja aaduta `kapsad Kod; üttepuhku pidi mia egät tü̬ü̬d juhateme Pst; kes neid [kurgi] om juhaten, et na sedäsi rian lääve Krk; juhatõmise `perrä iks tegi Krl || juhatab laalu `koori Trm
3. juhtima, suunama a. veokit v veolooma juhtima kes obest juhats, istuss iki ääl pu̬u̬l; mud́u ei saa obest juhate ku `ohje ei oole Krk b. [millelegi teat] suunda andma vett ei saa muud́u juhataʔ, siss piät suuŕ kraav́ `kaibma ja tõsõst paigast minemä `laskma Har
Vrd juhtima1

konn1 konn Sa Hi spor L, K I eL(kunn V), kond Muh LäEd PäLo Ris, g konna (kona Lei; kunna V); `konn|(a) g -a R
1. konn `Vihma iel lähäb konn `mustast; `Konnal on rukkitegemise ajal suu `kinni, ei `kruokso Lüg; Ein `konnale `rinnuni (vilets) IisR; `konnad on `tunkelid `pruunid ja vatsalune `valge. on ka roholisi `konnasi Vai; konnad kedravad [kevadel] Jäm; konnad korrutavad juba Khk; konnad akkasid `rooksuma, siis on külvi aeg Pha; ma põle εnam `konda näin, ei ole `kondi εnam Muh; lipe konn üppäb, kärn konn ronib; lipe konn kujub kebäde Vig; üppaja kond oo `valge kond; tegi `konda [inimene], üppas ja `kargas siin Lih; kärn kond ja `üplik kond Mih; `kondest ikke arstiabi saab koa Tõs; Egä päe `konnõ kaos, salvõd `liiga madalad Khn; põehaõnge `otsa võib pisikest `konna ka panna Vän; va `kondasigi poln tänabu Ris; `päeva sa ei näe neid `konnasi Kei; kui `õhta konn krooksob maja trepi all, siis `oome tuleb `jälle `vihma Juu; kui tuli konn [viimase vihu] `alla, `üöldi et tüdrukud pidid kasuks minema siis Amb; kui konn elab vies, siis on vesi puhas VMr; no küll on aibak, ein konna `rindu Sim; kärnäne konn lüpsäb lehmä ärä; vili nõnnagu konn `kargab üle (kõrs lühike); kui konnad piäle `päävä `kargavad, tuleb vihimä Kod; kui lehm akkas `lõhki minema, siis visati konn `kurku Lai; ku rohilise konna lohun röögive, siss kästäss tetä `kesvä Krk; [range] säliti es tohi panna, siss üteldi et konn karõlna üle; piimälänikut `valla ei või jättä, konna `kargava `sisse; näet sä unel `konna vai `kaśsi, siss om tõese inimese viha Ran; `valge obene `vainul, konna krooksuva sehen = kirik, kirikulised Nõo; kuŕg kah `korjass `konnõ ja mis tä kätte saa Võn; ku˽keväje edimält `konna vii sisen näet, siss tüḱkev jala `audumõ San; kunna˽loḿbin `kru̬u̬ḱsvaʔ Kan; kunn krogisõss hao unigu all, jälʔ tulõ `vihma; kiŕriv kunn, `musta ja `valgõt `kirjä Rõu; kunnalõ ei˽tohe `piimä `andaʔ, kunn aase piimä halvass Plv; kunna˽`väega˽kärisi˽ku kudõsiʔ Vas; Konna `haukva, kalaaig om `mü̬ü̬dä Räp; rüäolõ kunna (kärnkonnad) omma suurõ kui viisoʔ Se; kunnaʔ, ruput́s kurustass kurr, saavaʔ kuŕa ilmaʔ Lut
2. fig Vaada konna – ongid konn (öeld, kui asi ongi selline, nagu oli varem räägitud) Kaa; Konna iste (esemest, mis pole õiges vormis) Vig; (küsimus) kuna? – (vastus) a siśs gu `kunnõga `seiem `vatsku Lut | Tied midä tahud, `ükski konn ei `kruoksu (üksi elades ei nurise keegi su üle) Kuu; `Konngi `kruoksob jala all, `saadik sis viel inimine (vaene hakkab ülekohtule vastu) Lüg; Suu teeb suure linna `valmis, kääd ei tee kärnast `kondagi (suurustlejast) Han; konn ja `köster laulavad ilma viinata; kas konn laulab siss kui `märgä ei põlõ (kuiva suuga ei saa laulda, öeld laulu küsijale) Khn; Laagerdab kõik ära, pärast `kopkut põle konnal ka `perse `lüia Hää; konna kooleteb ärä jala all (väga aeglasest inimesest) Krk; ega `miagi alambat `konna ei ole, et ma egäl ütel lase endä sõkku Nõo; konnalõ pandass `rõivass `säĺgä ja aiass `tüühhü aina `aigu (öeld kibedast tööajast) Har; aig om sõ̭ss ei tunnõʔ jumalat, ku aig tulõ, siss kumardass kunnalõ `jalga (häda muudab rikka alandlikuks) Se | (võrdlused) `Musklid ku `konna`reied (peentest käsivartest) Kuu; sul on `justku `konnal suu `kinni `siemendamise ajal (inimesest, kes ei räägi jonni pärast) VNg; Nagu `konna `oksendus (halvasti tehtud tööst) IisR; Oli lapakil tee peal moas kut va konn (purjus inimesest) Pöi; et ta (laps) nii laha oo kut kond Muh; Piidevinti purjutas peab krootsli mastipoolne εεr värisema naa kut konna kurgualune Emm; sa käid käpakil moas nagu konn Juu; kingä ninä õts lõõtsutas, õli `lahti talla küĺjess, nagu konna suu Kod; ise `vaene kui konn, aga `uhkust täis Pal; [inimene] selle `u̬u̬ramisega lõppend ära nagu kudend konn Ksi; Söödetasse, just kui konna kallaastjasse (hoolitsetakse rohkem, kui inimene on väärt) Plt; Mõśk ja õõŕss tad säl, esi like man kuts konn (lambapesemisest) Hls; See ku rüäkõrre konn kunagi (uhke); See ku kartulkooba konn kunagi (väga kõhn); küll om temä `uhke, kõnnib, rind ehen õieli ku konnal Krk; `kõiki ta tiiäb, nigu konn kräägsub, aga esi ta sitt ei tiiä midägi; kusi taga nigu konnal (ütte lugu kuseb) Ran; [põrsas] kõhn nigu konn jälle; t‿om ihualaste nigu konn Nõo; ma‿less ärä uppunu nigu konn Võn; sa käüt nigu konna `pääle vett `viskaman (öeld, kui käiakse kuskil sageli) Har; Esi hinnäst täüs ku konn; sa kurat olõt `vaenõ niguʔ kunn; vidä ku kunn (laisast inimesest); kavvaĺ ku kunn; `poiskõsõl oĺlõ lat́s võet ku kunn kaalast kińniʔ Plv; Ku konn ägli all, ega pulk tuiass (ei lasta rahus olla) Räp; piḱä ihoga mi̬i̬śs kui rügäolõ konn Se | (äkki jõukaks saanust, upsakast inimesest, enesekiitjast jne) Konn saab mättale, nüüd hakkab juo `kruoksuma ka Kuu; Konn on ju nüid mätta `otsas Pöi; Istub kui konn künka otsas Vig; `Aita kond mättal, üppab sool omal `vasta `silmi Han; `uhke nii ku konn, mis sao otsas käib Pal; nüid konn sai sao `otsa (suurustajast) Lai; kitt ennäst nagu konn mättä otsan auk Trv; sa olet ku kuradi konn `kolta `otsa saanu, nüüd roksub pääl Krk; `oĺli põrm `vaene - - nüid om nigu konn mättä `otsa saanu Ran; suurustõllõt nigu konn mättä otsan Har; Suur ku konn mättä otsah; Taa jo‿ku˽vana hilpharak, hüppelless ja˽`kargõllõss ku˽kunn mättä otsan Räp | Jusku konn mätta `otsas, midagi kuuleb, teisest majast `teise joosuga edesi [rääkima] Hää; konni otsima ~ püüdma vänderdama `Vankriradas `etsib tie `äärest `konni Kuu; Vanger `püidis tee äärest `konni Mih; vanast - - rattaʔ `otsõvaʔ iks `kunnõ ti̬i̬ vi̬i̬rt pite Kan; konni tapma ~ taguma 1. viletsalt või vaevaliselt niitma Mes neist `konnijest taud (vikat käib liiga kõrgele) Kuu; kes vilets `niitja, ei saand `eina kätte, see on konna `tapja Sim; nigu `konna tapad, lü̬ü̬d vikatiga tönks ja tönks Trm; tapa ku `konne kunagi [kui niidad mätaste vahel] Krk; kes `konne tapiva, nu̬u̬ jätivä kaari arja `kõrgõss Ran; `konnõ `tapma (kasvama jäänud rohututte hiljem maha niitma) Kam 2. vänderdama Ega see vankri ratas kaua vastu pea, näe ta tapab juba konni Mar
3. haigusa. künahaukamine kui obo `kraaksub, `öötasse, `kurkus konn Mar; kond `kurkus, `öetse, kui obune kurgust koristab, kooks ja kooks Tõs; obesel `üeldasse konn kurgus olema, siis närib puid Ksi; kuiv konn id – Pöi Hi spor L KPõ I, Plt M T Rõu Senel obusel on kuivkonn kurkus ta närib keik oma aja latid ja söime pulgad ära ja vahel teeb kurkust ermust εεld Käi; obesel on kuib konn `kurkus, `kargab ammastega puu `küĺgi ja koriseb ka veel Vän; `uostel on kuivad konnad JMd; [hobusel] kuiv konn kurgus, ei sua neelata, läkastab, köhib, närib puud Trm; obesel kuju konn om kurgun, jooseb aia manu `külgi Hls; kui obene kava joomate, siis tulep kuju konn Krk; obesel kujukonn kurgun, kes puud `rampsab Ran b. (inimesel) kui oli köha, rökendas kõvast ja - - [öeldi] nigu konn kurgus Lai; mis sa iki rehitset, kuju konn kurgun või Krk; tol (inimesel) om kuju konn kurgun, `kulle kudass köriseb Nõo; kui konn om kurgun, siss inemine jõks San
4. midagi väikest või väheväärtuslikku a. (elusolend) könn; põnn Mis sa, konn, köhid (öeld halvustavalt teise jutu peale või norivalt) Kaa; vasikakonn on kõõman ja täiän Kod; mõni `kiitis ja `keĺkis oma vägitegudega, teine `õikas konn Lai; mis‿sa ti̬i̬t kuradi vana inimese konnal ärä; mis kuradi `konnest koolidets Krk; Kos ma saa minnä, latsekonn piab jo kinni Nõo; rind i̬i̬n nigu `traavli konnal San; sa olõt vi̬i̬l `poiskõnõ, `poiskõsõ konn Har; Lat́skõsõkonn, kusõrit́sk Räp b. kribal `pilve pole `ühtid, möned pisiksed konnad on, pisiksed pilve konnad Vll
5. vande- või täitesõnaa. kurivaim, pagan ma `mötsi, see konn `looma, nüid `Tammese naised tulavad mo kääst `villu käde `saama Khk; Teeb kes konn see niid oli, kes mu varda silmist ää tömbas Kaa; tema konn (kits) oli sii `metsas; kus konn see kurgi kiha, see‿p joose mette; mis konna asi see oli, mis ma [enne] `rääkisi Vll; oh sa konn ää, et sa mend ehmatasid Mar b. (hurjutus- või sõimusõna) oh siä vana `konna Vai; oh sa konn, mis sa nüid tegid! koes‿sa konn lehed! Khk; sina konn, mis sa si `ullad. [öeld] laste kohe Jaa; oh sa kärnatse konna mauk Mar; sa kuradi mädänu konn Saa; oh sa kärnäne konn (öeld riieldes või naljatades) Trv; temä sõemass miu kõ̭igess - - aidveerikuss ja `vaesess konnass Nõo; ka koss tütärlatsekonn, kuradi konnal kõva käe Ote; suurustõlgo‿i nii paĺlo, konna`rautaja, olõt kõhõn kui konn Räp; kurrade konn Se

krigistama krigistama R (-mma Jõh Vai) Jäm Khk Tõs Ris VJg Sim Lai Plt Võn, -ämä Ran, -eme San, ipf krigisti Har kriginat tekitama; kiristama krigist `hamba Kuu; midä sa krigistäd täst (viiulist), kui `mäŋŋidä et `muista Lüg; Krigistab kiviveu `vankriga `rähkasel tiel kivi vedada IisR; midä siä krigistad `ukse taga Vai; oli tige, krigistas `ammad Ris; kui laps krigistab magades `ambaid, siis tal olema uśsid sees Lai; unel mõni krigistäb `ambit, kui makab Ran Vrd kridistama, rigistama

kuse|häda nii `kange kuse äda Khk; kepe kuseäda Mar; [ma] näe unel, et `kange kuse ädä, sai aganigu `taade, et siin om parass `kuske, `kuśse `säńgi Ran; tal oli kuse äda ja läks kusele Kei; nii `kange kuse ädä, enämb es jõvva kannatada Nõo; anna˽pot́t, latsõl om kusõhädä Har; `kangõ kusõ hädä, ei˽koheki minnäʔ, inemiisi um väläh ku sõ̭õ̭rd Plv

looma- looma- tämäl on `ühte`puhku `luoma `kahjud - - ei lähä `luomad edesi Lüg; Üheksä `kurge õli `luoma `koplis, tia kust nii `järsku `väljä tulivad Jõh; `Luoma`erned - - nied olivad nied `kirjud `erned vikki `ulgas, `piaaegu niisama `suured kui `süöma`erned IisR; neid looma`naarid kasub `suuri, möni on üsna töstetav (annab tõsta) Jäm; kaira jahud, nisu liid, `lustja jahud, nee `üitasse looma jahuks Khk; Looma jahud said `otsa, nüid anna seale puhast leva jahu; Vilt on looma `karvadest `tehtud; Looma rasu `tehti küünaldeks, mõni sõi ka vahest näljaga Pöi; kaks looma `inge oo `paergo, `rohkem mette ei ole Mar; läksin juba loomakarjatseks, olin ühüksa `aastane Kul; se vahelene leib oli ullem kui looma toit Kse; `meitel sii oo elumaea ja loomalaut änamiste öhe katuse all; mede põrsas sööb loomapeedi `lehta naa `easte Mih; si vana looma roju ei elä ületalve Saa; põhud tarvitati luomasüödaks JõeK; sügise `mihklebä luat oli, se oli suur looma luat Pai; luoma nairis, neid on kollaseid ja `mitmet `karva Kad; looma aganad olid ikke tõuviĺja aganad - - õdrast sai looma aganid ja kaerast Trm; luama`ermed aavad aadiku siad rammuje Kod; looma toidu `puudus oli vahel kevadite, söödeti katuss pialt ära Lai; memm `ütles, et loomalihale ei `tohtima kaant piale `panna, et ing `jääma `sisse SJn; ku sa unel `uiska materdat, siis saat loomakahjut Krk; mul mitte looma `õnne ei ole Nõo

materdama mater|dama Sa Muh Rei L Ris Nis Juu JMd Pee Koe VMr Kad VJg Iis(matar-) Trm Kod Äks Plt Pil KJn Trv Puh TMr, -dem(e) Hls Krk(-teme) Hel, matõrdamma Har Rõu; matterdama R(-mma Lüg), imperf maderdin Kuu

1. (malakaga) lööma, peksma sain `ahju `korvast `ruobi, no siis odin ja maderdin `sengä Kuu; sie `vaine inimene sai `õige matterdada Lüg; Sulane materdas kepiga ussi `surnuks Jäm; nee poisid tahaksid materdamist Khk; materdasid teine teist tublist Vll; Akkasime seal siis agadega [tuld] materdama, saime piiri `peale Pöi; siis `kuksid materdama, materdasid `röövlid `välja Muh; Ma materdasi ussi `surnuks Rei; Küll andis enne materdada, kui viljast lehmad välja sain Mar; materda seda `poissi korra Kse; Kui isi materdada ei taha, anna sipelgate kätte (ussist) Tõs; võta sis nui, kellega angerja ää materdad Vän; oleks ta akand sial sigu materdama, siad oleks siis kart Nis; võtab malaka ja akkab teist materdama Koe; materdasin õige teist, iga makerjas uśs oli Kad; sai teiste küla poiste kääst materdatta Trm; materdasin ühe kakerja ära Pil; ku sa unel `uiska materdet, siis saat loomakahjut Krk; Materda uśs surnust TMr; rõugu alh oĺl armõdu paĺlu `hiiri, Jakaṕ `naksi neid maha matõrdamma, taṕp perämitse ku üte välläʔ Har; Tüvvi `sisse jäi õ̭ks nii muni pää, tu̬u̬peräst matõrdõdi naa˽perän vi̬i̬l `ku̬u̬tõga˽kah üle (rukkist) Rõu || piltl `rääkis teist taga, küll materdas Pee

2. rühmama, rabama Matterdab küll `ninda, et vikkat käib üle pia, ise igine, aga edasi ei `jõuva - - `kaaret pole ka `kuskil IisR; Pääva otsa sai ka kövasti tööd materdatud Kaa; Äi tämal pole `aega, ta materdab seal kodu päevad `otsa Pöi; Töĺliga oĺli ää tööd teha, nüid materdavad nende palitidega Saa; muudku materte pääl mätäste vahel (niitmisest) Krk; Vii siadele `sü̬ü̬ki, lüpsa `lehma, mutkui materda TMr || materdab (sajab rohkesti) lund maha Ris

3. a. matma, peitma sõa `aigu materdedi `kõiki `asju maa sisse Puh b. kiviaeda puudega katma, parandama Kui kiviaid akkas ää varisema - - siis materdati kadakatega äe. Kadakad raiuti `tervega äe, `pandi pöigeti aja `peele ja kivid `peele Kaa; Pöllu `ääres materdati [aed] kadakatega ää, et `lambad es tule öle Pöi

memm memm g memme SaLä Vll Pöi Muh L Ha/g memmu Jür/ JMd Tür Koe VMr VJg Sim I KLõ Hls Krk T V/n meḿm Rõu Plv/, `memme R

1. ema kis tahab `ellitada oma emada, sie siis `ütleb memm Vai; mo memmel on kaks last olnd Jäm; suur poiss ning ninuli memme kuue sihes Khk; Teise pere memm käis ennest meil Pöi; kuhu see meie memm läks Mär; teśte memm peab kedrama iga päe oolega Vän; ma lään memmega `metsa seenele Saa; memm läks eenamale Juu; tema on veel memme laps (ei käi koolis) MMg; vanasti `üeldi `memme `rohkem kui ema Ksi; memm tuli kodo KJn; memm oli minev`aasta minu juures - - aga akkas mutku kodu `tahtma, olema igav Vil; mia latsen küll näi `memme alati unel Ran; vahi kos sa vahid, a [meie] memmel om iki kõige ilusamba peedi Puh; kae, kos om tüḱk, mes `memmgi ei tiiä; taat ois miu, es lase mul `ti̬i̬nmä `minnä, aga memm ańd valu Nõo; memm oĺl ütsindä˽koton Kan; poig oĺl `rõ̭õ̭msa meelega - - `küśse, et memm, kas midägi vaja ka om Räp Vrd memmu

2. vanaema laps `tahtoses `memme `juure Lüg; pojapoeg `ütleb ikke, et memm oo kallis Tõs; vanaemale `üeldakse memm VMr; Meie talus - - memmele `öeldi teie SJn

3. (vanem) naisterahvas, eit mes ead paksud naeste`rahvad oo, need oo memmed; mõni üiäb paha meelega, et estob toas nagu memm Mar; kõik vanad memmed koos Juu; istub kui memm, ei viitsi `tańtsida JMd || (abikaasast) mo va memm, kus sa oled nalj Juu; tu̬u̬ kelläme memm `oĺli edevä `suuga, ta‿s jätä üttegi `asja - - kõnelemada Ran

Vrd mämm2

4. hakkjalg kaerad leigatakse vihuks ja tehakse kaera memmud Jür

minema minema, da-inf `minna uus IisR, eP(minna Jäm Mus); minemä, da-inf `minnä hajusalt L, Juu Kod KJn(-ńe-) hajusalt T(-ńe- Ran), minnä Vig Khn KJn T, minnäʔ V(mindäʔ Har Lei); mineme, da-inf minnä M(-m Krk) San Krl/-äʔ/; menema (-mä), da-inf `menna (-ä) R(-mäie Lüg) Muh Hi Lä Mih Ris JõeK KuuK Tür ViK VlPõ Iis Trm MMg; mänemä Jõh(mänä-), da-inf `männä Vai; pr (ta) läheb, lähäb, lääb R(`lähteb Hlj, `lähte VNg, `lähtö Vai) eP(lihab Sa, lεhab Ans Jaa, lεheb Kär Hi) eL(lääp hajusalt M T, lätt hajusalt T, V), mene(b) hajusalt R, (nad) `lähtvad S(`lε- Kär Hi, `lähtavad Khk Mus) L(-äd; `lähtad Mih) Ris; imperf (ta) läks R(meni; mäni Vai) eP, läits M hajusalt T, lät́s T V; impers, pr lästässe, imperf `läśti Kod

1. liikuma (eesmärgile osutamata) `Lähteb `nindagu leppäse `riegä Hlj; `vihma akkas sadamaie, en saand `mendost `ühtä; tämäl ei õld `aiga `õlla, läks `nindagu vana kuu `taivast Lüg; `Lähmä `seltsis, et kuas paremb `menna Jõh; mäni jokke müöd `vennegä Vai; ühed tulavad, teised `lähtvad Jäm; lihab kut tigu Ans; rannast `tömbab vörgu öla `pεεle ning vötab `minna; kured `lähtvad `viirgas (lendavad reas) Khk; läheb igavese valuga; ranna äärt pidi `minna on `paksu `rohtu Mus; vöttis jöge mööda `minna Pha; Vana inimesel pole `sõukest minemise isu änam `öhti Pöi; ää `palja seari ming, ehk oo matakumi Muh; laeb läheb `peale `loksodes; läks lõigates Mar; muul oo sadamas, kus laevad lähvad Var; tõttas `minna Mih; [koerad] `lähtvad nigu üks tuul Aud; Läheb ku kit́s Hää; peab końdiauruga edasi minema Ris; obune läks na et tuisk oli taga Hag; lähvad tie pial nagu `lamma kari; suure `teeni annab siit ulga moad `minna Tür; kui ta (lehm) `süies läheb, läheb tükk `aega `minna kua Pai; lähäb kui tükid taga VJg; lääb kui nool Trm; mõni - - one sõna piält minijä, krapsu pialt lähäb; kuda tullasse ja lästässe Kod; lähäb luugaku, luugaku Ksi; ilusat teed ei ole, mine `reega või kuker`paĺli Plt; läks nigu rapsatas KJn; mi̬i̬ ruttu; sis lähnd jälle seantse obuse kabja plaginaga Vil; lää ku nu̬u̬ĺ tulist Krk; läits nii, et `paĺla seere `välkusiva; susi võt́t leeväkandsiku ja väedse ja läits Ran; ku `lämmi ilm om, siss mindäss `palli jalu Puh; lähme ruttu, tõese oodava; nahast ratuss om päedsete küĺlen, toda pidi `võetass obene `perrä ja mindäss Nõo; kepi nõ̭al saat edesi minnä; ei saa `astu nii valiste nigu nu̬u̬r inemine lätt Rõn; lätsive ku vana varese San; ma˽lähä takan Har; ma oĺli tagumanõ minnej; ku mehiläse süllem lätt, siss um ka suḿmin; ku ma `üt́li pinikesele, et läḱeʔ, siss oĺl hüä mi̬i̬ĺ Rõu; `lätväʔ tüḱk maad; kas minnüʔ hobõsõga vai jalaga vai Vas; ta lät́s kui tuuĺ, nii `virka lät́s; hobõnõ lätt üle neläjala, kappadi, kappadi Räp; edimält lätt karatõh - - [siis] nakass `riśsi minemä (hobusest) Lut

2. eesmärgipäraselt liikuma, kuhugi või midagi tegema suunduma a. oli mend `sauna lakka `vahtima, kes siel on Jõe; Ärä sa lähä jää `pääle; Ega `heinäle ole veel nüüd menemistigi, `vihma sadab jo krabinall Kuu; men igestä `ärjäd `vällä ja men `kündämä VNg; `mengä `tuoga save; inimesi `tilgub juo `seltsimaja `mennä Lüg; läks aja taha, ikke oma `asjale; Tulivad siis `ommiku mattuselised ja `mendi mattusele; nüüd `lähmä `pohla Jõh; tahin `mennä `toise talo, ei saand `mendust; `sorsad mänivad `pilli `ruostikko; `muidu nämäd ei `saaned `asjaga `toime, kui `läksiväd `kohtu Vai; ta lihab `seia rohu `pεεle magama Jäm; koes sa lihad Ans; kardab kut tuld, lähe mette lisigid; `anti käsk, pidi `küiti minema; kana lεind munele Khk; kas merese (kalale) ka lähed Pha; kui Mardi Mariie lihab [tööle], siis ma liha koa, kui äi liha, jääb lihamata; möni läheb üsna pääva `aegu `vargile Vll; `Eesel külm juba kõrvalestad siniseks `tõmmand, aga tuba äi `minda Pöi; täna pidi `otra `mendama Muh; kui on `vaene laps, lεheb `teenima Emm; teised on keik läind einamale Käi; läksid `kosja, teina mees `seltsis Phl; `lähtvad `niitma; laps läind unele Mar; ma saa teeste `ulka `mennagi; ää mene teese `peale `kaevama Kul; ei taht isi `metsä minnä Vig; läht angeri `püidma Kse; poist `lähtväd `ulkuma Var; kell neli lüpsetasse, siiss `lähtad [lehmad] `metsa `jälle Mih; tä `minne `puhkama Tõs; `aeti juba pääva tõusust ülese, `loomega `väĺla `minna Aud; Saa minust änam põllul `mintud Hää; `rahmed `pańti ärjäle `kaala, ku `künmä `lähti Saa; lapsed lähvad redusse, kui paha on teind Nis; mul ei ole minemist `kuskile Kei; ta lähäb `linna `tohtre `alla (arsti juurde) Juu; jaani päävast läksivad einamalle JõeK; minust põle kiriku enam minijad Amb; rahvas lääb `tööle Tür; tema põle `tohtind siga `menna `tapma; läen vett `tuoma VMr; lähänd `üösse - - obust `tuoma Rak; teine läheb laia kaarega, sa lähed nigu `pastli paelaga (niitmisel) Sim; võta korv kätte ja mene marjule IisK; vaea `lu̬u̬le `minna Trm; ma ei lähäsi vihmaga `väĺjägi; kohe (kuhu) si̬i̬ lästässe; vasik lähäb (viiakse) kõhe `linna Kod; nüid on vi̬i̬l uus `seadus, et seetsetõiss`kümne `oastane lähäb `li̬i̬ri Pal; mis ma `rahva sekka lähän; lähnud laade `pääle Äks; lään `poodi Lai; obusega `mindi `vasta; läksin parajast `peale, ku oli leeva kallal Plt; akkasime - - kõrtsi poole menemä KJn; muist oĺlid lähnd kellälööja `juure Vil; nemä lääve nüid sinna poole midägi `asju `aame Trv; mia pidi emäle (ema vaatama) mineme Hls; ku kukk õrrel minnän laul, ütelts ommen tõist `ilma; ku `lääde `linna, sõss tooge seppä (pärmi), teeme karaskit; ole sa ää laits, min sa ärä kodu Krk; peremi̬i̬s minnev kah ommen oma nuumikuge laadale Hel; jänest ei tohi järve pääl nimitädä, ega järvele mińnen; temä lännu ommuku vara lehessile Ran; ku ma kipeste mäkke lätsi, siss mat́t eńgu `kinni; `ku̬u̬li piäd iki minemä, küll nä siu oppeva, ku sa‿i mõśta Puh; mia lätsi `sängi pikäli; vanast üteldi, et `aige jalg lääb ahju pääle, terve jalg lääb `teole; oless me lännume kuuse `alla, siss oless me kueva ollume; mee tu̬u̬ mõhk `sisse Nõo; lapule mindäss `kutsmada; ull obene, `peĺgäb `autut, `taaga ei taha minnäkine `liina Ote; edimäne asi, kui nüid `aige`majja läävet, om vere pru̬u̬m Rõn; ma‿la (ma lähen) kae, kos kana ommavõ; mi̬i̬ pääle, ma lähä siss `kartold rääbitseme San; ärä˽mingu˽jõe `vi̬i̬rde Kan; Kas `läämi ojulõ (ujuma); inne kümmend `aastat es `lääki latsõ˽`ku̬u̬li Urv; latsõ es lää˽karjagõ `mõtsa Krl; `minkega `vällä mõtsast; noorõ inemise lättävä pidulõ; anna mullõ kätte tu̬u̬ asi, siss ma ei lähäki `kuhtullõ; tuuĺ lätt magama (vaibub) piltl Har; ma lät́si `si̬i̬nde; meil `Osvaĺt ku `säńgü lätt, nii tulõ uni Rõu; tulõ sepäle minnäʔ; `minke no˽ti̬i̬˽ka magama Vas; hummogo lätt `vällä niikavva ku õdagoni; ku söögi aig ligi tuĺl, sõ̭ss `tütrik `lätse `ki̬i̬tmä Räp; maʔ küdsä `saiu, a saʔ `läädõʔ jälʔ `müümä turu pääle; taa noorõmp poig, taa om sul nigu ah́v, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se; läteme `maŕju (lähme marjule) Lei b. (väljendab liikumise suunda) Kakuna küla oo `Kõrkverest `mindavas Pöi; siit `saare `minna on kuus setse `sülda vett HMd; siit `minnes on kingissepa maea paremat kätt Ann; `mõisast külasse `minna ei ole nii pikk vahe kui siit `mõisasse Äks; soonetuisi on Laiusse poole `minna veel mitu tükki Lai; siit tahabole `minnä, suured kased `oĺlid; mis nii üle ti̬i̬ kohe on minnä, si‿on - - meie maa KJn; säält `veśke tammist üle minnän om ti̬i̬ kaevet Krk; tu̬u̬ maja om `õkva ti̬i̬ veeren, siist minnä ääd kätt Ote; siist Võru poolõ minnehn um `puut́ka, sääl timä `eĺli Rõu c. (ehale minemisest) millal ma änam koodile lähe, koodile minemise ajad‿o `möödas Mus; kölapoisid `lεhtvad putsale; naise`randa minemest toleb vεhe ede; tüdrogate `juure `minta lepsole Emm; poisid läksid neiu `randa Tõs; poisid lähväd `õhtu luisule Saa; lähän õt́e tänä õhta naesele Juu; mis ta mud́u külasse lähäb, kui ta `naisima ei lähä Kos; lääb mut́ti Ksi; Mi˽`poiskõnõ lät́s ka `täämbä õdagu ummõtõgi jõõsa pääleʔ; noh kas tädi`randa mineḱ Urv; poisi˽läävä˽`hut́ma; ku õtak tulõ, sõ̭ss poisi˽läävä˽hut́i pääle Plv; poišiʔ lättevä kabõid́šidõ Lei d. (sünnitamisest) naene lähäb `nurka Mar; ta oo - - `nurka minija Mär; veĺje naene minemä vaŕsi nukka Kod; üt́el mehel lät́s ka naane `nulka Se e. kallale minema, ründama `kärbased `lähvate `lapse kallale Jõe; süda `kargas täis, kas mine käsitsi kallale Khk; `tuhlituba `köötasse sojaks, et külm ep lähe kallale piltl Mus; tema äi ole `kaaklend, ta pöle kenegi silmile läind Rei; ega loomal aru ole, ta lähäb ju kohe kallale Mär; kae kos lońdu, ei lää `pääle (koerast); meie lätsime ommuku`pääle, õdagu tagasime ärä, sääl nakati kõvaste `lü̬ü̬mä (sõjast) Ran; peni aogup, joosep `perrä, viimäte lähäp `küĺge Nõo; mi `naḱsime pääle minemä, sõ̭ss lät́sivä pakku Räp f. (väljendatakse tegevuse võimatust) nüüd on [angerjad] nii `kaĺlid - - no mene `osta seda Jõe; mene siit `kaugalt `käümä Kuu; Mene sa akka nüüd viel kudumist õppima; Misuke kiri `kangal, mene sa saa aru, kuda`muodi seda tehasse IisR; mäne viel `suuri `kallo `püüdämä Vai; saa raha `koestkid, mine maksa siis `völga vöi midad; mine katsu `amba valuga `süia Khk; mine tee siis, kui sa ei jõua Mär; Tüdrikutest ää mine `rääkmagi Han; Mine akka neid esivanemaid auast `väĺja kangutama ja nende käest küsima Trm; mine ti̬i̬, ku sul `jõudu ei ole Trv; kassi`poigel siĺmä pään ja mine nüid mina `tapma näid Nõo; tet́ti [tööd] õnnõ naĺaga, rõõmuga, mee˽sa keelä vai käse˽kedä Plv g. (halvustavalt tõrjudes) mine kus kurat Jäm; Minga ette pörgu Kaa; Mingu kus see ja teina Emm; mine om jutuga õege `metsä Tõs; Mine sea persse silda tegema Lai; Mee õigõ˽sitalõ `saiba `otsa Urv; mineʔ `persehe Plv; Mineʔ kassi hanna ala Räp

3. a. (suunatud või juhuslikest liigutustest või liikumisest) ma `läksin `vasta puud, nii pime oli; tugev obune, läks `teiba otsa Lüg; `puiko mäni kätte Vai; `patron läin `lahti ja viind silma pεεst Jäm; `lambad läksid mo kεεst laiali; `katle pöha `vastu käsi lεind, nönda tahmane; `kange õlut läheb pεhe Khk; sääl läks `laevi - - madalale Pha; nii pailu vett nad said, et [tuli] es liha teiste majade `sisse Vll; Läind öhe `õhta pümes aŋŋu `otsa, ajand sääre `katki; Udu läks öles; Püss oli enne `aegu `lahti läind Pöi; räemed `lähtvad võrgu `silma; nii vali tuul et, aga nii `pissi läks `veski `eetsi Muh; äi nemad pole osand, nemad läind nii `eksi (eksisid ära) Rei; kala hakkas sealt [mõrratiiva] `εεri kauda minema Phl; laeb läks `krunti; vesi on tagasi läind (mõõnamisest) Rid; sa ei `oska ojoda, siis sa lähäd `põhja kui kerves; rott läks `lõkso Mar; lapse pea läks `vasta `lauda; jalad läksid libeda peal alt ää Mär; piisad `lähtvad leidi `peale Kse; jaanipäävani [kägu] laulab, siis `minne odra okas `kurku Tõs; ahuni, `siigu, kohasi, mis siält iä alt mut́issõ `lähtväd Khn; pidi see jutt ikke `soama koos `oitud, aga läks laiale kui vesi kohe Juu; ega siis suits majalt `väĺla ei läind HJn; pleki serv oli pumba vahele läind JJn; sibul lähäb `silma VJg; linad õlid `kuivman, kiudu küĺjess läks tuli maja `külge Kod; pääv läks ära (päike läks pilve taha) Pal; nuga läks `sõrme KJn; ais lää `ninna; lehm olli lõa `pääle lännu ja ärä koolu Krk; miul läit́s tu̬u̬ läbi `kõrvu Hel; terä `pelgäb ärä `lü̬ü̬mist, kas lääb `kivvi kohegi vai; ruad tetti `õkva perätside, et ütte ti̬i̬d `mü̬ü̬dä sai `kanda, et `ainu paĺlu laḱka es lää; kae kui irm `nahka lääb, kas siss vi̬i̬l `julgeb sedä`viisi üteldä; suur varanduss `õkva `piiu `võtmisel ja lääp käest ärä Ran; ku me nüid siit `purde pääld üle pää lähäme, siss oleme kadunu; ku ta sõna `ütlep, siss ma kuule ääld küll, aga sõna lääb nigu laḱka jälle; nigu ma lei, nii läits kirvess `kivvi Puh; tu̬u̬ ase om põ̭lla alali, kos ta päädpidi `lumme läits (kukkus); siin tapa vai inimene ärä, siist ei lähä mitte üits sõna `väĺlä; pusi`puuga susiti viĺläle mulgu `sisse, ku vili parsil `olli, siss läits `lämmi manu Nõo; tuli nakass jo puu `küĺge minemä; ku umala `kasviva, siss puud piti lätsivä üless Ote; `mustlasõ nainõ üteĺ, et tiä ei saavõt suku voḱki kedräte, et voḱk minnev `säĺgä telle San; ku os teedä˽lännüʔ (teatavaks saanud), et ma rassõ`jalgnõ, ei olõss minnu `üt́ski võttunuʔ Krl; tu̬u̬ is mõista uiu, lät́s kõrraga˽perä ala (vajus põhja); tuli lätt laḱka; tuulõ`veśki siiva˽`lätvä˽tuulõga `ümbreʔ; see om `ümbre minnej puu, see häste ei `lahkõʔ (keerdpuust) Har; püdälä `lätvä naha alaʔ, imese verd; püssä paugu˽lät́si˽`küĺge ja poiss nakaśs `oigamma; siss lät́s `rahvalõ hais `nõ̭nna (saadi teada), et mul sääne õ̭nnõtuss Rõu; külm um lännüʔ tagasi Vas; kõigilõ läävä näpo˽`küĺge (varastab) Se || piltl vois akkada `jälle [kalu] `püüdämä ja vois ige rahulikkuld `talvele `vasta `mennä Kuu; sie läheb oma `suuga juo `liiale Jõh; nee `akvad alasmäge minema (laostuma) Khk; ega muedo ei tule `mi̬i̬lde, ku lähäd selle jutu `piäle (võtad selle teema üles); `väĺjä läks õma jäälegä tõesse tuaniss (laulis valesti) Kod; mina olen näind unes mitud sihukest `aśja, mis on niiväga täppi läind Plt; täl (poisil) om `süämehe lännüʔ, tä jovva‿i inäp [tüdrukut] `maalõ jättäʔ Se; ummaʔ `säändseʔ kua, `vasta jumalat `lätväʔ Lut b. ajaliselt nihkuma lehmad lähvad suvesse (tulevad suvel lüpsma) Koe; meil kolm tükki toove vi̬i̬l poja, tõise lehmä lääve kiḱk suvesse (poegivad suvel) Hel; lehmäl oless pidinu tulema poig, aga es ole, om üle`täisi (üle aja) `lännu Nõo || surnult, enneaegselt sündima (ka surema) laps `pille läind, kut sedasi ää `kaudud oo; laps läks aja taa, esimene läks aja‿ta Khk; `laḿbit läits paĺlu aia `taade, noh su̬u̬ pääl `käimine, lammass vett ei kannata Ran; tinav`aasta `olli ka lehmäl kaits `poiga, mõlemba lätsivä aia `taade Nõo; Varajatse `vaśka lät́sivä aia`taade Rõn c. kaua kestma jutto mäni `pitkelle Vai; kaks nädalid `õitseb, kaks nädalid tera kasvatab ja kaks nädalid vaĺmistab, kui on vihmased aead, siis muedugi läheb pikemalle Tür; ma tüdinesi ärä, si̬i̬ kõne läit́s `väege pikäle Hel; üits kõnõlõp ütest ja tõnõ tõsest, siss lätt tu jutt pikkäle näil Rõn; es `mõtlõgi, et nii pikäle lätt Har; lätt pikäle `saolõ, satass kolm `päivä Räp d. (loojumisest) päiv lähäb Lüg; `Tulled `ninda`kaua, kui päiv akkand `luaja menema Jõh; `akned `iilgavad `vastu `pääva, kui `öhta `päike `looja leheb Khk; päe `olli ühna `looja menemes; silmad korra `looja läin (tukastamisest) piltl Muh; päev lähäb nii madalasse Mar; kui päe `looja lähäb, siss akkab koi`valge Mih; pääväke läks `lu̬u̬ja KJn; päe läits vette `lu̬u̬ja, ommen tule `vihma Krk; üits vedelik poiss nakass `lõun`aigu `päivä `vahtma: konass piäss si päiv ärä minemä Puh; päiv `olli ammu lännu, ku na tulliva Nõo; uśs ei sure `enne ära, ku päiv lät́t Võn; päiv nakkass minemä, kari kodu `aada Ote; siist `aknast om nätä˽ku päiv lätt Krl; päiv nakass pia jumaladõ minemä; päiv lätt õdagullõ joʔ Har; päiv lätt, `naakõ no kodo poolõ `astma Rõu; talvõl kellä kolme `aigu nakkas jo päiv minemä Se; jumalihi lätt päiv Lut

4. a. (üksteisest) lahkuma; mujale siirduma; (verbi tugevdavalt:) ära vahest `tüütab ära [võrgu parandamine], `viska kääst menema Jõe; Rodid o kaik ei tie kuhu `menned; mina `rääkesin siis, et vie, isa, se `hülgepoig menemä Kuu; `kello `viie ajal `lähväd menemä Lüg; `kolme `päävä peräst - - `piata õlema siit mend Jõh; tuul vei `vergod menemä Vai; pani aga ennast minema, es ooda teissi üht Khk; ühükorra `öhta ees sai minema Pha; Ma akka siis `peale minema Pöi; ometi läks ää, ometi läks tülist ää (tüli jäi tulemata) Muh; kui rotid laevast ära `lεhtvad, siis `söösta `maale Emm; Mine siit minema Rei; kõik `lähtvad `linna, põllutööd ei taha `keegi teha Rid; tääl oli minemene käe; `pühkis minema; need läksid kohe `teise `leiba Mar; pani minemä eese, ei taha tööd tehä Vig; ma lähän kotto ää Kul; mine ommete kord minemä Tõs; `Mindägä ühekorra ää kua Khn; [kala] läks ära, ei jäänd `otsa Vän; kui sa taga ia ei ole, läheb minema Kei; ma just olin minemas Amb; kis lubas `Peetrel ää `minna Tür; kerves `lendas varre otst minema; lumi tuleb, luiged lähvad, aned lähvad, allad käivad, kured lähvad, kurjad ilmad VMr; läki nüid minemä, mes sa enäm vahid; minnud `ükski ärä; terviss suab ruttu juuress ärä mindud, aga egä ta nõnna ruttu tagasi ei tule piltl Kod; tema‿i saand ära `mintud Äks; lehm `pańdi kammitsasse, kui ta oli jooksik - - pani karjast minema Lai; `mińti juba mińema KJn; ma müüsi obes ja `vankre üten tükin mineme; pääsukse lööve `parti, ku är minem lääve; miu peräst mingu või minemede Krk; kui kaegass `küĺge käis, siss niutsat üits kõrd ja pühk mińemä (koerast); seeniss ku toḱki otsiti, `oĺli uśs joba `lännu; kuidass `kiägi [kiisku] sei, mõni pańd üten luiega minema piltl Ran; `seie (sõi) ja läits oma ti̬i̬d; kui ta tahap, võib ärä `minnä, `kutsmata om tullu, `aamata mingu; küll ta jahvat, mitte ärä es lähä; siĺmä pilk olgu `mintu; kägu - - `kuknu kolm suutäit ja lennänu minemä; pehme sai, kana lei noki `sisse ja läits Nõo; ma anni tälle veerändigu `kapstit kah üten ja saadi minemä; tõne võlsip sul suu siĺmä täis ja lätt esi kos tuhat Rõn; olgu `mintü mu elämisest San; tiä käśk mul minnäʔ Krl; ma `leie ta majast minemä; no˽kae, is saa `mińtüss Har; tu̬u̬ es `lääkina arʔ Rõu; nüüd ma‿i olõ nännüʔ, ega na (pääsukesed) är joht ei olõ lännüväʔ Plv; sini`tialasõ˽talvõss `lätvä ärʔ; poig võt́t naaśõ, sõ̭ss lät́s esäle (eraldi elama) Vas; aamõtnika taha ai maahha minnäʔ (ametist lahkuda) Se b. (suremisest) Tämä õli ikke `raskest `aige, ikke `surma `mendava juba Jõh; Mina lähen `enne, kui täma kodu tagasi ükskord tuleb IisR; ela kui kaua tahad, sa pεεd εε ikka minema; sii oli noor poisike, läks εε `mulda Khk; kahe nädalaga oli viis tükki lεind Kär; ing läks enne ära, kui ta `tohtri `alla sai Pöi; `molda nad lεhevad keik, `molda peab egaüks menema Käi; jubas tä ing läks `vällä Mar; ega see kaua ela, see lähäb `varsti Mär; Vassikad oo kõik minemas - - mõned oo juba läin; eks ta ole siit ilmast minija Han; noored `lähtvad mis kõbinal, mis ei tahagi minna Tõs; jäi `aigeks jälle ja läks Vän; Igavese unel minek on nõnda, et säält änam `ki̬i̬gi ei tulnu, `senna ta läks ja `senna ta jäi Hää; see on ää surnd, on kojo läind Juu; eks ta kõige mõnukam olekski nii, et rabistad (rabad tööd) ja oledki läind; naene pidi juba minema, aga nüid ikke tõksub JJn; läks `teise `ilma Kad; sie läheb `varsti `taeva `kambri Iis; tõene on minijä, mes sul vaja `üeldä; tämä on jo õma kodo lähnud Kod; et küll mõni kaua eläb, aga iki ükskord lähäb; aeg jo `mulda `minna Plt; si̬i̬ om jumala `karja ärä lännu joh; ta iki `varsti ärä lää - - luu ja nahk paĺt; mis sa vi̬i̬l sest patust kogut `eńdel, sea olet jo egäpäe mineje Krk; sõsar läits toda`viisi `auda, et kobsu põlendik võt́t sõsara ärä; sia lõṕpiva ärä viimätseni, pojatooja emmiss kõ̭ik üten tävvega lätsivä Ran; vanadel om kohuss minnä iki, aga toda ei tiiä, konass si̬i̬ tuńn tuleb Puh; ega siss enämb muret ei näe, ku sa mulla `alla lääd; aga mõni seĺts om kah, kõ̭ik lähvä vähjän (surevad vähki); keväde pu̬u̬ld nakass sehen valutama ja suu vett `ju̬u̬skma ja `olli `lännu; kolm last `olli, a kõ̭ik om jumala`karja `lännu Nõo; ma ei ole vi̬i̬l ajaline ära minemä Rõn; mul om ka `varsti `mulda minnäʔ Har; sääl samahn t́silgatu mahaʔ ja `oĺgi lännüʔ Rõu; sul põsõ˽roosaʔ, punõtasõʔ, sa olõ õi˽vi̬i̬l minnej; timä oĺl kolm nädälit `haigõ, nii oĺl mint kah Vas; mina oĺli `ü̬ü̬se elost `väĺlä minejä, kramp lei jala `sisse, iho oĺl `iätedü ülevält `alla. aig om minnä˽kah, las `poiskasõ˽rabõlõsõʔ Räp; üte ajastagagaʔ lät́s ar kat́s hobõst Se; timä lätt tuole maalõ Lut || (uppumisest) `toine poiss läks mere Jõe; `tuule`priissi löi [paadi]- - `kummulle, olivadki `menned kaig Vai; Kalade söödaks läinu Hää; juba läks vede põhõja Kod

5. a. (tegevust, elukorda vms vahetades) millelegi või kellelegi muule siirduma (ka abielluma) Ma olen `ninda `kahjanud, et mes ma nüd `läksin küll niisuguse mihega elämä Kuu; läks viel vanal ial mehele Lüg; ega sellele‿p lεhe `ükskid tüdruk; vana Urve isa läks nüid pintsi `pεεle; tüdruk vigane, mis mehele minija see on Khk; läks `Oskarile; läks `sinna tüdrugule miheks Mus; Odra aganad läksid kõik `veiste ede Pöi; `paalibεst (paavlipäevast) varvassjalad (linnud) `mendade `paari Muh; ega see tüdruk `taale ei lähä; asi läks `kohtu kätte Mär; läks - - lese naese `peale (abiellus lesknaisega) Mih; kas sa lähäd `tääle Tõs; vanas eas läksin veel mehele Tür; mina läksin siis ka poole kuha `piale Pee; obune läks odavalt käest ää (müüdi ära) Koe; kaks `kaĺlimad jäi maha, kolmandale läksin Sim; tütär läks ühe avinuŕmikele Jõe `valda; kos `pulme suab, ku `ükski ei lähä Kod; põlemagi `niukest meest, kellele `minna saab Plt; nii tahav `paari minnä Krk; mes iki joba `vaidenu, tu̬u̬ lääb enämbide loomale (riknenud toidust) Ran; oh `oitku küll joodikule mehele minemäst Puh; oma peigmehe `põlgse ärä ja lätsi `u̬u̬piss tõesele; ku Vene `keisri poig tulep mu `võtma, tollele ma ka‿i lähä; mes te kiusasside temäst, lasnu täl minnä tolle poesile Nõo; kui sa nii suure abena ärä laset `aada ja `juusse ärä polgata, siss ma lää sulle Võn; lätsivä `paari, nüid ei võeva nätä tõnetõist Rõn; seo lät́s Valga `liina ütele kaupmehele San; kelless tu̬u̬ Alma tütär minnev [mehele] Har; mi‿sa˽sańdilõ `läädeʔ; täl oĺl tõõsõga lat́s, ma es lännü˽tälle; peräst lät́s timä `naistõ, noh kodoväüss Rõu; täl oĺl kõ̭gõsugutsiid `võt́jiid, koolitõduisi ja koolitamallaʔ, a es lää˽mehele; veli lät́s är˽kodo`väühhe Vas; sõ̭ss sõ̭saŕ nakass `väega `pallõma, et `kiäke olõ‿i velele `lännü naasest Se || piltl `Õhtane vats lähäb - - `õlgile (enne magamaminekut pole mõtet süüa) Jõh b. (usulisest pöördumisest) see on kirgust ära `langend, meite usust ära leind Jäm; nüid lεhvad pailud inimesed lahk`usku; ma pia ikka oma usu `kinni, ma‿p lähe teisse `usku Khk; kui `lähtväd `teise `usko, siis ristitasse `ümber Mar; läks vene `usku Mär; tahab `paptisti `usku `minnä, neid sii paelu Tõs; temä läks luteruse `usku KJn; oĺl nu̬u̬ŕmiiś venne `usku, siss pedi `mõŕsa ka venne `usku minemä Har

6. kaduma; (ära) kuluma a. kaotsi minema; otsa saama, olematuks muutuma On mend `vanker, `mengu kodarad tagant järel Kuu; meil ükskord `läksivad `seura `võrgud ära Hlj; mis on mend, sie on mend, sedä enäm kätte ei saa Lüg; Jättä viel `õue, nüüd on mend Jõh; vahi pääld, kui kala `riistad `männöd; meil läks mittu tekki kaduma Vai; uni lεheb pεεld εε Khk; lumi läks see kevade nii vara Mus; Loasul läks kaheksa `koormad `einu ja küin (hävis tules) Pöi; ehk lähäb köhä pealt ää Mar; oh, se vähike lekikene läheb ää Kse; ramu oli obusel kõik ää läin Tõs; Kui obune läinu, `viska ohjad ka järele Hää; ühekorraga, ei soand aru milla, rahakot́t oli läind Jür; kui [treimisel]- - nüid kudagi `viitab, siis on sie suur tüö juo läind KuuK; Kui on lähnud prillid, siis mingu ruamid kua; Kui on lähnud lootsik, siis mingu mõlad tagast järele Trm; nii kui lumi läks, oli maa sula kohe Pal; kõne läks tal ärä, es saa kõnelda Vil; sü̬ü̬ nüid `piimä, nõnda‿t sul `tahtmin ärä lää Krk; sügise kui ni̬i̬ alla`ü̬ü̬de tuleve, siss om kardule päälitse üte `ü̬ü̬ge lännu; vihm lääb `varsti ärä Hel; vana inimesel ei ole üttegi lõbu - - lõbud om lännuva kõik; mes‿säl enämb kahitseda, om lännu, om lännu; nüid vaest `onte nakava minu päevä ka lõpule minemä Ran; lumi om ärä `lännu, aga mõnen paegan om vi̬i̬l sedä `kolssu all Puh; kõ̭ik mu eluaja `korjamine ja `rühmämine om lännu vett vedämä; mes om ajast `lännu, to‿m arvust ka `lännu; mitte onde magada ei saa, uni läits `ü̬ü̬se ärä; suka om lännuva kos si̬i̬ ja tõene; viinatse `pääga tei nii suure võla talule `säĺgä, et talu läits Nõo; näet siss, kuiss mõne varanduss lätt `ilma Ote; mis lännü˽tu̬u̬ lännüʔ, kas tu̬u̬d enämb kätte saat Har; kat́s kolm kõrd mõsi, [tedretähed] lät́si ärʔ Rõu; taĺv lätt Vas; leivu ki̬i̬ĺ ĺätt loppusõ‿päle Lei || nüid `kaibavad, et angerad vähäs `lähtväd (angerjaid jääb väheks) Var b. (millegi peale) kuluma suur maa oli, `tienijad sai pida, siis läks tekkisi ja linasi ja VNg; Keik, mis `luomadest saab, läheb nigu `undi `kurku IisR; ühe katuse ruutsülla pεεle läheb neli `sülda `roogu Ans; siial on see `väärdus, et sa saad midagid, ahvenal lεheb pool soomuseks Khk; Poisi riiete peele minna kümme küünart riiet ää Kaa; nüid saa rubla eest kedägist, nüid lähäb jo tea meto `rupla; vat kui paĺlo vett lähäb oostele Mar; ulk raha läind, põle saand kedagi; suur pere `söömes, eks seal lähä `toitu paĺlu; nende paranduste `peale lähäb `rohkem ää, kui masin väärt oo Mär; `Kuivi puid lähäb paelu vähämä kui `tuõrõsi Khn; mis se kõik `maksma lähäb HJn; pailu neid `naelu `sinna katuksesse lähäb VMr; võtin `sõõrde linu ja akkasin punuma `nüeri. kaks sõõret lähäb viel VJg; unnadel‿o selgpaal, kahed selgpaalad lähväd `suvvess ärä Kod; `eńni arvati, kui paĺlu seemet lähäb tüki `peale Äks; viiś rubla läks ärä, siis `oĺli saabas nisuke‿t KJn; meil oo nüid suur levä minek, ahju täis `leibi lää egä päe; ega si̬i̬ üte `ammess ärä ei lää ottigi, siit saa iki `rohkep ku üit́s ame Krk; `mõtli, et mes mä `tolle ülejäänu veerega piä tegemä, siss - - kodasi tõesele `kangale `sisse, läits tu̬u̬ vi̬i̬r ka `täide Nõo; pand raha minemä (kulutas ära) Ote; temä kröömitsep kokku `endäle, mes vaja, no täl lätt jo `ulka üless (kulub palju); meste `amme pääle läits viis küünärd linast Rõn; Niguʔ üt́s inemine är˽`ku̬u̬li, nii mõõdõti är˽ku˽piḱk kirst timäle lätt Rõu c. mööduma, kuluma (ajast) `läined tükk `aega, üe`korra `veski `paistab Jõe; mend pühäbä õlimma kõik kodo; sie aig on `nõnda `välla mend, et midagi `asja en õle saand teha Lüg; lεheb veel `aega, enne kut minema saab; pailu teil einamal veel `aega lεheb Khk; `öetse kaks kuud `aega‿vel menavad; vihmane `olli, siis läks paar nädalt ää (heinateost) Muh; lähäb `aega niipaelo ku lähäb Vig; oli teine `aasta läind Lih; `viskasin kibi `senna `sisse (kaevu), läks ea tükk `aega, kui `sulpsu oli kuulda; `peale `lõunine aeg läks ruttu Mih; mul oo pöial kõber, läin `aasta jäi `vankre vahele Aud; kolm `päeva lähäb õõnistada, sis tuleb laiali ajada (lootsiku tegemisest) Tor; `mööda läin suvel oli `ühte lugu sadu HMd; tema tulemisega lähäb veel `aega Juu; `aasta `otsa läks ikke [päevateki heelgeldamiseks] JJn; nii juuni kui juuli läksid `mööda, ilma et `vihma oleks sadand Tür; kui oli pikk kangas, ikke puole `pääva läks [käärimiseks] ära VMr; sue aeg on nüüd lähnd Kad; ulk `õstad (õhtut) ärä lähnud; suvi lähäb nõnna ärä alva ja kuŕja ilmaga; pulmadegä läks nädäl ärä Kod; versta pośtid lähvad nigu aea `teibad (mööduvad kiiresti) Lai; lääb vi̬i̬l raasike `aiga Trv; mõni vikat `olli väegä kõva, tollega läits `ulka `aiga, enne kui ta teräväss sai Ran; kinnast kodaden läits aig ärä; kui nüid `aasta ehk kaits edesi lähäp, jälle om elu tõist `mu̬u̬du; ku sa midägi nokitsed, siss lääb aig ruttu edesi Nõo; `Täämbä om päiv nii är˽lännüʔ, tettüss es saa mitte midägiʔ Urv; `kruuślit teten lät́s kõ̭ik ü̬ü̬ ärʔ Rõu; kiudomehel lät́s iks kat́s kolm `päivä äräʔ Räp || `seaste asjad lεhvad köik nii iĺjaks (jäävad hiliseks) Khk d. pleekima, värvi kaotama möni väŕv lεheb nii `kergesti pεεlt εε Khk; riie pealt ära läind - - väŕv oo pealt ää läind Mär; potisinine, tää oo eä väŕm, ei läind peält ää; lellad ja roosad, nee lähväd `kangest peält ää Vig; see läind nii karvast ää kohe Juu; kaha - - sie tegi kohe nisukese ilusa sinise värvi et, ei sie ei läind iial pialt ära KuuK; enne viidi jo `Suame lõngad, vaata nied ei lähend pealt ära; kõva väŕv, sie väĺja ei lähe Kad; marana punane ei lähä `minemä·ngi `väĺjä ja muagetsi punane Kod; aleda värviga - - värv `väĺla läind Lai; rõõvass om pääld ärä minnu Trv e. piltl ununema ei mina taha enamb midagi `rääkida, kõik on `mielest mend Hlj; Mina `tiasin ka, kie tämä õli, aga nimi nüüd on mend `mielest `vällä Jõh; ket neid `asju `köiki määledab, nee `meelest εε lεind Khk; nied vanad nimed on jo mielest ää läind VMr; ma ole selle `lasken meelest är minnä Krk; nigu sa lõpetat kõnelda, nii om meelest lännu Nõo; mõ̭ni asi sais meelehn mitu `aastat, a tõõne unõhhuss, lätt meelest ärʔ Rõu; mul lää‿i elopõĺv, eloigä meelest sääne sõ̭na, kooniʔ ma koolõ Se

7. seisundit, olekut või asendit muutma; senisest erinevaks muutuma a. (elusolendiga toimuvatest muutustest) ei võttand enäm õppust, õli ülekäe mend; luom sei pali, meni `lõhki Lüg; `kulmu `karvad `lähväd `alli; `kõrvad `lähvad lukku; küll sie on abeme mend Jõh; miu `juksed `mändi `sassi; no pappi kui `kuuli sedä `köstöri juttu, siis läks `ninda punasest Vai; obuse jalg läind tükis katti Jäm; vahel on nii suur vae rinnus, et silmad `lähtvad mustaks Ans; [tal] oli üks poeg ning see läks koiraks; laps lεheb juba uniseks; `koera äi tohi `narrida, koer lεheb kurjaks; mo meel läks ka aleks; nee laanid läksid mool keik `tühja; kilgid läksid `meite maeas nönda isandaks piltl Khk; see‿o mullikas, mis pole veel kannund, lehmaks pole läind Krj; se‿o nii mutti (priskeks) läind Jaa; Ju nüid kere eleks läks, et ää `tuldi Pöi; inime läheb vanemaks, tõbi nooremaks; `peasslase kirjad (tedretähed) `lähtvad `palge Muh; läks aeg ajald ikka `aigemags; mes kurja tembu teeb, ukka on läind, see on ällile läind Emm; jälg läind asemest εε (jalg on nikastunud) Phl; jalad nii mustad, üsna `karpa läind; nahk läheb `kuplo, kui tulevad maa-alosed inimese `peale; tä‿o juba üsna karma·ntsikuks läind Mar; kääd oo rakku läind Mär; mo ammad läind suust ää (hellaks muutunud); süda lähäb tahedas Vig; `õhtuti läks pea ja süda sandimasse Mih; tüdrik oo `raisku läin; südä lähäb ruttu täis, vihastab `kergeste piltl Tõs; mõni ond `väikse kasuga, `känni läin Khn; kõri lääb kinni - - ei saa `rääki ega mätte kedagi PJg; kana `rasva läinu, ei mune änam; `Sohki lähvad tüdrikud Hää; mo kõht on nii suureks läin, mis ma tal annan Ris; paled `auku läind Rap; `siia `nurka aas nihuke `kaśvjas, silm läks `aigeks; ukka läind inime - - kääst ää läind; valu on nii suur, et süda tahab üsna `lõhki `minna piltl Juu; teine luom ei võta `rammu, teine - - läheb ruttu `rammu KuuK; abaluu końt lääb paigast ää, kui põrutud suab JMd; ta läks jo `vargaks JJn; läind `purju; mõnel lähvad need `juuksed ikke ruttu aĺliks Tür; läksin üle raba, kukkusin maha - - läksin märjaks Pai; jäme nagu laśt, on `kõhtu läind Pee; mida vanemast saivad, seda loĺlimast läksivad VMr; `äste sõber tüdruk läks kasust Kad; vanal kuul võetud naised lähvad `krimpsu Rak; läks tulivihasest VJg; akab vana`pu̬u̬lde minemä; nii abemikku läks metsän; siäred lähväd kure`suapa; lehem akab kua juaksikess minemä; tüd́rik one uarass lähnud Kod; koer läks rumalast, võeras koer tuli ja `kiskus Pal; lehm enam ei akkagi `lüpsma - - lehm läks puĺlist; kui lehm `kastega ädala või orasse pial täis läheb, siis võib `kergesti `lõhki `minna Lai; arust ää läind; kui pia läks `kõõma, ikke `võiga määriti; mul `varvad läksid puruks, on kramaskil kohe Plt; inimest läävad väga laesass kah, kui nad nõnna jorutavad Vil; kõht om puhutsisse minnu; ärä `lõhki minnä vihage piltl Trv; sel lätsiv kait́s siga `aidun `pü̬ü̬rä Hls; pää lää `tiiru ja silmä lääv kirivesess, putu või maha; ma lätsi näost `valges ku surnu; sa olet käest ärä lännu, ei `kulle mitte üit́s lõhn; küll lääp siul ruttu kops üle massa, juśt ku püssipauk kunagi piltl Krk; vanainimese mälu lää segi; ku sa ohja laset, siss [hobune] lää ku `ullu `mi̬i̬ĺde (peruks) Hel; ku paĺlu `viina om `võtnu, siss lähäb `u̬u̬gu; nigu kõtt tühjäss lääb, nii sooliku nakava kolisema; mõni läb nii vereväss, et nõna ots kah verev; jalg `oĺli `liikmest ärä lännu; nüid kanapoja lähvä `mu̬u̬du (võtavad kuju), kui na tiĺlukese om, siss om nigu munad ümärigu Ran; sõrmevahe om kõ̭ik `kärnä lännuva; ma‿i saa sannan `kuiki kavva olla, ihu lääb nõrgass; kes sedä ikku `kińni saap keeldä, ku südä lähäp aledass; obene lääb jalust ärä (muutub jõuetuks), kui `lämmäld juuvva andass; anna `õigel aal lastele valu, siss ei lää ta sul ülekäte Nõo; vasik om `prälli (kiduraks) lännü Võn; sel (tüdrukul) lännuva siĺmä veidikse `kinni Kam; tol om ka pää `paĺlass lännü, `juusse om pää päält ärä lännü Ote; om nigu segi `lännu, üte maja palut ärä, nüid ollev jälle `tennu Rõn; jala omma ukka `lännüve, ei olõ `jõudu änt seen sukugi San; om är eridsess lännüʔ, `tempu tege, koerass lännüʔ; liinan koolin kävven oĺl mu poig säändsess antslàagriss lännüʔ Kan; naanõ lännü `hirmu, `naksi `peĺgämmä; lähät vanass, nakat jo `kortsu minemä Har; naba suurõss lätt, üless `punni kõ̭iḱ; poig om käist ärʔ lännüʔ, ei kuulõʔ ämp sõ̭nna Krl; inemine lätt kaʔ `marru, kuʔ maru pini purõʔ; kas mul jala˽`lätvä˽ka piḱkä (sirgu); õdag tuĺl, silmä˽lät́si˽rassõss Rõu; imä `vi̬i̬di ärʔ, esä lät́s uĺli meele pääle; siss lät́s mul hallõss `hinnel, et mis ma t́sirgukõist hirmuda; kiä paĺlo murõhhasõʔ, nu̬u̬˽`lätväki hulluss; silmäkolmuʔ `lääki ei˽kuna `valgõss Vas; ilma amõtida nu̬u̬r inemine lätt nuhelpähä (hukka) Räp; täl `väega elo lät́́s täüs; inemine lätt `vihho, mito `päivä pidä vihha; verest lätt `vällä, `väega är `heitü Se; pää lätt `ümbre (käib ringi); timä ä˽lät́s miele päält Lut b. (elutute objektide, esemete, nähtuste vms muutustest) vesi on jo `suojaks mend; keik rahad menivad `ümber (kaotasid väärtuse) Hlj; `ilmad `lähvad vilust VNg; `riide meni `seljäs `lõhki Lüg; kui lõng on `liiga kierd, siis lähäb `krussi Jõh; kerves läheb `lossi, tera läheb köveraks; mai kuus lihab juba üsna kevadeks Ans; taevas lεheb `jälle `pilve; nael lεind köverase; mönel läksid `räimed abuks; keik mo töö lεks `raisku Khk; maa lähäb `körgemaks Kär; akab `jälle tuulele minema; `kindad oo katti läind Mus; kui `liiga pailu käiata, sis lihab vikat lakale Jaa; Läks `jälle nagu kotti (pilve); lämmkäpa käe lähvad kõik tööd ukka Pöi; lõng oo `tuusti läin; puud akkavad iiri`kõrva menema; päe läin juba ühna `õhtale Muh; pöld jo naa `aljaks läind Käi; kuld läind `ammo joba ukka, pöle maksnd Rei; elm läks omingo `kangeste `vinka (pilve), ma `mõtlesi, et akkab sadama; suine liha kepob vägise sandiks minema; räägime aga, aeg lähäb muedu igäväks; kirs oo vee peal, akkab talveks minemä Mar; ajad lähvad paremaks; läks `eese jutoga rabasse Kul; pańn oo - - `roostess läind Mär; vili oo kõik `rohto läind Vig; põhja `poole `lasti puu maha, siis ei minna koisse Kir; supp tuleb nii `keeta, et `tummi lähäb; tuul mürgib naa et puud purus lähvad Kse; leväd läksid naa rikki käest, `toores jäid ja koruksed `lahti Var; eenämä lähäb `metsä, mets kasvab `piäle; `saapad `lähtväd `lääpi; meri kohab - - ei tia, kas tuulele lähäb Tõs; temäl `minne leib vanaks; Miol läks `kjõnda kiri ukka Khn; unna pael läks `kat́ki Vän; kase `lähtvad keige `enni kollaseks Ris; ükskord on nii külm suvi old, et puud põle `lehte läind; ilm läks vihmale; tuul puhus `lõunest ja nüid läks `põhja Kei; ratas akab `kierdu minema Hag; `pastle paelad läind naa vallali Rap; `kangeste saeab ja tuul on, siis puud lähvad nõnna `looka; kui lina ei kasva `äśti, lina läheb takule; näe, vorstil nahk läks `lõhki, paĺlas pudru jäi pańni `peale; see kaup läks nii `tühja Juu; teine serv oli õhukeseks lähnud KuuK; mets läks ühe päevaga `aljast Amb; sibul läheb `putke Koe; sieme oli segamini läind VMr; ilm lähäb toŕmile VJg; villad vanuvad pesemisega ja `värvimisega, läävad `panka; põld lähäb `süeti; kui sieme saab `mäŕga `maasse - - siis lähäb piimale, iva sies on `valge sodi Sim; magus apu leib läks `viiru, kooriku `alla võt́tis viiru; makku lähnd, kui madal kuhi ja lai Trm; kui lusik läks `võidu, kruusati ärä; leib lähäb `tahku; kui `valgess läks, läksid `künmä; piim minemä püt́ikun apuss; mette ei lähä `selgele (ilmast); pääv lääb `õstale, ei sua tü̬ü̬d ärä Kod; `kapsad läind `jäässe; mõni koht läks sooks, kui ta `enne oli kõvem, pärast läks `pehmemaks; klobistas adra kudagi kokku, `vaŕsti läks `jälle laiali; töö läks `sośsi Lai; köis läks `sõlme; asi on nõnna `sampsu (halvasti) läind, ei lähä kudagi `korda; kui tuli lääb väga suures, lääb [vorst] kat́ti KJn; pütil vits pääld ärä minnu Trv; `erne lääve `nakla, naglatse `erne om kõva ku kadaje marja Krk; kui juuli kuun oless kuivale minnu, mis siss viga oless ollu `einä tetä Hel; nii läits ilm `utsu; linane lang om vali `vassi minemä; ega [koort] kloppi ei vei, `kloṕmisega lääb vatule; serände pu̬u̬lkeenu liha ei lähä alvass; üd́se `õ̭õ̭guva ärä, lähvä tuhass Nõo; kae ka tu̬u̬ piim kääse kohvile vai om - - `lämmän `mürrest lännü Võn; minev`aasta lätsivä kõ̭iḱ sibula `püt́skude, `äitsmenuti tulliva `otsa; tuli palap pliidi all, piä lääp truuṕ ka `lämmäss Ote; rabedist `paklist köids lätt ruttu `kat́ski Kam; nüüd omma üless `kiŕki kõ̭ik `lännüve, pääle vihma; kauśs om `lahki lännü San; pümes lätt, kunass mi˽kodu saa; rõõvass om lõhvõlõ lännüʔ Urv; peräst päävä`pü̬ü̬rdü nakass tä (päev) lühimbess mineme Krl; ma `iśke, siss lät́s lang kõ̭iḱ kana`säĺgä (keerdu); sul om - - kaalarat́ik `kuŕsti lännüʔ; leeväkene om `ku̬u̬rdõ lännüʔ, om `kaugõss `ahju jäänüʔ; tähe `ju̬u̬skõva mahaʔ, ilm lätt sadulõ Har; ku tu̬u̬ jahepudõ̭ŕ oĺl külmäss lännüʔ, siss oĺl `väega hüä magu; sai `pu̬u̬ldõ ti̬i̬ `kaldõhe, nii lät́s kot́t purulõ; suvõ aig oĺl, õdagu pümmess es `lääkiʔ Rõu; `uńdrek um joba `mitmõst paigast lõhele lännüʔ Plv; lätt iks regi kah kummalõ; kanariku varrõ piḱk ots lätt `liĺle; Tülü lät́s suurõst; oŕavitso `häitsme ommaʔ periss ilosaʔ, kui naʔ vi̬i̬l periss `lakja ei olõʔ lännüʔ Räp; pańg läts `ümbre; ku põ̭h́ast seĺetämä nakkass, ĺatt ar põvvalõ; liha lätt sooladaʔ hukka Se; lang lätt `kiirdu; `rüäkeseʔ jo `lätväʔ vereväst Lut || hukkuma sii läks üks - - laev ukka Pha; laevad läksid vanasti `Restna `otsas ukka Rei; Lae läks `terven miestegä ukka Khn; se laeva täis läks rahvast ukka Juu; tormiga lähäbegi laiv ukka, ega vaa ilmaga ei lähä Nõo c. kellegi sarnaseks kujunema ta on isasse läind Koe; laps lähäb isäje ehk emäje Kod; olõ‿õi· `üt́ski tüt́är `läńnü `iḿmä Se

8. a. protsessi või tegevust alustama; hakkama, algama, puhkema liha meni `lõhnamaie Lüg; Tuld ei tõhi üläs võttada - - `leivad `lähväd põlema Jõh; [neil] Läks jälle ütlemiseks Kaa; `Seastesi `tuhlid saa `keeta kudagi, nönda kui `keema lähvad, juba on lagund Pöi; muulikad akkavad jälle `valmis menema Muh; vili lähäb kopastama LNg; kas õlut läks `käima; karduled kõik puhas mädanema läind Mär; vili läheb idanema, kui ta maas `muldas‿o Lih; `varbad `lähtad märjasse - - `lähtad `auduma Mih; `kartsid, et sulased `mässäma `lähtväd; isased [mutid] `minne `kiskuma, `murde üksteist ärä; obusega ei lähegi änam `keegi `Pärnu minema; mina läksi üle selle lääve `astuma Tõs; te magate ja te‿i `tiagi, et te lähete põlema Aud; piim läind `apnema Juu; vahest pane märg vili `salve, lähäb läppama Jür; ahi läks kütte JJn; mis sa lähäd teda ilma aegu `torkima Koe; varsa jalg läks mädanema VMr; liha lähäb tuulitama VJg; rehä ei tõhi seliti `panna, lähäb `vihma sadama; leib ei lähä `keŕkimä; ümmärgune puu, egä si̬i̬ kõhe `lõõskama ei lähä; näväd läksid `lu̬u̬le minemä Kod; `kasma (kasvama) lähnud terä on vedel Pal; mädandik - - kui lähäd säält üle minema, siis `jalgupidi jääd `sisse Äks; leib läind `piikuma Pil; tohlotama lähäväd meil kaalid; läksid `riidlema KJn; neil lähäb tüli ruttu Vil; pada sosisap, joba lääb `ki̬i̬mä; leib aĺlitama minnu Trv; rüä lääve kasume likege; liha minevet `süäme `pääle, ta ei või liha süvvä Krk; kui `varblase sirtsuva, siss lääb sadama; ahi ei minnä palama; ku käe ärä om kooluva - - õõru, siss lääp veri `käimä Ran; lombi vesi ku ta pikäld saesap, lähäb `aisema; lätsime `rääblemä, ma panni mõlõmba maha; lääp `tuiskama; ku - - ju̬u̬skma lääb, mädä nakap tulema, kaob valu ka ärä; ommuku `sääsi `endä `rõivile ja `lätsi lavva `keŕkude minemä; küll lääb `irmsade sadama Nõo; lät́si läbi vi̬i̬ minemä, sattõ õkka kõtuli `loḿpi Võn; lina lääp `äitsemä Kam; ku vili saab `vihma `õigel ajal, siss nakkas vi̬i̬l minema, ku `ildas jääb, siss ei `aita kedagi; leti olliva vallalitse ja satteva päält maha, ku obese `lendu lätsivä (kiiresti jooksma hakkasid) Ote; Kuiva avoga es tapa˽`kiäki t́sika, sõ̭ss läts liha vahatsõss ja `haisama Urv; ega iks `lindu minnäʔ ei˽saaʔ, ku `siibu ei olõʔ Krl; ma˽lät́si `mõtsa haina manu minemä; puu urva nakasõ jo `lahki minemä (puhkema) Har; Mõhele `pańti kaaś pääleʔ ja˽visati vi̬i̬l mõ̭ni rõ̭õ̭vass ka üle ja˽`laśti nõsõma (kerkima) minnäʔ; sädeme˽`kiŕgli, kuiv aig oĺli, tuli lät́s minemä; tu oĺl sõ̭ss, ku suuŕ sõda lät́s Rõu; läävät jo ilmaʔ ilosalõ minemä, ku lina`västrik väläh Plv; pilveʔ lü̬ü̬ laḱka, ilm lätt ärʔ kuivalõ minemä; läḱe˽kodo minemä Vas; ärä jäät väsütsess, ma vaśt ei `lääki `sanna minemä; lät́s jo meelest nõrgast minemä, nii suuŕ `süäme valu oĺl Räp; taa mi̬i̬ss lät́s kul `vargusõ päält elämä Se || käima küdimine läheb joostes Khk; vabrik läks sel aal puudega PJg b. (riidu, tülli minemisest) Vanal ajal `läksivad `Kauhula küläs kaks talu peremest `riidu ühä maatükki pera Jõh; olid jooma juures ni‿sa·mma tülise läind Khk; mis te‿s nukki lähete Muh; me olime nii suured sõbrad, aga päräst läksime `vänti Mar; ma olen kuulnd, et õed ko `riidu `lähtad vanemate vara pärast Mih; ma ükskord läksin temaga nurinasse; läksime õige vastastiku Juu; nõnna tige õlema si̬i̬ nuarik, et raud`kange kua ammussab, ku `riidu lähväd Kod; [nad] lännü sääl iki `näksu Krk; kui ta üleaiatsidega pahandusi läits - - siss `oĺli iki kuri karjan küll Ran; raha pääle lätsivä `tülli ja olliva elu aig tülin; lätsivä tolle Mõtsa Almaga siss `vassi, aga nüid om kõ̭ik sõbra; vahel lähme Miinaga pahandusi kah Nõo; nemä ka va˛el lävä `räksu Rõn; mis tu põhi oĺl, et nä˽`tüllü `lät́siʔ Rõu; Joba nääʔ `jõudsõʔ `tsänku minnäʔ Vas c. idanema (hakkama) linnaksed akkavad minema juba; kas need `seemned lähvad koa Mär; linnased pannaks minema Ris; ei tia, kas sie `sieme lähäb Koe d. varisema, pudenema hakkama ruki lähäb `põldo, kui tä (lõikus) illäks jääb Mär; kui rukis `vaĺmis‿o ja ei saa lõegata mette, siis läheb `põldu Lih; kui nihukest kõrvetese pääväd on, ei siis soa rukist nii kaua pidada - - [muidu on oht] et rukis `põldu lähäb Juu

9. a. sujuma; edenema, arenema; õnnestuma ei mina `ruskid `luomi taha, nee ei lähe mul edesi; kes `tiedä, `kuida sie nüd `lähte VNg; `neie `ilmudega vili lähäb, on sue ja tuleb `vihma Lüg; Meil jutt läheb, `ninda‿t `päese kudagi tulema IisR; kui üväst `lähtö, siis saab `kallo küll Vai; pole paranemist üht, `aigus lεheb ikka edasi; see‿p muretse mida˛id, laseb keik ni‿sa·mma `minna; peab targu tegema, et see asi `öigeks lεheb (õnnestub) Khk; kudas läheb Vll; töö läheb nendel üsna lobinal edesi Mar; ei töö lähä ta kää edassi; `vaata enne, kuda sool omal lähäb; kõik lähäb tagurpidi, ta ei `oska eese elu `sääda Mär; Oled oolas ja korralik, lähäb kõik nagu piab minema Han; loomad ei lähe edasi, ei kasva; minust oo see kohapidamine paelu tagasi läind (pole enam nii heal järjel) Mih; töö ei taha `korda `minnä Tõs; ta käes `lähtvad kõik aśjad easte `korda Aud; nüid‿o see `mõtlemine `liiga edasi läind Kei; `tahtsin tehä ja nii `kriipsu läks (õnnestus) Juu; tema käes lähäb keik nagu lepase `riega JõeK; lõngakedramene ja `kangakudumene, sie on `jälle minu kääs läind kõik; ega ta (õppimine) kõigil nõnda `kergelt lähä JJn; [kanga alustamisel] eks se esimine küinar old ike visa menema - - kui juo sie sai `alla paku `piale - - siis läks lõbusast; ei ole kuuld, kuda tal nüüd uue koha pial lähäb VMr; tössaka tüe ei lähä edesi VJg; Kel see amet selge on, sellel on naljaasi puulõhkumine - - läheb kui iseendast Trm; vili ei lähä edesi ei tagasi; vańd et, muailma piäl ärgu mingu sul `ükski lu̬u̬m edesi; ühevanavune selle poesiga, aga lähäb ette õma kasuga Kod; sedasi kõik se `ilma elu lähnd Lai; tema kääs iga töö läks `korda Plt; vaat kudas mõni inime on edasi lähnud Vil; einämaa iiŕ, ku sa selle ärä tapat, siss ei lää `lamba `kõrda Krk; `põrsa kah jäevä `tingu, es lähä edesi; ega aena tegu ilma päevä `jõuta kah edesi ei lähä; ei lähä täl `oṕmine, ei lähä tü̬ü̬ Ran; mia `kaalse toda `asja `niivisi ja tõesiti, et kudass ta parembide lähässi; aga temäl es lää õnness `endä `tapmine; pośtel läits si̬i̬ aenategemine periss `vu̬u̬ri (korda); mõnel mes tä ette võtap, lähäp kõ̭iḱ `ju̬u̬nde, aga tõene ei saa edesi ei tagasi; sel kõrdsimel kaup äste lähäb Nõo; `valge `lamba ei läävä nii edesi, nu̬u̬ kriim`pääga, nu̬u̬ läävä edesi; ega joodikul ei saa tü̬ü̬ jo edesi `minnä Rõn; mis‿tu ädä ollõv, et ei minnev `umblõmine San; esä üteĺ, et - - määntse karvaga lasitsõʔ omma talon, sääntse karvaga hobõsõʔ lääväʔ `häste edesi Kan; ku‿tu `Eissler siiä˽tulõ, näüss no kuiss siss elu lätt Krl; timahalt lät́s mul suvi nisu häste `kõrda; ega nuil taa `pilmine kõ̭iḱ `kõrda ei˽lähäʔ, lätt kõrvalõ kah (pommitamisest) Har; Mõ̭ni jäl˽kahitsas eläjäʔ ärʔ, ega nu̬u̬˽sõ̭ss inäp edesi ei lääʔ Rõu; tu̬u̬l minnev ei˽hobõsõʔ edesi, kiä `kassõ tapp; mõ̭nd suńni˽nigu vaḱa `saina, täl ei˽lähä˽tu̬u̬ `oṕmine Vas; kel omaʔ karvatsõʔ käeʔ, tol läävät `meh́tseʔ `häste edese; kuiss teil sääl kotussõ pääl elämine lätt Räp; orass lätt timahhava `höśte Se; tu̬u̬l elu om mińnüde `kiŕdavadõ Lei || kujunema, juhtuma kes seda sai εε oida, et see sedavsi läks Khk; nii si asi võib mińnä Ran b. täituma, tõeks saama minu unenäod on tõest `menned, kõik on mend tõest Lüg; jumala söna lεheb ikka töeks Khk; kui [Jaani ettekuulutused] tõess akasid minema, siis akati neid jutta tähele panema Mih; mis inimesed kõik `mõtlevad ja `arvavad, ei see kõik lähä `täide Juu; ise `koeruisi `ütles, aga tõtte läks; ühel sõnal one `võitu, tõesel ei õle, mõni sõna lähäb `täide Kod; ega si̬i̬ uni ei võlete, si̬i̬ lääp iki `tähte Krk; asi om `kohtu käen, küläp näiss, kas lähäp tühjäss (jääb tulemuseta) vai lähäp `täide Nõo; mõni uni lätt `tähte Rõn; tu̬u̬ [uni], mis `täüte lätt, tu̬u̬ ei lähä meelest är San; timä `tahtmine oĺl `täüde lännüʔ Har c. kallinema rugi vilets, küll nee sügise `inda lähvad Khk; Nüid pühade ees õunad `lähtvad `inda Pöi

10. tarvis, vaja olema [kalade võrgust] `päästamise `juures lähäb neli inimest ära Jõe; `sönna lεheksid `puldanist püksid ää; see on tarispuu, ehiduse `juure lεheb tarist; obuse selg `katki, `telka ala leheks üks lapp `tuua; `teesid leheks korralda, nee nii `auklikud Khk; Meite pot́skale läheks kaks `vitsa `pääle ajada, siis ta peaks soolve `kinni küll Krj; vöid lihaks `tuua [poest] Vll; raha lihab igase `poole taris Jaa; Adra aisad läheks uied teha Pöi; Pöld läheks `künda Rei; punet läks `tarvis asveldamise `juures, `pańdi vihile `sisse, et segamini ei lähäs Aud; oh sa igavene `namsak, no siul läheb küll põlvega `perse anda Hää; teese põllu pialt ei `tohtind uhakaid noppida, igaühel läks omal `tarvis Ann; kõik tüö nõud lähvad majas `tarvis Koe; si Sohvi lähäb näil taŕviss, oiab last ja ti̬i̬b `sü̬ü̬miss Kod; taenas oless läend kõvem `kasta, taenas on pehme; uus tarandus lähäb `panna, kui tala on mädä KJn; mitu obest sul lähäb Vil; taa om suuŕ ahu, siss lätt `rohkõp küttä kah San

11. mahtuma; mõõtmetelt sobima Üks kubu `olgi läks `ühte aluskotti Kuu; ia lai on, midä iast `selgä lähäb Lüg; nee einad ep lεhe köik korraga `pεεle mette Khk; Kotti minna kuus külemetu vilja Kaa; meestel olid lühiksed püksid ja siit põlve juurest olid natukse `lahti, et `jalga läksid Mar; kuh́a põhi jäi maha, ei läind kõik korraga `peale Mär; `koormasse lähäb neli akk`jalga Kir; kui rinna końdi `otsa kolm `sõrme `sisse lähäb, siis on ea lehm Jür; sada `vihku lähäb ära `kuormasse JõeK; kui pailu `sõnna lääb `ämri `täisi Tür; nelitõiss muna läks kiluje Kod; öheksa suurt `leiba läks `ahju Pal; `tiinu läks kümme `puuda liha lahedaste `sisse KJn; sinna (heinakorvi) läits `ku̬u̬rma `ainu `sisse Ran; meil kolm `ku̬u̬rmat `kesvi läits parsile Puh; kihäst om nii jämedäss lännu, et ei lää `rõiva enämb `säĺgä; `uńdrik om nii kitsass tettu, et ei lää `ümbrele; tõsta ru̬u̬g paast `väĺlä, ku länikude ärä ei lää, siss tõsta ummike `sisse Nõo; seo vadilanõ lää ei `jalga (kingast) Vas

12. sobima, kõlbama; ühte langema sie lugu ei lähe Lüg; Sie ele sinaka `karva `riide piaks `talle küll minema IisR; karva pεεlt et es lehe `auku; kui [kohtus] äkist jutud ep lähe `ühte, siis oo asi ull Khk; See köis läheb veel asja eest välja küll Kaa; Löö [palgil] seal kühmu kohast `laastu kaks ää, siis läheb küll Pöi; jutt lähäb `ühte, mes meie oleme kuulnd Mar; `ühte `lähtvad kõik, kää`anded ja `kihlamene Lih; kui kõht `täitsa tühe oo, siis lähäb koa natuke, aga üle kolme päeba ei lähä nisuleib Mih; vana õnnistegija rist oleva kadaka puust olnu, ta ei lähava küll mede kadakaga `ühte Hää; läksivad `ühte need lõngad (sobisid omavahel) JJn; sie ei lähä ikke - - viimaks mõni `juhtub kukkuma Koe; mina lähen isaga `ühte (saan sama vanaks), isa oli kaheksakümmend viis, kui ää suri Tür; mao rasv - - voŕsti `sisse ehk `voŕstisi `praadida, `sinna ta lähäb Pal; ken ää `pernane, annab süvvä `äste, et sü̬ü̬k `suuge ütte lääb Hls; sedäsi jah, jälle lääp `vu̬u̬ri tu sõna (on vastavuses); kae nüid joba sü̬ü̬k lähäb Nõo; täl ei lää tu sü̬ü̬k, lidsip läbi `ambide (haigest seast) Rõn; ei lää nali ei midägi Räp; ku süä olõ‿i rahu, siss - - ei tulõʔ uni, ei tulõʔ, ei lääʔ sü̬ü̬ḱ Se

13. teat suunas paiknema või kulgema; selliselt liikumist või läbipääsu võimaldama tie `lähteb mere ligideld Kuu; siit meilt akkab meri `pääle, lähäb ko˛e Mahu VNg; suo sies on üks mägi - - mägi lähäb `kaugele Kahula `einamittele Jõh; tee lihab alamäge Jäm; jalgrada läheb siit Khk; see tee läheb tämale `oue Kär; korsnas läks otse üles Krj; tee raad `lähtvad sealt pööringu pealt `metsa Pöi; oripuu lεheb siit öle lae Phl; jõgi - - lähäb `sinna merese ikka Lih; läks `vällä `väike tee rajake Tõs; luuk lähäb toa peal Ris; meie maa lähäb sialt `saadik JõeK; [põlluribad] akkasid `paergast me tua otst minema ja läksid senna taha väĺla `otsa Amb; pia`aegu ühes liinis lähevad nied külad JJn; se on se Paala jõgi, see lääb `Tartu Emajõkke Koe; põllu `sisse lähäb `süedi nälb Kad; uks läks `suuri `kamri; jõgi lähäb `kaste aruje, lähäb `lahku Kod; eenamalt läks jõgi läbi Pal; karja tee läks siit `alla Lai; kummilinnu pesa, pesal ilus kumm peal, pisike auk lähäb `sisse Pil; kaju serväst lähäb - - ma‿ilma suur lõhe, kohe sedävisi siit allap̀ole; repp lähäb teese korra `piäle KJn; rehe alt läits aganigu uiss. aganigust `talli minejät ust es ole kellekil; reie luu nakap põlve mant, lääb seeniss kui `perseni Ran; suur‿ti lähäp sääld Mulgimaale Nõo; alt lohust lät́s ka küll ti̬i̬, [aga] tu̬u̬ lät́s likõss Rõu; `kaska siiloʔ läävä üleväst `alla Plv

14. (ühendites:) alla minema 1. allapoole liikuma sukkad `lähväd `alle Jõh; vinsuta kotti, et vili `alla lähäb Mär; lõng läks voki kõrist `alla Trm; kae kudass vesi kivede vahel nõriseb, lähäb nigu nõrin `alla Nõo; ku kellä lu̬u̬t́ `väega `alla lätt, siis jääss kell `saisma Rõu || (toidust) sie akkab `mulle `vasta, minu kõrist ei lähä sie `alle; kuda ma süön, kui ei lähä suust `alle Lüg; Jäi üks `veike kont `kurku, `alle ei lähe, `võtsin `kartuli`putru `piale, ära läks `alle `ninda‿t vagu taga IisR; mis sii valitseda on, ega toit pεεb suust ala minema Khk; See lihab oort ise `alla (maitsvast toidust) Pöi; puru akkab suus kasuma, ei lähä `alla Mär; ta om suhun paks, ei lää `alla Krk; `erne mugu `ü̬ü̬rduva siin igemede vael ja kliugsuva, aga mitte kaalast `alla ei lähä; kui ubina `pehme om - - siss ei ole `ambit vajaki, aa keelega suun edesi-tagasi ja lähäp `alla Nõo; maʔ es sü̬ü̬˽noid kallu, mul kaalast `alla es lääʔ Rõu 2. a. alanema, langema meri oo ala läind Mus; ind om `alla lännu egal asjal Nõo; linahinna omma˽jäl `alla `lännüʔ Har; tu̬u̬ mi˽matuss um kallassõnõ, osa um kallast, lätt nigu treṕi `mu̬u̬du `alla Rõu || mo pääväd oo `alla läin (olen viletsaks jäänud), moost põle änäm kedägi Tõs; küll on aga näost `alla läind (kõhnaks jäänud) Plt b. (loojumisest) `päivä terä on juo `alle mend, `luoja `vierend Lüg; pεε akab ala minema Khk; pääv one jo peris `alla lähnud Kod; joba jo päiv lännu `alla, temä iki mõtelnu, et mes mä ti̬i̬ Ran; päiv lät́s jo `alla arʔ Rõu; kuu nakkas `alla minemä Se 3. kellegi või millegi alla minema sügisel läks [põld] küli `alla Mus; ma taa taadi armu `alla `menna (taadiga elada) Pöi; seeni ku leerist läbi, lätsi loosi ala Hel; emä läits `vande `alla - - aga kas ta `õigust kõnel Nõo; pidite iks rohu ala minema (rohtu võtma hakkama) siss, ega te mud́u `terves es saa Ote; kinni minema 1. sulguma `ommiku vähäkese `läksiväd - - `silmad `kinni Lüg; pane iste ukse ede, muidu ta lεheb `kinni; tεε‿p mee sellel tarbil viga on, kaan ep lεhe `kinni mette Khk; ei tea, kas selm läks `kinni mool (kas suigatasin) Mar; menu kõri lääb kinni - - ei saa `rääki ega mätte kedagi PJg; sinu siĺmä‿s lää `õigede `kinnigi, ku joba üless õegati Puh; kui nõgi om `kärge tõmmanu, siss ta‿i lase `siibril `kinni minnä Nõo; võib-olla tolle `aaga ma rääbässi ärä raasike und, ku siĺmä `kińni lätsivä Rõn 2. a. kinni jääma rahude `pεεle lihab laev `kinni Ans; küll neid (laevu) `sönna Köpu `näkmanni `otsa oo pailu `kinni läind Mus; nooda reis läks kibi taha `kinni Mar; ku madal vesi, siis vene läks mua `külge `kińni Kod; kui vai `vihmagi tuĺl, iks valeti keväde istutamise `aigu juurevesi, et juuŕ iks iluste `kinni läits Ote b. kinni vajuma kaev akkab `kińni minema - - teese kaevu on lasnd `kińni `minna Pal 3. vanglakaristust saama poiss varastas, nüid ta lεheb kolmeks kuuks `kinni Khk; Siis on `kinni minemine ka Pöi; nad `menna `kinni Kse; kokku minema 1. kogunema, ühte paika minema, suunduma kui midad - - `asja aruta on, siis külamed lεhvad kogu Khk; läksid senna kokku, ei tea, mis nõu nad seal pidavad Mär; `lähtvad kokku lõbu pidama Kse; pühäbä `käidi laalatsel ja tõõsiba `õhta läks pulm kokko (koguneti pulmapeoks) KJn; poesi ja `tüt́rigu tulliva summan koolitare mant, lätsivä talule kokku, `tańdseva ja teev́ä `sõ̭õ̭ri Nõo; mitu ti̬i̬d lät́s sinnä˽kokko Vas 2. a. kokku sobima; kokku langema elu ei lähä enäm kokku jah, kui nad `riidu on läind Juu; teki jut́id ei lähä kokko Kod; mõned kutsuvad krõmpsseened, mõni kutsub kõrvseened - - ega nad kokku ei lähä Äks; no si̬i̬ võru ki̬i̬l, si̬i̬ ei lää jo esti keelega (Tartu murdega) sugugi kokku Puh; no küll teil lätsivä jutu kokku, lassite nigu `varrin jälle Rõn; timäl omma tõsõ `kombõ ku mul, meil ei˽lähä mõttõ kokku Har b. kokku leppima me kaubad ei läind kokku Juu; nüid on kaup kokku lännu Krk; kas `lät́si kauba kokku Har 3. kokku tõmbuma; kalgenduma ternes, se läheb `keetädes kogu Khk; `värske piim ei kannata `keeta, lähäb - - kokku Mär; kui koor akkab kokku minema, siis soab või `vaĺmis Juu; võiseened - - ei lähä [kupatamisel] kokku; veri on kokku läind Pal; naersivad, et Kadri käe järele lähab või ruttu kokku Äks; `väŕske piim, sedä ei panna tõise manu, si̬i̬ lää kokku Krk; kõrnik om küll `sände paks iluss kahre si̬i̬n - - to‿i lää kupataden kokku kah Ran; mõni tei `luśkaga ka võid, pöörissega läits rutemb kokku Nõo; no kül ma peśsi, mitte ku̬u̬ŕ kokku es lähäʔ Krl; võid nakass jo kokku minemä Har 4. paari minema, abielluma saab nähä, `millä kokko lähäväd Lüg; `meie olima kaks`kümmend üks `aastad mõlemad vanad ja siis `läksimä kokku IisR; nad `olle kogu läind Vll; kui üks `saĺlis ja teine ei `saĺlind, nad ikke kokku ei läind Ksi 5. riidu, kiskuma minema mehed olid nii vihased, mis üsna pidid kogu minema; läksid karupidi kogu Khk; läksid üsna käsitsi kokko Mar; juonus `piaga tikkus mestega kokku minema JJn; ise tahavad kokko `minnä, mingu; lähnud nõnnagu kärisenud kokko Kod; lätsivä karvpidi kokku Ran; kikka lähvä kokku Nõo; korda minema kellelegi huvi pakkuma; kellessegi puutuma mis se `moole `korda lihab Jäm; pailudele inimestele äi lähe teise äda midagit `korda Vll; se ei lähä `soole `korda - - ää küsi Tõs; mis sie temal `korda lähäb, `mismodi minul on Ris; kellele sie piaks `korda minema VMr; pää valutas, siss ei lää tu̬u̬ sü̬ü̬k `kõrda egä Ote; se‿m ää maigugõ, seo lätt õigõ `äste `kõrda (toit meeldib) San; mis tu̬u̬ mulle `kõrda lätt Krl; lahku minema 1. a. eri suundades eemalduma kui `riidu läksid, siis loobiti toobiga `külma vett sega, koirad pidade ka siis `lahku minema Khk; me läksime `metses `lahku Juu; nakap seletuma, piĺve lähvä `lahku Nõo b. abielu lõpetama Nee pidid ju kohe `lahku minema, mehel oli seal teine olnd Pöi; mo täditütar läks `lahku mehest Juu; temä tükip tõese elu vahele ja aab tõese elu nii alvass, et piab `lahku minemä Nõo; ińneb timä `suutumast ar taṕp, a `lahku õs lääʔ Se 2. erinema, teistsugune olema kirjakeelest ta lihab nii `lahku Vll; mõtte läävä `lahku, siss tule tüli ka vi̬i̬l Hel; lahti ~ valla minema 1. avanema lille edremed lεhvad soeaga `lahti Khk; Nee õied peaksid `varsti `lahti minema Pöi; paise läind `lahti Mar; õie pungad akkavad `lahti minema juba Mär; siĺmä ka olliva nii ämärigu, nigu es lää `valla Ran 2. kinnitusest, liitest lõtvuma; lahti tulema, lahti pääsema koorma lεind `lahti, `siume uiest Khk; [loom] läks käest `lahti - - ei soan änäm kätte; eng `kinni, kui natike istu või `puhka, eng lähäb `lahti Tõs; Nämäd `kartsid, et selle tuulõga pagu `lahti `minne Khn; mõnikord ei lähä oheliku ots sõlmest `lahti Juu; tulivad tied `müöda - - tõisel mehel lähend jälle põrsas `lahti Iis; `juuksed piäss `lahti lähnud Kod; kraasitäied läksid ilusast `lahti Plt; sõkkelaud `valla minnu Trv; kate `kõrdine vits om paremp, temä käib üle küüne, sis temä ei `saaki küünest `valla minna Hls || (lasu toimumisest) püss läheb `lahti Mar 3. algama, hakkama; puhkema `jälle läks teśtel `taplus `lahti Vll; siis alles läks jutt `lahti Kir; kui lähäb `jälle sõast `lahti; poisikeste kääst sie tuli `lahti läks VMr; lähäb lüämass `laśti Kod; laul läks `lahti Plt 4. millestki katvast vabanema keväde, kui vesi `lahti lähäb - - siis `aetasse puud jõkke Lüg; kuidas meri `lahti läheb, nõnna oo `auga jões Muh; kevadi `oltaks noodal, ku vesi `lahti läheb Hää; `käiti õege oolega rannas [kalu ostmas], mai kuus ummes, ku meri `lahti lähäb Vil 5. piltl meelde tulema; mõistma üsna keele pεεl, aga taa‿p liha `lahti Jäm; mool es lεhe kohe `lahti mette, mis ta tahi ütelda Khk; äi läha mool `lahti, mis `möisa see oli Pha; läbi minema 1. läbima `läksin verävä alt läbi Vai; lεhed sa Lümandast läbi Khk; `Kange valu läks kespaigast läbi; Peavad sealt lahe kurgust läbi minema Pöi; oln vehane, et tema heinamast käivad läbi Phl; üks võeras läks `õuest läbi Mär; nüüd oo juba `soosid kuevatud naapaelu, et suvel koa saab `paĺla `jalgega otse läbi `menna Mih; üks läks küläst läbi, kes tä oli, ei tiä Tõs; `lendav oo läbi läin Aud; jõess mine läbi Kod; `mõisast läbi `minna akkab kohe küla Äks; lõvvast `olli kuul läbi `lännu, püssi kuul Puh; sügise ja keväde `olli ussaid nigu pori müĺge, lätsit läbi nigu üits mullin jälle; ta täit`värki lei ja vigla aru läits jala labast läbi; ku ummitse käńgä jalan, siss võib vi̬i̬st läbi minnä Nõo; pagsu sarja põhi `olli nigu sõgla põhi, mulgu olliva suuremba, sõŕm läits iks läbi Ote; tu̬u̬ oĺl Põ̭ńnipalu, kost mi˽läbi lät́si Vas || esä lät́s ilma `priĺletä läbi (elas ära prille kandmata) Räp 2. (korraks) ära käima; sisse põikama ma õlin siin, läks siit läbi, pidämä ei jäänd Lüg; mine kottu läbi koa Mar; `minnen lääme Puedakult läbi, küll ma siss `näitä toda `kõivu Rõn 3. a. läbi kuluma tallad lεind läbi Khk b. ära kulutama nigu üvä `suuhvõ võtt ennedä, nii lätt läbi kõ̭iḱ Har 4. õnnestuma, korda minema Tahad mind aneks püüda. Äi lähe läbi Kaa; Kas see asi ikka nii `kergesti läbi lihab Pöi; asi ei lähä läbi Kod || läbi saama minijaga me ei läind kõige paremini läbi VMr; maha minema 1. maha kukkuma, loksuma, vajuma, varisema vms ära `tosta, `lähte maha Vai; suits lεheb maha, akab sadama Khk; Oja kenast, et äi lähe maha mitte (piim kannust) Pöi; piima nõu `tahtis käru pealt maha `menna Muh; pot́id läksid keik maha Mär; kui [sügisel] puu leht maha lähäb, siis mõeob väga `kangesti `tervise `piäle Var; lehmä rahudid oo maha läin Tõs; kududa ei nää `iasti, aasad `lähtvad maha Ris; Luom võtab ja tõstab oma pia ülesse ja ikka lähäb jo seda `toitu maha JJn; omiku vara on ia `niita `kastega, siis ein lääb paĺlu paremast maha Sim; lips õli pikakas ein, et tahtnd vikati ees maha `minna Trm; kui püksid tükkisid maha minema, `pańdi rihm `piale Lai; mis sa paigal ei kurda, vaat kui maha lääd; jalg lihvati, lätsi kõtuli maha Hls; puu lääve mõtsan maha ku kirin ja kärin; `valge kaaral om `valgep iva, ku `valmi saa, siis lää ruttu maha Krk; laits satte maha Ran; väits `olli keidetu nööriga käe `küĺge, kae muidu lääp viimäte sinna põhu `sisse maha Puh; es saa aenast läbi kudagi, mine vai pikäli maha (kuku või maha); lähäp vai nõ̭napääle maha, aga `jalgust puutüḱki ärä ei `viska; `kartuli päälisse om nii lihavass lännuva, et om küliti maha lännuva; piimä nüśk lännu ka nii `õkva maha, et mitte üits tilk maha es lähä `piimä Nõo; kui vili valmiss, suur tuul tulep, lätt paĺlu terri maha Kam; kesväpäid kül˽koŕati, rüäl ei˽`lääki [pead] maha õiʔ Urv; timahalt sügüselt `lät́si liheʔ õigõ `aiksõst puust mahaʔ Har; piim `maaha lät́s lavvapääle, siss latsõ˽lakahti lavvapäält ärʔ; kas tu̬u̬st sõ̭ss murõht um, ku lätt ka tu̬u̬ t́silk vett `maaha Rõu || piltl unustama see jo `ammu meelest maha läind Pee 2. a. ära kuluma meestel põlve otsad akkavad üsnä maha minema Mar; sukal lähäb konts (kand) maha Pal; kui `risti `luiskat, lätt terä ruttu i̬i̬st maha Kam b. ära tulema varsa `amba lääve paari`kaupa maha Hel c. rammusust, priskust, kaalu kaotama loom lähäb maha; näost na maha läin Tõs; mõni kaalub `enne liha ärä, ku `suitsu paneb, et kui paĺlu maha lähäp Nõo 3. a. loojuma `päike akab maha minema Ans; `päike lähäb maha Pha; kuu juba üsna madalas, see läheb `varssi maha Mar; päev lääb maha, teeme nüid ruttu Hel b. mõõnama on tuul siit idapoolt, siis meri lähäb maha Pha; mered läksid muha Pöi; veed maha läin (ära voolanud), põle naa pehme Var; ku nüid meri päris maha läheks, siis saaks ni̬i̬d ket́id vi̬i̬l kätte Hää 4. maasse minema nee orad `akvad küll tagasi maha minema (orased ei kasva) Khk; mine (sa) tea, mine võta kinni ei tea, kes teab, pole teada `võõras mies, mene sa tia, midä mies sie on Lüg; Mene sa tia, misuke suvi tuleb; Mene võtta `kinni, kus nied `riisikad `kasvavad; `Latrab `paĺju, mene võtta `kinni, mis `mõtleb IisR; Kadund see asi oo, mine veta kinni, kes see viibija veis olla Kaa; mine sa tia nendesse `uskuda; isa `ütleb, et `juoksva piab õlas olema, no mene tia nüid, mis `juoksva `aigus on‿s VMr; mine sa tiä, kas suad lapsess abi Kod; min˽tiiä˽kiä võt́t; mee˽tiiä˽kost inemiseʔ jo `tu̬u̬di, vaest mitu ü̬ü̬d ja `päivä söömäldäʔ Rõu; min˽tiiäʔ, mitu `pauku vi̬i̬l saat innegu ar˽koolõt Vas; mööda minema 1. mööduma a. (ruumiliselt) üks `võõras läks siit `müödä Lüg; `toisest kabakast ka `müödä ei `mändü Vai; läksid nönda kut vilu tuul kodust `mööda Khk; Olid ennem `mööda läind, meil jähi ikka nägemata (pruutpaarist) Pöi; kas‿se tuleb `siia või lähäb `mööda Mär; `mü̬ü̬dä minnän ka talited ärä Hls; kudass sa jullelsit `onte penist minnä `mü̬ü̬dä Puh; alati ku mõni `mü̬ü̬dä lännä, siss olna läve‿päl nigu kikass jälle; tu̬u̬ provva `oĺli `uhke nigu võu, läits `mü̬ü̬dä pää säĺlän, es `kaegi me poole; tu̬u̬ `oĺli irmuss kuri peni - - ta‿s lase üttegi `müüdä minnä, ku ta es pure Nõo; ma `mü̬ü̬dä minneh rõbahti, et tä sääl `aknõ man `istõ Vas; kuŕa käe päält lätt `mü̬ü̬dä Räp b. (ajaliselt) kui on kolm `aasta `müödä `menned, tuleb tagasi Lüg; sest‿o müdu `aastad `mööda lεind, kut ma `viimaks `linnas kεisi Khk; `mööda läind `aegadest oli juttu Lai; `ulka `aiga läit́s `mü̬ü̬dä Hel; mõni `kuuke läits `mü̬ü̬dä, siss `olli apu suṕp ja leib lavva pääl Puh; ei saa temäst tühjäst enämb naese`võtjat, tu̬u̬ iraaig om joba täl `mü̬ü̬dä `lännu Nõo; aig lät́s nii ruttu `mü̬ü̬dä, et is läpe mitte `sisse minnäʔ Har; Nii`mu̬u̬do võõśe minnäʔ mito päivä vai `eśke nädälet `mü̬ü̬dä, ku üt́skõrd `soldań hummogo ülest `virgo ja nägi, et oĺl kasarmoh umah koiguh Räp 2. üle minema, lõppema onts sadu `mööda läind Khk; rõõmu tuhing on `mü̬ü̬dä läind KJn; ärä kurvaste kedägi, küll si̬i̬ mure lääp `mü̬ü̬dä Krk; mia pahanen ärä küll, aga viha lääb ruttu `mü̬ü̬dä Ran; võti vett suhu, läits suudsuimu `mü̬ü̬dä, sei `leibä, läits ka `mü̬ü̬dä Nõo 3. mitte tabama vahest laseb `püssiga `märki, läks `müödä Lüg; peaks see `linna minemine - - sinust `mööda minema piltl Mär; ega si̬i̬ vihm meile ei tule, si̬i̬ lääb `müüdä Hel; `aiguss läits miust `mü̬ü̬dä, es tule mulle Nõo; sisse minema a. sisemusse, sissepoole liikuma, kukkuma, tungima, vajuma vms tamme puu `sisse äi taha nael kudad `moodi `minna; loomal oli - - `aige `sisse lεind; sadu lεheb ühest kuhast labu `sisse, on tema sönnik `valmis; tεε‿p oli ta sülla pεεlt sisse lεind; εε ming nörga jää `pεεle, lεhed `sisse Khk; oo pala (kuum), ei vöi `kääga `sisse minna Mus; koid ei läind [pesemata villale] `sisse Kul; õllel lähäb tülgas maik `sisse Mär; tal kuradil oleva si̬i̬ laań, et suust mineva `sisse (ussist) Hää; ta lääb [tiiki] `sisse, ega tema ei karda uppumest Pee; kusilaane teeb õma pesä nagu kupitsa, `kõrge ja sile, et vihm `sisse ei lähä; tuul lähäb uksess `sisse, pane uks `kińni Kod; mina olen `kuulnu, et pulma ja matussega mitte üle järve ei `minta, `sisse lähäb, mis muud Äks; lagi läits `sisse Hls; periss raba su̬u̬, eläje lätsiv `sissi Krk; vikati varrel kah mulk sehen, sinna lähäb tu raud `sisse; söögi panet iki `sahvrede `laudu pääle, kaaseke pääle, muedu lähäb mõni lu̬u̬m `sisse Ran; koi om jahude `sisse lännuva; mis sa `kulled sääl usse taka, mine `sisse; me‿sä nii aralise ao olet toonu, si̬i̬ ei lähä ahju ussest `sisse; jää olli nõrk, ma lätsi ku `kauhti turb`auda `sisse Nõo; pannime `värjä `kińni, et `ulka eläjit, lätt mõni `sisse ja `surmap tõist Rõn; puutäi oĺl lännüʔ ütele lehmäle udara `sisse Kan; lagi lätt sul `sisse, tala omma vällä `määnü Har; ku iks haavalõ `mustuss `sisse um lännüʔ, siss ei avida viin ei˽`juuda sitt ei˽kupõruss Rõu b. (toidu kõlbamisest, isu esinemisest) Nüüd sai ka enamb `sisse ei lähe IisR; pole saa siis `nälgas mette, kui supp ep lεhe `soole `sisse mette Khk; toit ei lähä `sisse Tõs; maegotab aga suud, `sisse kedägi ei lähä Kod; meie Leeli om kõhn nigu nääbits jälle - - mitte midägi `sisse täl ei lähä; küll om kelp inimene, täl ei lää `sisse midägi Nõo; mõni sü̬ü̬b äste, aga tõnõ ei sü̬ü̬, om kelp ja lidsip, täl ei lää `sisse Rõn; lehmä rõibõʔ ammõrdass, panõ sü̬ü̬ḱ ette, siss ei lähä `sisse Har; üle minema 1. lakkama, järele jääma viha tuju lähäb üle Lüg; `aigus läks üle Khk; Täna ta änam öle äi lähe - - sajab ja sajab Pöi; `ulka `aega kulub ää, kui see toeo üle lähäb Mar; Sie uõbi sadu, sie lähäb varssi üle Khn; se vaev lähäb üle `jälle Juu; oodake, kui vihm üle lääb Tür; esimene uenatus läks üle Trm; vihim ei lähä üle `minemä·ngi Kod; joba u̬u̬g üle `minnu, siss on pahanduse tuju `mü̬ü̬dä Trv; süä üle lännu, vihastamine om ärä `lõpnu Ran; ütte ju̬u̬nd satap `vihma, ei lähä üle suguki; ku pää valutab ja ku ma `ju̬u̬ti võta rõõsa piimäga, siss lääb valu üle Nõo; valap kui pangiga, egass nii pia üle ei lähä (vihmasajust) Kam; valu um jalaseeri sisen - - hõõrut, sõ̭ss lätt üle Rõu; `haigus om üle lännüʔ Räp 2. midagi ületades või millegi kaudu kulgema miä küll ei `julge üle minnä, t‿om va niile iä; `laidest `olli ää üle kävvä, egä puu vahele kääneti pajo vits - - lätsit üle ku orrav; kõneldass, et Võĺtsjärvest `mintänä parvega üle; järvest üleminejit ollu nii paĺlu, et iä nakanu vajoma Nõo; vanast `oĺli talul vesine suṕp, ku sa lätsit üle talupereme muru, siss kõtt lappu Rõn 3. üle keema `vaata sa, et pada üle ei lähä Mär; supi pada lähäb üle Juu; piim oo äkine üle minemä Kod; joose ruttu, supi pada lääb üle Äks; kõik supid lähvad üle, kui väga kõvast keeb Lai 4. (aja möödumisest) aeg lähäb üle, ei soa `minna Juu; ega ta nüid üle änäp ei lää `ri̬i̬dist Krk; siss sama piät lehmä puĺli mano `viimä, ku lehm müüǵ, muidu lätt aig üle Rõu 5. üle astuma ei tohe üle käsu `minnä Tõs; latsikõsõʔ lääväʔ üle keelo Räp; nii ma olõ `tennüʔ ku kõrd ja kohuss, üle ma ei olõ `lännüʔ Se 6. üle käima mes tämä silm üle lähnud, `ükski lu̬u̬m ei õle ärä suanud tämä käess Kod; kellest süä täüs, tollõst lätt suu üle (sellest räägib) piltl Krl 7. teistsugusele kasutusviisile siirduma `viimisel ajal `läksivad `vorkude `piale üle, `vorkudele ei ole `ninda `palju inimesi `tarvis kui `nuodale Hlj

mõtlema `mõtlema Jõe Hlj, da-inf mõtelda Pöi Muh L Ha JJn Tür VMr Kad TaPõ VlPõ Trv T, `mõelda Lüg(`mõella) Jõh(`mõtleda) IisR hajusalt Pä Jä ViK, IPõ Plt; `mõtleme, da-inf mõtel|de, -te Hls Krk(ma-inf -m) Hel San; `mõtlõma, da-inf mõtõl|da Khn Ote Rõn, -daʔ V(-mma); `mõtlõmõ, da-inf mõtõldõ San Krl(-mmõ, -dõʔ); `mõõtlõm(m)a, `mõ̭õ̭tlõ-, da-inf mõõdõldaʔ Har Lut Lei Kra; `mötlema, da-inf mötelda Sa(`mötleda Vll) Hi(`möölda Phl; mödli|ma, -da Emm) Ris; `motlema Jõe Hlj, da-inf `moella VNg(`mue-) Vai; `metlema (-mä), da-inf medella (-llä) Kuu; nud-kesks `metlend Kaa

1. ajutegevuse abil seoseid leidma, järeldusi ja otsustusi tegema; mõttes arutama, kaaluma; kellelegi või millelegi oma mõtteid suunama eks mul ole siin `aiga medellä `seljällä asemell Kuu; `motleb `ninda `kangest, et pää `kärnas Hlj; seda `kõike ära tie, mis miel `mõtleb; lüöb `mõtlema (kahtleb), et kas on ikke `ninda Lüg; Peigmies ei õld viel `pulmade `pääle `mõtlend Jõh; Mis sa siin `aigussega muud tied, `mutku `mõtle `ilmast ja elust IisR; mie `motlin, midä nüüd pojal viga on Vai; mis sa veel `mötled, kut `soole pakudasse; enne `mötle `järge, kui sa midad teed Khk; seda ikka oo möteldud ka Krj; See raha asi pani juba mehe `mõtlema, kust sa nee tuhanded võtad Pöi; ma põle selle `peale mõtelngid Muh; oma laste pεεl möteldaks ikka Käi; jo sa annad moole `aega mötelda Phl; see asi tahab veel läbi mõtelda Kul; ma `mõtlesin mitu `korda Vig; Äga `mõtlematta või `rääki Han; pead järele `mõtlema, mis sa teha võid ja mis sa mette teha ei või Var; `mõtsin, `jeldene aeg, kudas see sõna mul tuli suust `väĺla Mih; ää tee `ühti, mud́u `mõetse, et ma ole tein Tõs; `mõtles ööd ja päävad läbi Tor; Ku ma nüid `mõtle, sis ma tää küll Hää; enne `mõtle, siis `ütle; `mõtlen `seia ja `sõnna, oma `sõprasi ja neid, kes `muldas on Kei; kis `sulle `aega `ańdis pidule `minna - - sie oli `mõtlematta (mõeldamatu) kohe Hag; ma olen ikke mõteld seda mõtet, et ükskord ikke tahaks `minna Juu; seda meie kohe `mõtsime, mispärast `ennemuśte nihuke mood́ küll `ilmas oli Kos; Tema mõeld: mis `moodi ma suan niidetud Amb; olen seda `aśsa igate `muodi mõeld Koe; `naabrumehed mõeld, et mis temaga teha Kad; üks kõik mis suust `väĺla aeab, ei `mõtle, mis ta `ütleb Sim; kõik ti̬i̬ läksin ja `mõtlesin õma mõt́tid Kod; see pidi üks nesuke `mõtleja inimene olema, kes täitsa aru sai ja `mõistis siis `aśja korraldada; `ańdis mõtelda kohe, kud́a seda teha Lai; kui neid `aastit paelu ka on, sis paneb päris `mõtlema, kudas sa oled või elad Vil; miul ei ole pääd, ei saa enäp mõtelde kedägi (mõistus on töntsiks jäänud) Hls; ma ole kiḱk mõte ärä mõtelnu; ma ole sedä `asja kigipidi läbi mõtelnu Krk; ilma `mõtlemede kõnelemine om ku ilma `sih́kmede püssi`laskmine Hel; ei ole nii, et mes suhu `solkap, selle `väĺlä `volkat, enne `mõtle, siss `ütle Ran; sääl jo üteldi särätse `älve oleva, et sa nakat vajoma ja ei ole enämb mõteldagi `väĺlä `saamise pääle Puh; `mõtli toda `asja üle ja `ümbre, edesi ja tagasi, aga midägi targembass es saa; ta `mõtlep katsiti, kas nüid minnä vai jättä minemädä; ega ma koolu pääle ei `mõtle, ma `mõtle elu pääle Nõo; ei või mõtelda, siss nakass pää ka valutama, kui `mõtlet Kam; küll si̬i̬ ilma elu om ukan, `õkva pää lätt kiriväss mõtelden Rõn; ma pia enne `mõtlõmõ, sis‿ma `ütle San; ala˽mõtõldu medägi, siss om hää elläʔ; külh `mõõtlõt ütsilde ja külh `mõõtlõt tõisildõ; mõtõlgõ `perrä, et peräst `ütlämist ei tulõʔ Har; esiʔ um `süüdü, mille tiä nii `mõtlõmada˽kõ̭nõli, no uma˽vitsa˽`pesväʔ hinnäst Rõu; ku pää tsõõrik um, siss inemine ei˽`mõtlõʔ (purjus inimesest); teḱk ilma meele `mõtlõmallaʔ Vas; Sääl timä leśat́ ja mõtõĺ kõ̭iḱsugutset viguret `vällä Räp; sõna `ütle mõõdõlden, samm astu `kaien vns Lei; timä taht iibä paĺlo mõõdõldaʔ; nakass `mõ̭õ̭tlõma, miä tetäʔ Lut; välja mõtlema leiutama, mõtlemisega välja nuputama; mõttes looma nää, mida sie mies on `välja mueld Hlj; mõni omast pääst `arvotab, `mõtleb üvast `välla mõne tüö`riista; oma tubaka `lõikamise nua ehk `massina õlen ise `välla mõeld Lüg; siis nad akkasid `välja `mõtlema, `mõtlesid ja `seatsid tuulinga sõdamodi kogu; Kõik nee laulud on täma `välja `mõtlend Pöi; siss temä mõtelnu ää plaani `välla Hel; om sellel iki pääluu, kae, mes tä `väĺlä mõtel Ran

2. arvama, teat arvamusel, seisukohal olema ise `mõtsin, et `väike `ülge, et kül‿ma `sellest jägu saan Jõe; mis sa `mõtled `selle `kõhta Lüg; mies `motles, et sääl on vist roda pesä; `sinne `taldrigo `pääle siis `pandi raha, ken kui `paĺjo `itse `motles (heaks arvas) Vai; ma `mötsi, äi, see pole `öige Ans; ma `mötlesi, et tuleb `vihma; ärga `mötlega, et see nenda `kerge on Khk; ma `mötli, nüid ma saa omale kassi siit Kaa; ma `mõtsi, et sa nutad; tüdrik mõteln, et lind tahab puud maha nokki Muh; ta äi `mötlend seda `ühtid, et tuul äi ae `laeva edasi Emm; ta `mötleb `teistest ikka sandisti Käi; ma `mõt́si, et sa tead seda küll Vig; ma `mõtlesin, et tat põlegi kodu Mih; miä `mõt́li, et küll sii läks ruttu Saa; `mötlesin, et maja pidi pölema Ris; puĺl akab `jälle `möirgama, `mõtsin nüid on `lahti `jälle Nis; `mõtsin, et need on uńdi silmad, et sedasi pimedas paśtavad Ann; `mõtlesin tämast `alba Iis; tämä `mõtleb, et tämä oo nõnnagu vaim Kod; me `mõt́sime, et ta sureb ära Plt; ärä mõtelge, et ma valetan, se‿on peris `õige KJn; seaksed pool saksad, mis on nat́ike `koolis käind ja siss `mõtlevad, et nad on päris saksad SJn; ki̬i̬ĺ kõnelde, aga `süämen ta `mõtles ike `kuŕja Trv; nemä olliva `ü̬ü̬se noodal olluva, mõtelnuva et tońt om noodan, aga `olli sägä Puh; ma‿s või mitte unel ka mõtelda, et sa tulet; mul `vastne aid, ma toda es `mõtlegi, et ta minu aia ärä lahup Nõo; ta mõtel, et ma es näe, `näie küll, ärä sa `mõtle, et tõõnõ om rummaĺ ja siĺmitü Võn; ma `mõtsi, et vaist läit́s `eńgüme tu‿pudõr San; hundsakut taheta eiʔ häämeelega palgata, mõtõldass, et tä ei tahaʔ ekä tü̬ü̬d tetäʔ Kan; kaśsil oĺl kuldnokk suuhn, tiä mõteĺ rot́i ollõv, pańd `maahha Rõu; tiiä es `tolmugi su˽tulõkist, mõista as mõtõldakinäʔ Vas; ma `mõõtlõži, ti lättede kalmet`aida Lei

3. kavatsema, plaanitsema `mõtsin, et lähän `verkude `juure Jõe; Sie vade hakkas järel tulema - - ja ei medeltki maha `jäädä Kuu; `mõtlen `ühte `kõhta `minna; kui akkad `miski `asja tegema, siis piad ette `mõtlema, kuda `muodi teha Lüg; inimene `mötleb küll, aga seda‿p tεε `kengid, kudas see asi `korda lεheb Khk; Seda peab ennem `mõtlema, kudas seda [maja otsa] parandada Pöi; siis es ole mõtelda kokal üht, [et] mis ma keeda Muh; ma `mötlesi `oome `veskil `menna Käi; sa `mõtle ikke ette koa, mis sa tegema akkad Mär; ma teen kuehalaba `valmis, nii ma `mõtsin Vig; `mõtle ja `arva, aga asi lähäb teist `moodi Var; Mia `mõtlõsi `õhtani kündä Khn; neil olid ikke - - nied päävad määratud, mis supp ikke ühelgi pääval oli, ega sie `mõtlemist old, et mis ma täna kiedan KuuK; täna `õhta ta ikke `sinna `mõtleb `tulla JJn; mina akkasin minema, aga ma `mõt́sin, et sedasi üppan‿nüd Koe; ei tia, kas `mõtleb õige `sõaga ää võtta teise VMr; `mõtsin ja iśsin siin sängi serväl, et ma lähän Kod; vanemad inimsed ikke `rohkem `mõtlevad ette, aga noored teevad `rohkem uisa päisa Lai; ette `mõtleja inimene, kõik - - plaanitses ära Plt; mia `mõtli, mia pane piibu `suitseme Hls; mis inimene `mõtleb, sedä jumal mõõdab Krk; temä pańd ilbukese `endäle `ümbre, mõtel `Elvä `minnä; võt́t ametist `valla ja kõnnip nii sama, ei‿tä, kudass ta `mõtleb ärä elädä; [vihm] Ei mõtlegi vist perrä jättä, tuleb nigu ua varrest Nõo; timä oĺl ka `uhkõ inemine, aga ega igäkõrd ei lähä nii, nigu sa `mõtlõt Ote; sa˽piat õks ette `mõtlõmma, kuiss sa ellä˽saat Har; mõtõĺ är˽surmadaʔ Se || lootma, soovima see tüdruk `mõtleb mehele soada Trm; tõõnõ `mõtlõss mu latsõlõ `halva Se

4. a. kujutlema en või `mõellagi, kui pali neid õli Lüg; Sedä `jõrmsad `pääva taha enäm mitte mõtõlda Khn; kohe `irmus mõtelda Äks; avva man mitu kõrd sai `käiduss ja mõtelduss, et siin nüid `puhkab nu̬u̬r poiss Ran; ime˽küll om mõtõldõ, et tütär om `aigõ ja imä om terveʔ Krl; katõsakümmend `versta pääväga vällä˽`käü˛ü, tu̬u̬ om vanal inemisel võimata, noo, mõtõldagi Har b. (millegi rõhutamiseks, esiletõstmiseks) siis ka tuli meri torm ja - - jaa‿ja `metle, siis läks viel aer `katki Kuu; `mõtle, kus õli ikke pulm, kui ia toit `tehti Lüg; ära sa `mötle, vöi muhulane Mus; `mötle, kus `orjus enne `olli (raskest tööst) Muh; `mõtle, kui paĺlo tä oo kedrand Mar; viis-kuusteistkümme lammast [tapeti] sügise ää, ja `mõtle, sial oli ikke ulk `sinkisi KuuK; neli `tuńni tuĺli, `mõ̭õ̭tle˽mõ̭ni neli `versta maad Har

nägema nägema (-mä), da-inf näha (-ä) R(ma-inf -maie Lüg) eP(da-inf nähja, `nähja), niha Jäm Ans, nätä M(ma-inf -me) T(ma-inf -me San), nätäʔ V(-ǵ-; -me Krl); nägi|ma Vän Tor Hää, -me San, -mä, -mõ Krl; (ma) näe(n), nää(n) üld, nεε hajusalt S; tud-kesks nästud, -od Kod

1. a. silmadega, nägemisaistingutega tajuma; (nägemise kaudu) teada saama, millegi üle otsustada võima kass nägeb pimedass ka Jõe; nään küll `ilma `prillidetta lugeda Kuu; seda mina olen oma `silmaga nähend, ku uss on kivi pial VNg; tia kas `jõulupühasi saab ka näha või surm koristab `enne; kihutab `metsäst tulemaie `ninda, et tämäl saba sitta `auku ei nää (kiiresti) piltl Lüg; `ovve `kuerad - - kui näkköd `ihmist, sis akkad `aukuma Vai; kellel silma `valgus kεε, miks see‿p nää; nεεb nönda kut läbi oeu Khk; taal `nähti suits `lahti olad, ju ta ikka kodu on Kaa; pääsuksi on sii koa nähja Vll; üks purju laev nähakse tulavad Jaa; Pealt näha `sõuke va tubli mees, aga teud rumalad Pöi; olli `nähtud, et tüdrik undi änna `peose võtn Muh; teda ma‿i kannata `nähja ka mette Käi; meie pole mette nεin, misuke see `olle Phl; kui `ärkas nägemä, nii pani `joosma; siis ma nägin (mõistsin) koa, et pead ei või `päikese kätte `panna Mar; siin põle nähä varesid Kul; ega ta minu nähäs seda `julge teha; nägin näost ää juba, et see `õige mees põle `ühti Mär; ma ole näin koa silmaga `viiskusi, need oo paiu koorest Lih; tä ei nähje `easte mette Var; kõrbad ei kuule, aga silmad nägad küll Mih; Kissi‿ss sedä nägemäs ond, kui paha tehässe Khn; kukkusin lume pääl tuld nähjes Hää; tares oli nii pime, et ei näind `sõrmegi suhu `piśta Saa; kirikulesi `nähti ikka üsna ia jägu olevad Ris; kui ma lugeda nääks, oleks aja viidet olema HMd; ma põle näind, kus ta oli Kei; peält nähikse kaniste kenä olema Juu; ega ta minu nähes ei `julge seda teha JõeK; nüid saan nägema, nään ja luen Amb; siin ei nää nädalal pääval inimest JJn; kus tegijaid, seal nägijaid. `mõtle küll, et ega `keegi nää, aga ikka `keegi nääb Ann; vana inimese silmad, näe änam kedagi ilma prillita Tür; kui nähasse `õhta taevast virvendama, siis `üeldasse, et tuleb tuult VMr; kes seda `enne näind, et kaśs ja kuer ühest süevad Kad; ei sie sua enamb `musta muad näha, ta juba nii `aige VJg; ma õlen arjust meres nähnud Trm; seda one nästod, et rükki piä `õtsa kasvab terä ärä Kod; inimene on nii `uhke, et ei näe nina pähe Pal; ega ta (vähk) ilma nägemata ei ole, silmad on i̬i̬s, kos vuńsid Äks; tubakas kasvab päris silma nähes Ksi; ma ei nähnud seda, kui ärjad `küńtsid Lai; kodune elu nähasse küll kena olema Pil; tõhu `nahka oled ju näind küll SJn; luts ja purik ja säŕg ja ahven, neid ma olen näänd ja neid ma olen söönd Vil; temä püünäb nägemada mińnä, miu näten ei lää Trv; ka tulekahjut näide (nägite); mis sa kuulet, ärä pane `kuulduss, mis sa näet, ärä pane nätüss Krk; `mõistlik näge silmäge, rummal kaess `käege Hel; sääl (peopesas) om paĺlu nätä, kui vanass eläd ja; nigu `leibä näi, suu nakass vett `ju̬u̬skma; tõise saava `kallu, sinu [püügi] riist iki vist ei näe nalj Ran; vanast olliva õle katusse - - siss muud es `näekina; `ütlivä, et kana tulega ei nännä, aga tühi jutt, näeb küll Nõo; ku ma `näessi, siss ma `ti̬i̬ssi Kam; nii pimme, et jala ette es näe Ote; oĺl lõigatu, siss oĺl nakanu nägime San; paĺlukõsõ mi˽tu̬u̬d `liina sääl näḱki Krl; ta näḱk külh, et ma˽säält timä `hainu võt́ti, ta kai tõsõlõ poolõ, is panõ nägeväss; kis ti̬i̬d, kas ma joulusid enämb `näegi Har; `kaśvi `siĺmi näteh; ńago muidõ nätäʔ, `tervüss `hindä teedäʔ Plv; timä siĺmih jäi sõda näǵemälläʔ; timä kah ei näḱev inäp lukõ˽siĺmist Vas; nätä, õt sust olõ õi `asja Se; Aabramit ~ Iisakut näinud (purjus olemisest) ta täna iisakid näind Mar; sa oled täna `aabrami näinud Lai; ni̬i̬ om `aabramit nännu puha Krk; mehe on `täämbä jälle `aabramit nännu, ei mina joodikit inimesi ei salli Nõo; käärid ~ nuga ei näe (nüri olemisest) sie nuga ei näe midagi. mene viel `suoja sitta `lõikama, aga muud midagi ei näe Lüg; nuga nüri, ei see näe kedagi Mär; ei need keärid nää sugugi Juu; ni̬i̬d kiärid ei näe kedägi, nõnna nüriss lähnud Kod b. (tegelike nägemisaistinguteta) ma `nuoremald nägin `ühte lugu unes, aga nüüd enamb ei näe Lüg; tεε‿p mis koer unes nääb, nönda nuutsub Khk; ma nägi täna `alba und Muh; ta nεεb `vaimusid Käi; Ma nägi nägemist, et üks `iilav `valgete riietega `ingli kuju `lehvis `aknast `mööda Rei; kas sa nägid unes seda Var; kui sa `surnud unes nääd, sis on `teisi `ilmu Juu; kõik näeväd und, eläjäd ja inimene Kod; ku ma vahel unel näe, ega ma vana ei ole suguki, iks nu̬u̬r Nõo; ku˽siss sõda tuĺl, siss mi˽papa näḱk unõn Har; siss oĺl kah uńni nätt, et üt́s suuŕ pahanduss um tulõmah; ma näi unõhn, et kaśsi perse˽`paĺli ja sa˽kańni˽`suuga vett pääle Rõu; inemine näḱk und, et vett jõi, a˽`siugu jõi, ju̬u̬ õs vett Vas c. märkama, tähele panema ühe `kõrraga nääd, et ei õlegi tähele pand; kas õled minu tõist sippuka nähänd Jõh; teise `silmas nääb `pinda, oma `silmas `palki üht Vll; ku `juhtud nägima, et Selma `mööda lähab, kutsu `sisse Vän; eks inime näeb ikke teise `siĺmas `enne pinnu ää, kui oma `siĺmas `paĺki Tür; eläjä ain kesväst `väĺlä - - peĺlässin, et kodust nätäss Ran; ku sa tõenekõrd johut vi̬i̬l seräst ilusat rõevast nägemä, siss võta miu jaoss kah Nõo; ku ma näi, et inemine oĺl armõdu, ma iks ańni, mis mul `küündü Plv; tõõsõ `halvusõʔ näet iks kõ̭gõ, uḿmi viku `näeki eiʔ Vas d. külastama `milla siis tuled `jälle mind nägemaie Lüg; tüttär käis minu nägemas Jõh; Ehk võttab `selle pikka tie ette ja läheb kälimest nägema IisR

2. kogema, tunda saama kolm`kümmend `aestat olen mere pääl neh `liepund, eks ma ole siis saand `mitmesugused `päiväd nähä Kuu; mina olen meres mittu valu nähend VNg; mõni tüö saab `valmist nii, et ei õlegi `vaiva nähnd Lüg; `linnas sain `nälga näha kole pali Jõh; `vaeva nägemata äi saa sa siit nuki pεεlt midad Khk; küll sa näed kala nälja (tunned kalast puudust) Kaa; Juused on ripakil kaela vahel, kammi nee pole änam teab millal näind Pöi; kes ädas on, see saab nägu`pεεvi `nähja Käi; eks selle luige jahiga ikka keige `rohkem sai [vaeva] näha Noa; kis teab, kas seda `aega änam nähä saab Mär; küll sai `valku (viletsust) nähä Var; ega ma üksi, seda vatti nägavad kõik emad, kel pojad on Tõs; Ää nähk tühjä aśja kallal muedu `vaeva Khn; ei ole `seokest valu näin, mis ta nüid näin Aud; eks see ike `näĺgä viimäks nää Juu; ega tema ei ole ka `kerged elu näind JJn; näävad natuke `päikest, siis nad on kõik ära `pliekind VMr; oh `päävi, mes‿o suanud nähä; küll näie `uassite siden on tü̬ü̬d testod ja muret nästod; tämä ei sua `valged `päevä nähä, alate ühed ädäd ja riśsid Kod; peris `näĺgä põle näind KJn; Kadu näeb si̬i̬ [vanamees] küll oma `tempega Trv; sina ei ole vi̬i̬l kedägi muret nännu Krk; kas sa tal õppe vai õppemede, tal pähä ei jää - - temä man näet `vaeva ilma`aigu Hel; mia ole ollu igävene ori, ei ole üttegi ääd `päivä nännu Ran; ega miä ei ole `keŕget `põlve nännu Puh; kõiksugutse valu ja päevä näi tä; kes kõ̭ik pühä piäb, si̬i̬ kõ̭ik näĺlä näeb Nõo; olõ ma küll näguli `päivi nännü Võn; ei tunne `nüidse aja rahvass toda `vaiva, mis mina `näie Ote; küll sa saat ummi `lat́si peräst `rõ̭õ̭mu nägemä, ku na suurõss kasusõ Har; kaŕa pääl sa näet hätä ja `haiguisi Rõu; viletsüse pääväkeseʔ näḱk timä kah Vas; sõta no küll inämb ei tahaʔ, märäst hätä sai nättüs sõ̭a `aigu Räp; śoo põld olõ õi joht sitta `näńnüʔ Se

3. (etteheitvalt:) taipama, oskama Ise ei näe oma `lapsi `kasvatata, mis minul `nendega `asja; Sie‿nd `kellegi kuer, pueb aga `ahju `alle `suoja, `aukuda ei näe IisR; sa‿b näe vagusi `olla mitte Muh; mis sa kaaberdad `ringi, kui sa tööd ei näe teha Mär; Küla `mü̬ü̬da `aega laperdada küll, aga kodus ei näe `korda teha Hää; nüid sue süek, ei nää `süia (koerale) JJn; Süda üösse kodjatakse, ei näe magama `eita Kad; neh, tõiss obess ei näe ärä ruunata Kod; oma tü̬ü̬d ei näe tetä, aga muudku `sõklap `tõisi Puh; joba `jälle lähät tõśtega `kuitama, kas sa kotun ei näe olla Nõo

4. tajuma, tunnetama; ette nägema kaeakad nägeväd tuult ja `tormi Mar; pääsukesed sidistavad, need näävad `vihma vist Mär; kui `täisi on, siis täid näävad õnnetust Juu; kanad nakitsesid, nägid `tuisku VJg; `kärpsed valusass ammussavad, näeväd vihimä; kusilased tulevad `väĺjä, ku `näeväd `kuŕja `ilma Kod; lapsed jooksevad ja kilatsevad - - kas `vihma näevad või Plt; ü̬ü̬kuĺl nännä ka `surma, ku ta kodu lähikesi tuleb `ikma Ran; si̬i̬ näeb viśt küll iä `otsa (elu lõppu), kõ̭iḱ ta ärä `pillap ja `raiskap; kõ̭iḱ jalaluu ja käeluu valutava, vaśt `albu `ilmu näevä; peni istup ange otsan ja uĺub, ei tiiä, kas näeb pahandust vai Nõo; kihulasõʔ `väega `suŕmvaʔ, nägevä `vihma Plv

5. (tulevikus) teada saama, milleski selgust saama ju me nääme, kudas see elu nüid minema akkab Khk; saab näha, mis nendega keik tehakse Kaa; ju nääb kuuleb, kas näh veel see `aigus `kargab sedasi küĺje `sisse Vll; seda `parka see `oasta on, jo nääb, kudas selle muha soab Jaa; Saab nähja, kas akkab sadama `jälle Pöi; `Varssi nähäkse, mis sest `vällä tulõb Khn; soab näha, kas lehm tuleb koa karjasmalt ää Juu; eks näe, kaua sie sõbrustus kestab VJg; saab nähä, mis ta selle `pääle kostab Vil; ma sul tübinege anna, siss sa näet Krk; ma ärä koolda ei taha vi̬i̬l, tahass nätä, mis sest elust saab Puh; uiss käägsät, nätä saap, kes säält tulep Nõo; no näge, mis tege neĺlä latsõga Har

6. heaks arvama tee nagu sa isi nääd, ega `maagi tea ütelda Mär; talita nõnda, ku isi näed Hää; tiä niisamadõ eläss nigu nägi San

7. (määr- või hüüdsõnalaadselt:) tähelepanu juhtides, seletades, nentides või kinnitades; imestust, halvakspanu vms väljendades siga käis nää siin `meie sama aja taga `tuhnimas Jõe; nää `süüess mend sie meri`ärjä kont `sinne `kurku ja nää - - nii `onnetumald, et nää enämb `kurgust `väljä‿i ole saand Kuu; on `kiele pääl ja nää mitte ei tule `miele Hlj; siis ei old mitte prago `olla ja, aga `päiväl nääd `liutas sene prau `sisse [jäässe] Vai; nää nüid, mis vana `viimaks tegi Khk; Nahaloud küljeli ja näe mo küüp `nurkas maas Rei; olavad näe paĺlu raha `teenind Rid; meie rahvas läks täna põllale odre `lõikama, nää tahab teina vägise `põldu pudiseda Mar; nää sel pisiksel pardil - - koa nihuke nälv kõhu all Juu; `kapsuni varrukas nää läks kärinal kat́ti Tür; nää lehm jäi `ammuma mu järel Pee; nääd nüüd, mis inimestele vahest pähä tuleb VMr; nää kui paĺlu ma jämedast olen lähnud Äks; näed sa, mis sääl tetäss Krk; näet nigu sa laset otseti, siss lääp mi̬i̬l pääst ärä Nõo; vihma pääle om näet kastõ suuŕ San; esä oĺl näet ni‿kõhn, et es jovva˽maia `ostaʔ Urv; näet noʔ, kas ma is `ütlä ääsäʔ, et ajage kari `täämbä varatsõpa `mõtsa Har; Magasilõ sai `villä näet nigu˽hoiulõ ka˽tuvvaʔ, nüüd näet `häötedi magasiʔ ärʔ Rõu; kõ̭iḱ tsirgu˽näet `laulvaʔ, kui sis kiä laul, a varõsõl `vaesõl näet olõ õi määnestke muud `laulo ko kõgõ uma vaaʔ Se

8. ette nägema 1. (ette) aimama, oletama Vanaste `olla old `targad, kes `mõistand kõik ette näha IisR; kis seda söda siis ede nägi Khk; mes `moodi ma selle ette nägi, et mool kana nüid `paergo ää suri Mar; näeb muret ette Kod; südä valut́ sehen, näi ku ette ärä, et üits õnnetus tulep Krk; miä `näie joba toda ette, et tu̬u̬ asi nii ei lähä Nõo; ega me `kiäki `endä elo `otsa ette ei näe Võn; mu˽süä näḱk ette välläʔ, et taast õnnõtusõst ma `mü̬ü̬dä ei pääseʔ Har 2. ettepoole nägema sa˽piät õks ette nägemä kah, kohe sa astut, noʔ olõt kaalani hämm Har 3. sätestama Pailu, mis `määrus ede näeb, kes see `määruse `järge teeb Pöi; pealt nägema pealtnägijaks, tunnistajaks olema nägin kõhe ise päält oma kahe `silmaga, ku täma varastas Lüg; `vargal ikka pεεlt nägijad ka Khk; eks ta nägi jo pealt, kui ma tegin, nüid teeb isi järäle Mär; nägin `kaugemalt piält, ku õśs selle obese Kod; välja nägema teat väljanägemisega olema `Välja nägemine on selle majal `tõesti kena Pöi; peaks sa isi nägema koa, misuke sa `väĺla nääd Mär; sie asi näeb ilus `väĺlä Ris; nüid nääb jo inimese `muodi `väĺla VMr; ta‿i näe kedägist `vällä Krk; ta näeb suur `väĺlä, aga kaaluld ta `rasse ei ole; tol `olli ka kasvatedu siri abe, nüid näeb ta nii naĺlak `väĺlä Nõo; inemõni näge pääle `aiguse alv `vällä Krl; ära nägema 1. (ammendavalt) nägema; näha saama; ka kogema et ma vana inimene pεε ka köik εε nägema Khk; looma alvatuse ma näi ära Kär; ta nägi kõrvast ää, mis ma tegin Mär; ma ole need naĺjad ikke kõik ää näin Aud; seda peaks oma silmaga ää nägema HJn; minä õlen kua kõik ilman ärä nähnud Kod; ta `oĺli naese ärä näind (vahekorras olnud) `enne kui laalatadi KJn; temä nägiśs ärä, et ma vellel nisu `andsi Krk; ärä näi mina puu vigla Ran; miä näe ärä, et sa olet üits `tõtlane inimene Nõo 2. mõistma, taipama ta nägi ää, et ega sii ikke midagi teha ei ole Mär

oigama1 `oigama Jäm Khk Pöi Muh Phl Vig Vän HMd HJn VJg Iis Äks, da-inf oiata LNg Kul Mär Khn Juu JMd Tür Trm Kod Plt KJn Trv Puh, ojata Tõs Ran Nõo Rõn(-da), ojadaʔ V(ma-inf -mma), `oigada Kuu/`h-/ RId Vll Tor Saa Ris Koe; `oigame Hls San, da-inf oja|te, -de Krk; `oigamõ, da-inf ojadõ Krl

1. kaeblikult häälitsema `aige `oigab VNg; Senel akkas äkkitsä sies `irmus valu - - ja akkas koledast `vieretama ja `oigama Jõh; `oigas ning `soigus kolm nädalt aseme pεεl Khk; kui `moolgid sańt, siis ma `oiga koa Vll; Valu oli ikka nii `kange, et võttis mehe `oigama Pöi; kondid ühna `oigavad (on väsinud) piltl Muh; ei jõun enäm ojata, võhm oli `välles Tõs; `Aigõ `oigab üed läbi `sängüs Khn; üks mees `oigas riha all, mina es `julge appi `minna, las ta `oigada Saa; tal (haigel loomal) on nisuke `oigav olek HJn; `oigab valu pärast Koe; järv kohab `justku `oigab tõine vahel Trm; lehm `oigap magaden, sõs ta om `aige Trv; puu ojaśs tuulege ninda et piltl Krk; võib-olla ma unel ojassi Nõo; Lehm oĺl nii `haigõ, ku `oigama nakaśs, sõ̭ss ojaśs nigu inemine Urv; püssä paugu˽lät́si˽`küĺge ja poiss nakaśs `oigamma Rõu; inemine om valu seeh köödsäh ja `oigass Vas

2. kurtma, hädaldama ta `oigas, et põle kedagi teha Ris; üks oianud - - et vaemod käeväd Kod; kiḱk inimese `oigav iki, et om är tapet `tü̬ü̬ge Krk; `saadi `varguse pääld kätte, nüid `oigab iks et, mes must saab Nõo; pussutpoig ojaśs ah́o pääl kõvastõ, et täl pää `valtass Räp

pang1 pang Tür, g pange Kul Vig Pä Juu Koe VMr TaPõ hajusalt VlPõ, `pange Lüg(-i) Jõh Vai, pangi Kse Han Tõs VJg(-a) Iis Trm SJn, paŋŋi Sa; pańg g pangi Var Mih Khn M T, pańgi Kõp Vil Hel TMr Võn San V; n, g `pange Vai, `pangi VNg ämber `pange `serväst ei tõhi `juua, siis tulevad `suure `suuga `lapsed; läks `õhta `ilja kahe `pangiga `kaivust vett `tuoma Lüg; `pangis soolatasse kalu Khk; vöi paŋŋil oli kaan Kär; `kalla `pangi see vesi Vll; pang oo samma suur kui ämmer Vig; saeme viiskümmend `pangi ilusi `räimi Tõs; puu nõued olid `raandad, lekist on panged Aud; käis alati panged `seĺges laada vahet Vän; `vihma `ju̬u̬sis ku pangega Hää; panged on ülevelt `kitsamad, ümmargune põhi, kõrvad külles Trm; puu pangel linadess punutasse kanne `piäle Kod; `kańdis kaevust pangega vett Pal; pang `tehti niisamuti kui püt́t, aga kaant ei old Lai; pange sang `tuĺli piält ärä KJn; puu pangid, mõned oĺlid nii `rasked kui tina SJn; kõrtsimehe, nii ostive `viina pangige, üits aam olli kolmkümmend `pangi Krk; `keŕkude lätsit, tõmmasit vi̬i̬ `pańgi, varju pääld `vahtsit, kudass sul rät́t pään `olli Ran; mis sa selle pangi nii silmini täis panet; `vihma valab nigu uavarrest pangiga Nõo; miä näi unel, et minu `peigmiss võt́te musta t́sia pańgi ja visaśs mulle pańgist vett `kaala nigu kauht Võn; kaalpuu om ää ku na pikä om, ku na lühikese om, siss tuuĺ aap pangist vi̬i̬ `pääle kah Ote; kusnu `musta `pańgi, mes i̬i̬st sa `puhta pangi ärä `tsoĺkset Rõn; pańg läügüss aia otsan Kan; ma anna sullõ kah üte pańgi vii võttaʔ Har; `vihma tuĺl nigu pańgiga vali Rõu; tollõmatsõh pańgih om joogi vesi Vas; pańg lätt `kaivu Lut

puu puu üld

1. a. puittaim rönis ise `puusse ja kävi `klaasimas neid [oksi] Kuu; `raadas puud kõik ära Hlj; `räägi `justku `puule (kõnetatav ei kuula) VNg; mõni `räägib, et [ussid] `lähväd puu `poegima Lüg; Ajas `teise ära, `mingu kas vai `metsa puu `alle IisR; `värbläised `lendäd `puuhhu Vai; kui tuli üles puhe lεheb, siis ep saa änam kustuda mette Khk; kaśs läks `puuse Vll; Mis seal viga elada - - puud kukkuvad `õue (lihtne puitmaterjali saada) Pöi; puud akkavad iiri`kõrva menema Muh; kui ta `metsas `kasvab, siis on ta puu, aga pinus on alud Käi; metsakuivad puud oo nisuksed, mes `metsas ise kasovad, aga `lehti ei ole peal Mar; pahk kaseputel kasvab, aga teśtel putel ei ole Mär; põhja `poole `lasti puu maha, siis ei `minna `koisse Kir; lesk puu, kel talve lehed sees oo Var; `raagne puu, kui põle `lehti `küĺgis Tõs; Niidäme sõni kui puudõni Khn; ole üksi päene nagu puu Aud; paha ja käsn sai puude küĺlest otsitud PJg; kui sial oleks küined, ta roniks puu `otsa Hää; neil `kiśkligu puidel on oksad si̬i̬s Saa; kaks vana `iigla puud, tamm ja niinepuu, kui nied mõistaks `rääkida Kei; pute lehed juba kukuvad maha Juu; `sinna puute vahele jäi `kinni Jür; mis `puudelt sie mahl tuleb, sie on paha mahl KuuK; ennem käis meil kägu, siin sammas nendes puudes kukkus Amb; `lehta veel puis ei old Ann; orav, see lippab ühest puust `teise Tür; oli viel kuus-seitse `õuna sial puus VMr; kuer aas `kaśsi taga, kaśs paneb `puusse Kad; tuule `murtud puud VJg; puie all õli üvä rohi Kod; soos olid sääl puite küĺles kiilid jah - - suure pika `siivadega Äks; siit läbi puie paśtab ära Lai; `puusid ka on `kõrges rabas, need on õredad, `veiksed Plt; tuul raputab õõnad puust KJn; linnu pesä om puide otsan Hls; ku sa unel näet, et puu maha lõigats, siis saa `surnut; oss neid puu otsast võtta ollu (rahast) Krk; kas loe `puule vai sulle, si̬i̬ üit́s puha (ei kuula) Hel; kos `äitsvät puud om, sääl tahab jo sisask laolda Ran; ega piḱk puu `taivade ei kasva, ta `murdub `enne ärä (uhkeldajast) vns Puh; `täämbä om suur tuul, küll sangutab puid Nõo; rebäne `vah́te puu all - - kaśs oĺl puu otsan, es `julge maha tulla Võn; om küll säräst kuuse pihestigu, et puu om nigu riha pulga rian; om mehe ka saanu `sääntse, tõne tõist ei jätä puu `taade (hoiavad väga teineteist) piltl Rõn; haraka˽katsati˽puun Kan; kastõʔ om vi̬i̬l puiõ pääl Urv; kaŕjapoiss om üless `puuhhõ lännü˽nigu orrav; vihm pess maŕja ka mahaʔ puu mant, noʔ ei olõki enämb `maŕju puuhn Har; panõ˽kabõĺ kuradilõ `kaala, `tõmba˽`puuhtõ üless; inemine um `eslik, puu `oslik vns Rõu; hähn t́saga `sääntse mulgu puu `sisse, et kulagu võit `mulku tsusadaʔ Vas; `oktoobre kuu jo käeh, leh́t vi̬i̬l puuh Räp; olõ no ku jumala puu - - ütsińdäʔ Se; orrav, tu `kargass puust `puudõ Lei; puil ega mail ~ puis ega mais mitte kusagil laps ei `seisa puis egä mais Lüg; mõni laps on kohe nii kärssitune, et ei seisa puis ega mais Kad; ei saand rahu `kuśkil pool - - ei seisa puil ega mail Plt; si̬i̬ ei kurda puil ega mail Krk; lat́s - - püsü‿iʔ puil ei mail Lut b. puit; puitmaterjal `surnuk `tehti `õunapu puust, sie on `räŋŋäs puu; `tõised õlid või `karbid, `tõised `silgu `karbid, puust `painutattud, puu `põhjad all Lüg; Mis‿ned `lapsed `targemad [on kui isa], eks nad ole kõik ühest puust `tehtud piltl IisR; lahe puu, `lähtö üväst `lohki Vai; kui sa metsast töid puid `oue `matsabä, siis pidi ussid `oue `tooma Jäm; `maarjakask on kirju `puuga Khk; `Suitsund puu on nii kõva et kõliseb Pöi; mõni putk olli ühna `umsest puust `tehtud Muh; Kidast sa tuled petma oma puust rahadega (tüssata proovijast) Emm; tegid `puudest `toole Phl; vettind puud oo, ei taha põleda Mar; `murtsin puuri puu `sisse `kat́ki Mär; käsipuud olid taga [harkadral], nad olid ikke puust Vig; rauast `tehtud, põle puust `ühti Tõs; keeb vesi teeb puu `sitkemaks Tor; Eegel`nõelu `oĺli `osta ja isi lõigati ka puust Hää; küĺvi rinna vahed `veeti suure raud kooguga. mõnel oli puust `tehtud, puust pidi iga `oasta uue tegema Kei; pute puolest on sie maja sada `oastad Jür; [voki jaoks] tulevad varuda nisukesed puud, mis on `ilma `oksteta KuuK; vorsti tegemise juures on vaja `trehtelt ja puust `pulka Tür; puust pasunad, nied olid mäńni oksast ja valitsetud puust VMr; `ennemuine `tehti puiest kannud VJg; sie ia voolas puu, lähäb iast `lõhki Sim; visa puuss `testi `vankri telg Kod; vanast kõik olnud puust, kõik ukse lingid ja kõik olnud puust Äks; pane riist vette likku, siis puu `turdub täis ja kannab `jälle KJn; ni̬i̬ om vännä ni̬i̬ `puuse, nevä `äste `lõhki ei lää Krk; puust vi̬i̬ pangi vettusiva ärä, siss olliva raseda `kanda Puh; mõnele mehele sepp ütel: ni̬i̬ mõne ratta, `ulka ääd puud ärä raesatu Nõo; sularasu `vaiu `puule `väega `sisse, sa mõssit ja avvutit küll toda `tönni, aga iks `tuĺli võõrass lõhn rasvale manu Ote; talvõl `veeti mõtsast puuʔ raudtii `vi̬i̬rde `laagrõdõ, no˽`veet́äss jo rońgiga `liina Har; Ku är˽`kuivi, sõ̭ss tu̬u̬ toorass puu tõmmaśs `hinne kokko; mu elo um nigu tuli `tu̬u̬rahn puuhn, ei˽kistu, ei˽pala˽kah Rõu; puust ei saa˽`poiga, iäst ei˽saa˽tarrõ vns Vas; kausiʔ iks oĺliva˽savitseʔ, noid saa õs puist tetäʔ, puust tet́te `luitset Räp; `kuuĺja `kirstke kaivõtõ pedäjä `puuhtõ Se; um ahher puu, sääne um kõva puu, vaia rat́tidi manu; haĺlitõt puu, vana `kõonõ puu, `üöse sääne vallus, pümehhe `üüga Lut

2. puu tükkideks lõigatuna, küttepuud, halud `ilma `puuta läbi ei saa Jõe; `aasta puud `piavad ikke ies õlema Lüg; Supp kole tuline, sie sul pesemata `puitega `kiedetud piltl IisR; `puiega küdedä tuba `suojast Vai; kis puudega jöuab kütta, puid pole nii pailu Khk; Nendel on `mütme `oastane puu ees Pöi; akata ahi põlema, puud‿o `ahjus Muh; läksid puid `tooma Käi; puud `praksuvad `ahjus Rei; mool pole peenid puid, mes ma paja `alla pane Mar; meie paĺlu puudega põle `ahju kütnd, meie kütame `rohkem agadega Mär; rihisid kütame jämeda puidega Var; lähän puid `lõhkuma Tor; `viska paar puud `ahju Hää; laudad põletasid ää puudeks HMd; puud raiutakse, pannakse `sülda Juu; mõis sai `puute iest `ulka raha Kos; vidasime kohale `koorma puid Tür; kas puudest `jätkub Sim; ahi põletab palju puid Iis; puie `soamine on `raske MMg; kellel oli puid, si̬i̬ küt́tis puiega Äks; läksin `vaksali puudega KJn; tõuvili kikk küteti turvastege, aga levävili küteti iki puiege, et `turba maik lääb leväle manu Trv; `õhtult olli uus puie panek [ahju] Krk; puid om mul külländ, ni̬i̬ jämedämbä saava ahjupuiess ja ni̬i̬ peenikese saava pliidipuiess Puh; `mõtle nu̬u̬r inimene võtab pengi ja pengi pääl `isten lahup puid; si̬i̬ kapilogu ei `kõlba muuss ku tulõ puuss Nõo; `tukma lätsivä palama, siss läits tuli puie `küĺge Ote; ta om hoolikass miiśs, tal om puid muru täüś Har; puu˽ka pidi vanast `tioline `mõisa `kü̬ü̬ki `tu̬u̬ma Vas; miiśs ĺätt puiõga `liina, puist `saie mehele rahha Lut

3. a. teivas, latt vms esemena või selle osana Kanuje puu oo mend `katki Kuu; minu ema, ku mihele läks, siis lasi teha `uued puud (kangaspuudest); kui vene `maale `temmata, siis `toine mies on `toise voroti `kieramise puu `otsas VNg; `erned `pannasse `puie `pääle - - `kuivama; `pulmalistele `pandi puud tie `pääle ette, ei `lastu `sisse `enne, kui `anna pudeliga `viina Lüg; `puule `pandi `köied `külge, `tõmmeti [hein] obosega kokko; sai kuarm `valmis, siis õli vihupuu, sie `pandi `kuarma `päälä, ka `köisidega `tõmmeti siis sie puu kõvast `vasta `kuarma ja köis viel `kuarmale `ümbär Jõh; mei puol `kanneta ka nei (heinu) `puiga, `einä `kandamise puud `kutsuta Vai; tüiri ning aeru puu Khk; pingi jalad keivad aisa puude `sisse Kär; koogu puu keis üle abu, nii pitk oli kaelkoogu puu Pha; See on akende pealmine puu, mis öle akende käib Pöi; `puuga saab põõn taha lükatud uksele Muh; see `üita ukse alune puu, mis on ukse vahel Emm; reha puu [kuhu pulgad käivad] Rei; all oli puu ja peal oli puu ja niied olid puude peal Rid; rangil oo rangi puud ja puude all oo kaelossed Mar; pani puud `alla ja pani `puute `piäle, et `rohkem `einu `küini läks Mär; puud on sial kraavil pial, puude pialt saab üle `käia Lih; kolme `aastane kuĺt, kuie `aastane uńt ja kuie`kümne `aastane tidrek, nendest ei saa ilma `puuta mööda nalj Mih; Linad `alla ja puud linadele `peale Tõs; `siokõ ljõbõ puu oli - - torgiti augud `sisse, kui odrad ülel olid; Aamõ liha `puusõ ning panõmõ `sauna `kuima Khn; Puud `oĺlid `rasked, vajutasid pääl, tuul ei ajanu rõugu pääd maha Hää; `niite puu ojab niied üleväl Juu; ei või `panna saju kätte, `õignevad ää, mis rie puuteks `pandud Jür; [kanad] läksid puute `peale magama HJn; mul on igivanad puud, minu vanaisa `aeksed või veel vanemad (kangaspuudest) JJn; kui pruutpaarid tulivad laalatselt, siis `pańdi puu ette, et taheti siis selleläbi `viina `saada Pee; meil oli `kuonla puu, sai panna voki laua `sisse; kukk lähäb vahest `lauldes `puule VMr; sia riputamese puu Kad; ajasid kangast puie `piale Sim; puu käib üle kraavi, mene puud `müöda üle IisK; sahkadrale `pańdi puu `sahkade vahele Trm; kodo aja puiega, üles ei sua nalj Kod; kui saadud kuivad - - `veetasse puiega Pal; puitega vedasid [heinu], kos mäda, kos obesega lähidalle ei saanud Äks; reha `puusse pannasse seitseteistkümmend `pulka Ksi; teerada läks üle kraavi, `pańdi kaks puud kõrvu kraavi kohale Lai; `värtna ees ja taga on `värtna puud Plt; kangass `panti puie vahele venima Trv; `lõõtsa tõmmati lõõdsa `puuga Ran; käevarre jämmune puu `oĺli, mille `ümbre tu̬u̬ likke kangass mähiti Puh; kui kolm puud ärä `oĺli `pantu siss - - keideti kolme vitsaga kokku, siss `oĺli kõva aid Nõo; pikä puu olliva `pistü ülevän, ku umala `kasviva, siss puud piti lätsivä üless Ote; paa-aludsõ puuʔ Krl; sääl om üts puu, `tu̬u̬ga tõmmatass üless `alla (sepalõõtsast) Har; `liuhka puist oĺl tett tu̬u̬ aid Plv; kuiss sa˽pant tu̬u̬ `haigõ veridse inemise `paĺjidõ puiõ pääle Vas; `ku̬u̬rmavedämise puid om neli tükkü Räp; `päälmädseʔ puuʔ ummaʔ nu, kuaʔ pidäväʔ `hinneʔ pääl kolopuu ni `nitsepuu Lut b. mesipuu, taru `sellest puust ma sain kolm `puuda mett Lüg; see puu `ańdis väga suure ja ea sülemi Kul; puu annab peret Amb; maa mesilased, ega tema `puusse ei lähä egä `kuśkilegi VMr; mesilasi saab suitsu lõõtsaga ka `teise `puusse ajada; `tühja puud tuleb loputada magusa `veega ja et ämeliku `võrku ei ole, sie võtab ema `kinni VJg c. tool, iste pane perse puu `piale (istu) Sim; no anna `võõrale puud Kod; võta säält puu Hel; tukõ˽taha˽puu `nõ̭alõ Plv

4. linaluu `ropsis puud `välja Vll; Kui puud nukerdades `lahti tulid, olid [linad] `valmis Pöi; linad‿o puid täis, puud ei tule `välja Muh; kui linu lougudeda, siis tulevad lina küljest puud ära ja kiud jäävad `järgi Rei

5. (muud juhud) Ei `rääkind mitte sõnagi, `istus, kui oleks `puuga pähe `löödud Hlj; sie jäi puust ja `paljast, `amba `allegi ei jäänd `raasukest Lüg; Oma puu vene `kielega ma saan `neie juttudest aru küll; Kõsilaselle pane puu `käisse (viska välja), kui ei `mieldind Jõh; Teeb, mis puid-maid teitel niid jägada oo Kaa; inimesi on nii palju kut `püsti puid Rei; ukseesine oo täis `naisi puu `viisi Mar; Jäi seisma jusku puuga pähe saanud, elud-majad maha põlenu, põlegi änam kodu Hää; nagu puu ja pakk, alate vihane Kod; mul `oĺle kaśt `kraami täis ku `puuga `pestü - - es saa `kaastki `kińni Võn; nende puie maie pääl (selles ümbruses) ei ole seräst `asja ollu Kam; tal om alasi nigu `puuga süä sällän (vihastab kergesti); ta sü̬ü̬ näĺlätsest pääst puuʔ ja luuʔ kokku Har