[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
juhtima1 `juhtima R eP ([ta] juheb Tor); `juhtma TLä; `juh́t|ma Kod KJn eL (-me Krk San); (ma) juhi(n)
1. kellegi v millegi tööd v tegevust korraldama, suunama; juhendama, õpetama Pole `öiged `juhtijad, sellepärast tööd on köik ripakil Pöi; `juhtija peab olema [kalapüügil]; kuidas `keegid oma elu juhib Muh; tal ei ole seda `kińni akkamist, mudgu `voatab, kui teesed juhivad, siis teeb Juu; linnast olid need `treikijad, kes siin me oma rahvast `juhtisid; lapsed tahvad `juhtida ja juhatada Kos; kes kuhja otsas see lüöb [kuhjapea kokku], teine piab alt `juhtima Sim; tidä piat alasi enämbide `juh́tma, sis tä tegi San
2. saatma, teed näitama, juhatama; ajama (loomadest) `juhtisin `lehma `kopli VNg; ma `juhtisi ta `öige tee `pεεle Jäm; sa võid `suada rikkale mehele, kui `suatus juhib sind Kod; küll mõni ää inimene juhib su `õiget ti̬i̬d Nõo; `juh́tmise `perrä iks läät Plv
3. a. sõidukit, veolooma juhtima, tüürima; juhiks olema `lapsed `juhtisivad `ärgi (lõid pulgakesega sellele härjale nina peale, kelle poole pidi pöörama) VNg; laeva kipper juhib `laeva Muh; paet on `tarvis `juhtida Koĺvike `randa Ris; ta om kõva `pääge [hobune], ei saa `juhti tat Krk; `loot́skul `tüiri ei ole, siis mõlaga juhit Ran; ma ańni ohja˽karjapoisi kätte, tu̬u̬ `juhtõ hobõsõ säält läbi `värte Har b. [millelegi] teat suunda andma, suunama akka vett `vällä `laskemaie, juhi vesi menema Lüg; `oidega juhitse mut́t öhe augu juurest teeśe juure Aud
Vrd juhatama1, juhitama, juhjama2
1. kellegi v millegi tööd v tegevust korraldama, suunama; juhendama, õpetama Pole `öiged `juhtijad, sellepärast tööd on köik ripakil Pöi; `juhtija peab olema [kalapüügil]; kuidas `keegid oma elu juhib Muh; tal ei ole seda `kińni akkamist, mudgu `voatab, kui teesed juhivad, siis teeb Juu; linnast olid need `treikijad, kes siin me oma rahvast `juhtisid; lapsed tahvad `juhtida ja juhatada Kos; kes kuhja otsas see lüöb [kuhjapea kokku], teine piab alt `juhtima Sim; tidä piat alasi enämbide `juh́tma, sis tä tegi San
2. saatma, teed näitama, juhatama; ajama (loomadest) `juhtisin `lehma `kopli VNg; ma `juhtisi ta `öige tee `pεεle Jäm; sa võid `suada rikkale mehele, kui `suatus juhib sind Kod; küll mõni ää inimene juhib su `õiget ti̬i̬d Nõo; `juh́tmise `perrä iks läät Plv
3. a. sõidukit, veolooma juhtima, tüürima; juhiks olema `lapsed `juhtisivad `ärgi (lõid pulgakesega sellele härjale nina peale, kelle poole pidi pöörama) VNg; laeva kipper juhib `laeva Muh; paet on `tarvis `juhtida Koĺvike `randa Ris; ta om kõva `pääge [hobune], ei saa `juhti tat Krk; `loot́skul `tüiri ei ole, siis mõlaga juhit Ran; ma ańni ohja˽karjapoisi kätte, tu̬u̬ `juhtõ hobõsõ säält läbi `värte Har b. [millelegi] teat suunda andma, suunama akka vett `vällä `laskemaie, juhi vesi menema Lüg; `oidega juhitse mut́t öhe augu juurest teeśe juure Aud
Vrd juhatama1, juhitama, juhjama2
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|