[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
koldas kolda|s Saa Vil Pst Hls, -ss Trm Trv Krk, g `kolta kaldaalune õõnsus selle jões ei ole mitte `ühtegi koldast, on seante `kindel kallas; koldaste all on iki suured vähjad - - vanad on `kolta all nagu pesas Saa; poisikse otsiva `kolta alt `vähju; äkilise `kolta om (järsud kaldad) Trv; liiva uht alt ärä, siss satass koldass `sisse; `kolta veere alt sai kalu; `raaven om `kolta, kus `viige om alt ärä `uhtun Krk || fig küll ta tääb, kus `kolta all vähjad on (nutikas) Saa; sa olet ku kuradi konn `kolta `otsa saanu, nüüd roksub (uhkeks läinud inimesest); nüid tulev ni̬i̬ viimätse sõna `vällä, mis vi̬i̬l `kolta taga `kurtme jäänu (haruldastest murdesõnadest) Krk Vrd kollas2, kolle1
lade1 lade g -me R eP(g lade Pöi Käi Phl Hää, -ma Saa Kei) M(g -ma Trv) T(g -ma Rõn); ladõ Võn, g ladõ|mõ Khn(g ladõ) Ran Rõu Plv(n ladõm) Vas Räp, -ma Rõn; ladem g -e VNg Krj Käi Ris Rap Ote(-i) Rõn; latem Nõo Kan, g ladema Ote; latõm g ladõma Ote Rõu Plv; ladum g -õ Krl
1. peksmiseks või pahmamiseks rehealusesse laotatud (kaun)viljakiht `erni `pekseti `vardaga, kaks `kahla `pandi lademe; lademed `tehti rukkidest maha VNg; õled `võeta lademest ja `panna kokko Lüg; rei all akkati ladent tegema Jõh; Kahe ria lademede jaust pidi neli `peksjat olema IisR; `viĺla `panti lademelle ja akketi `peksämä. kui oli kolm ladent, siis oli kuus `ihmist Vai; lade `tehti rihaltse parandale Khk; kui katuse `ölgi `tehti, siis äi nuiatud ladend Kär; rehe `aega vili `laotakse lademeteks Vll; Lade `panta rehekoja pärandele öhudeld, ümber koja Emm; ladem `panti maha ja varbadi ära Käi; ühü rehega tulid kolmed nellad lademed LNg; kui lademed `otses oo, siis `peksvad sasi Mär; rugid `laotatse lademe, siis vardatse läbi Tõs; `õĺgi `pantass ladess ku pindatass Hää; rei‿all laodati lademed maha, ladvad kokku, `tüikad väĺlapoole Kei; suured pikäd lademed, kohe `ańdis taguda pindaga Juu; kaks kolmkümmend `vihku läks lademesse Tür; meie oleme kauast lademetega jäänd, sial juo peksetakse VMr; ruki vihud `tehti `lademesse ja üeldi kilks kolks kuadid lüevad VJg; kahe puolega lademed olid, mõlemad lademe puoled pekseti korraga Sim; `erne ja ua lademed Iis; kui koodiga pekseti, siis õli lade muas reia aluse põrandal Trm; peksimä kolmed lademed ärä Kod; `laotasivad vihud põrandalle `laiali `lahti, see oli üks lade Plt; kuju tõuvili `aeti tarest `riiale lademede, sääl obese sõkkiva ärä; ladõt kääneti `ümbre kühveldegä Ran; jäĺedäde tolmass ku rihadega `ümbre `võeti ladet Puh; lademede `pańti tõuvili, mis vihun es ole Kam; lademi üless `lü̬ü̬mine `olli rasse tü̬ü̬; latem tuĺl tõenekõrd nii paks nigu si̬i̬ me pliit́ Ote; `Uale tet́ti kah `väike ladem `riiale; lade `oĺli pääld minu pää Rõn; inemõsõ oĺlive rüä ladumide man Krl; Rabadu˽rüä˽puistati läbi ja `pańti ladõmõhõ Rõu; nii paks ladõ oĺl edimält, et hobõsõ˽`kaŕgliva˽`piśtü, inne‿gu kokko lät́s Plv; Ladõ tet́te tsõõrik ja üte`paksunõ Räp
2. (rõhtsast või kihiti kuhjast) a. heina- või põhuvirn suured õle lademed `pandi maha pühade `aegas, kus noored lapsed magames köisid Muh; Tä vajus sinna küine eina lademe vahele nagu kuuristikku PJg; eenad pannakse lademesse Juu; kolmanda päevä ein om kuju, sõss riisut lademase ja palat kah Trv; kui ein kaits kastet ollev saanu, siss ta ollev kige paremb, siss palates einä üless ja riisutes rugade kaupa kokku lademese Hel; kui ärä olli niidetu, `lü̬ü̬di ain laḱka, siss kaari vahet enämp es tunneki, olli kõik üits aena lade Kam; `Seĺge ilmaga `laotedi aena vi̬i̬l `ümbre kuhjapesä lademade Rõn b. lina- või viljavihk pikkad lademed, ühe [vihu] pää sedäpidi ja `tõise sääldpold `jälle sedäpidi, `latvad kesk`paika kokko Lüg; `rinka ääre `pεεle pane linad maha lademese Jäm; Linad olid moas lademes, kõik olid kenast üksipidi Pöi; siis `võt́sime [linad] leost `väĺla, siis panime lademetesse `kuivama Kei; kui linad veest `väĺlä `võeti, siis `pańdi `püśti või `pańdi lademesse Juu; linad `pańdi lademesse, maa `peale `lahti Pee; mõned lahutavad kohe linad maha - - pannakse lademesse `lahti Koe; rüä olli maha lõigat lademess, ilma sidumede alle Krk c. puu-, palgivirn kui uht oo, siis puud kõik lademes maas, paned tule `otsa, siis lähäb robinal Kse; lagendik oo puu ladet täis Tor; `raidusid puud lademesse maha Trm; paĺgid on `metsä maha lastud, nennagu paĺgi lade muan Kod; puu lastass lademase maha Trv; mis tuu vana leṕk vai mis ta `oĺli, `raoti lademede maha, `panti tuli veerest `siśse Ote d. (muu) nda `suured lademed [seeni], et võtta kõhe korv täis Lüg; suured pae lademed Khk; savi tetti ladõmõn kah, lade tetti nii piḱk, kui tu müir `olli, ladõmõst tõstõti müiri `pääle Ran
3. lade(me)s (maas), lademesse maha 1. paksu kihina; väga palju `Marju `metsas lademes maas, aja `kühvliga kokku; Mul `kangaid ja pesu `pööningul lademes IisR; Kõik on lades moas, puu alused [õuntest] `valged Pöi; kõik külä loomad ja mõisa loomad `olle ää surnd, üsnä lademes `olle maas olnd Mar; inimesed pikali lades maas Hää 2. (lamandunud viljast) kui vagane pien vihm, `ilma `tuuleta, kõhe lademes on rukki maas Lüg; vihm lõi viĺla lademesse maha Mär; vihm on viĺla maha lademesse löönd Juu; ernes on jo väga lademes maas, teda ei saa `niita Ann; üks tükk `kaera õli lademes muas Trm; es `jõvva `ainu `rõuku panna, vihm `tuĺli, lei ligedass, nüid om kõ̭iḱ lademen maan Nõo; lademen maan, suur vihm om [vilja] maha löönü Kam
Vrd laadam1, ladamik, ladamõss, ladermu, laed, laeted
1. peksmiseks või pahmamiseks rehealusesse laotatud (kaun)viljakiht `erni `pekseti `vardaga, kaks `kahla `pandi lademe; lademed `tehti rukkidest maha VNg; õled `võeta lademest ja `panna kokko Lüg; rei all akkati ladent tegema Jõh; Kahe ria lademede jaust pidi neli `peksjat olema IisR; `viĺla `panti lademelle ja akketi `peksämä. kui oli kolm ladent, siis oli kuus `ihmist Vai; lade `tehti rihaltse parandale Khk; kui katuse `ölgi `tehti, siis äi nuiatud ladend Kär; rehe `aega vili `laotakse lademeteks Vll; Lade `panta rehekoja pärandele öhudeld, ümber koja Emm; ladem `panti maha ja varbadi ära Käi; ühü rehega tulid kolmed nellad lademed LNg; kui lademed `otses oo, siis `peksvad sasi Mär; rugid `laotatse lademe, siis vardatse läbi Tõs; `õĺgi `pantass ladess ku pindatass Hää; rei‿all laodati lademed maha, ladvad kokku, `tüikad väĺlapoole Kei; suured pikäd lademed, kohe `ańdis taguda pindaga Juu; kaks kolmkümmend `vihku läks lademesse Tür; meie oleme kauast lademetega jäänd, sial juo peksetakse VMr; ruki vihud `tehti `lademesse ja üeldi kilks kolks kuadid lüevad VJg; kahe puolega lademed olid, mõlemad lademe puoled pekseti korraga Sim; `erne ja ua lademed Iis; kui koodiga pekseti, siis õli lade muas reia aluse põrandal Trm; peksimä kolmed lademed ärä Kod; `laotasivad vihud põrandalle `laiali `lahti, see oli üks lade Plt; kuju tõuvili `aeti tarest `riiale lademede, sääl obese sõkkiva ärä; ladõt kääneti `ümbre kühveldegä Ran; jäĺedäde tolmass ku rihadega `ümbre `võeti ladet Puh; lademede `pańti tõuvili, mis vihun es ole Kam; lademi üless `lü̬ü̬mine `olli rasse tü̬ü̬; latem tuĺl tõenekõrd nii paks nigu si̬i̬ me pliit́ Ote; `Uale tet́ti kah `väike ladem `riiale; lade `oĺli pääld minu pää Rõn; inemõsõ oĺlive rüä ladumide man Krl; Rabadu˽rüä˽puistati läbi ja `pańti ladõmõhõ Rõu; nii paks ladõ oĺl edimält, et hobõsõ˽`kaŕgliva˽`piśtü, inne‿gu kokko lät́s Plv; Ladõ tet́te tsõõrik ja üte`paksunõ Räp
2. (rõhtsast või kihiti kuhjast) a. heina- või põhuvirn suured õle lademed `pandi maha pühade `aegas, kus noored lapsed magames köisid Muh; Tä vajus sinna küine eina lademe vahele nagu kuuristikku PJg; eenad pannakse lademesse Juu; kolmanda päevä ein om kuju, sõss riisut lademase ja palat kah Trv; kui ein kaits kastet ollev saanu, siss ta ollev kige paremb, siss palates einä üless ja riisutes rugade kaupa kokku lademese Hel; kui ärä olli niidetu, `lü̬ü̬di ain laḱka, siss kaari vahet enämp es tunneki, olli kõik üits aena lade Kam; `Seĺge ilmaga `laotedi aena vi̬i̬l `ümbre kuhjapesä lademade Rõn b. lina- või viljavihk pikkad lademed, ühe [vihu] pää sedäpidi ja `tõise sääldpold `jälle sedäpidi, `latvad kesk`paika kokko Lüg; `rinka ääre `pεεle pane linad maha lademese Jäm; Linad olid moas lademes, kõik olid kenast üksipidi Pöi; siis `võt́sime [linad] leost `väĺla, siis panime lademetesse `kuivama Kei; kui linad veest `väĺlä `võeti, siis `pańdi `püśti või `pańdi lademesse Juu; linad `pańdi lademesse, maa `peale `lahti Pee; mõned lahutavad kohe linad maha - - pannakse lademesse `lahti Koe; rüä olli maha lõigat lademess, ilma sidumede alle Krk c. puu-, palgivirn kui uht oo, siis puud kõik lademes maas, paned tule `otsa, siis lähäb robinal Kse; lagendik oo puu ladet täis Tor; `raidusid puud lademesse maha Trm; paĺgid on `metsä maha lastud, nennagu paĺgi lade muan Kod; puu lastass lademase maha Trv; mis tuu vana leṕk vai mis ta `oĺli, `raoti lademede maha, `panti tuli veerest `siśse Ote d. (muu) nda `suured lademed [seeni], et võtta kõhe korv täis Lüg; suured pae lademed Khk; savi tetti ladõmõn kah, lade tetti nii piḱk, kui tu müir `olli, ladõmõst tõstõti müiri `pääle Ran
3. lade(me)s (maas), lademesse maha 1. paksu kihina; väga palju `Marju `metsas lademes maas, aja `kühvliga kokku; Mul `kangaid ja pesu `pööningul lademes IisR; Kõik on lades moas, puu alused [õuntest] `valged Pöi; kõik külä loomad ja mõisa loomad `olle ää surnd, üsnä lademes `olle maas olnd Mar; inimesed pikali lades maas Hää 2. (lamandunud viljast) kui vagane pien vihm, `ilma `tuuleta, kõhe lademes on rukki maas Lüg; vihm lõi viĺla lademesse maha Mär; vihm on viĺla maha lademesse löönd Juu; ernes on jo väga lademes maas, teda ei saa `niita Ann; üks tükk `kaera õli lademes muas Trm; es `jõvva `ainu `rõuku panna, vihm `tuĺli, lei ligedass, nüid om kõ̭iḱ lademen maan Nõo; lademen maan, suur vihm om [vilja] maha löönü Kam
Vrd laadam1, ladamik, ladamõss, ladermu, laed, laeted
laude n, g `laud|e Vig Tõs Kod, -õ Võn Räp Se, `laode Vig Mih, laode Aud
1. seinariiul toedu nõud olid `laode peäl Vig; leva `laude Tõs; vanaste olid ikke laoded, ega siis riiulid oln Aud; mineʔ tu̬u̬ʔ mullõ säält `laudõ päält toda anomat Räp; `laudõʔ koh livva pääl, vii livvaʔ ar `laudõlõ Se Vrd laudep
2. saunalava jalapink oĺl `laudõlõ minnäʔ [saunas]; kes ärä˽käve `laudõl, uh́t äräʔ, `oĺgi valmiss Räp
3. veskikivi alus kivi`laude pośtid [all], kivi`laude lagi, kivid üleväl piäl Kod
4. taimelava `kaapsa `taime `laoded Mih
Vrd laudi2, laudu2
1. seinariiul toedu nõud olid `laode peäl Vig; leva `laude Tõs; vanaste olid ikke laoded, ega siis riiulid oln Aud; mineʔ tu̬u̬ʔ mullõ säält `laudõ päält toda anomat Räp; `laudõʔ koh livva pääl, vii livvaʔ ar `laudõlõ Se Vrd laudep
2. saunalava jalapink oĺl `laudõlõ minnäʔ [saunas]; kes ärä˽käve `laudõl, uh́t äräʔ, `oĺgi valmiss Räp
3. veskikivi alus kivi`laude pośtid [all], kivi`laude lagi, kivid üleväl piäl Kod
4. taimelava `kaapsa `taime `laoded Mih
Vrd laudi2, laudu2
*leetma `li̬i̬tmä Har; (ta) `leetab Krj, leedäb Ran; `leedama Emm (veevooluga) liiva kuhjama, liivaga kattuma vesi `leetab raavi `umpseks Krj; Poodi `ankru `leedand nii sügavale liiva `sisse, et soo änam kädegid Emm; järve veeren käevä `laine, sääl leedäb ruttu Ran; Kohe vesi tuu liiva vii, sinna˽li̬i̬t. Ütelt puult uht, `tõistõ `paika li̬i̬t Har Vrd liitma2
luhina|vihm = luhevihm luhinavihm, tu̬u̬‿m suuŕ hu̬u̬g, `kangõ hu̬u̬g, satass nii kõvastõ et uht äräʔ Har
põline põli|ne Hel, g -se Lüg Pöi Muh LäPõ Pä Ris HaId Jä ViK TaPõ Plt KJn Vil Hls, -tse Kse Trv Krk T; põli|nõ g -sõ Khn, -dsõ Har, -tsõ Räp; põĺvi|ne g -se IisR/`põlv-/ JJn Sim Äks; pöli|ne g -se SaLä Kaa Vll Hi Ris; poli|ne Kuu, `polvi|ne Kuu Hlj VNg, g -se
1. iidne, igivana, ammune isaisadest siin `krundi pääl õld, sie on jo põline talupidaja Lüg; vana metsa körb, maailma pöline mets Jäm; pölisest ajast saadik oli nönda Khk; liiad toad, vana pöline talu tuba Vll; Ta sugu oli sii põline, teab juba mis ajast elasid seal Pöi; põlise tamme käristas toŕm juurdega üless Muh; see on põline meie küla elanik Kul; vanad põlised talud, isaisadest ja vanemate vanematest Hää; Venemual `olla paelu põlist `metsa JMd; need on kõik põlised annalased Ann; sie on põline talu juba, me olime veked, kui isa ta `ostis VMr; põline metsa laan, see on ikke suur mets Sim; `kombed oo põlisess jäänud Kod; õpetaja, si̬i̬ oĺli üks põline siin KJn; põlise Abja eläniku kõneleve mulgi ki̬i̬lt Hls; ni̬i̬ vana põlitse mõtsa lüvväss lakess puha Krk; mia ole põline `Eĺme koguduse liige Hel; talu om juba põlitsest asutusest Nõo; aigajolt jäŕv uht põlitsit `kandõ `vällä Võn; na‿lli `endä põlitse maa, egä üits korjass `kivve `endä põllu pääld Rõn; põlitsõʔ eläjäʔ, kolmass põĺv Räp
2. kaua kestev, vastupidav; alatine, igavene sie on põline tüö, käib kõhe minu elo aja; põlised `laudad ja majad, kui ehitab kivest Lüg; `mõisate sihes oli rehepapp üks pöline mees selle [töö] jäuks Khk; idast tuleb `iidne sui ja põhjast põline tali Muh; See vana kapi on isa igine ja poja pöline, see mo vanaema veimevaka kapi ja see on veel präägud tugev Rei; ańtsaed tehatse äda pärast, see põle põline aed mette Kse; lihanõu, kui lülid peal on, siis on põline kohe Vän; sie on isa `iilne ja poja pöline Ris; vanamees ehitab nüüd põlise lauda JõeK; sie (potisinine) oli ise põline värv, sie ei kartnd pesu ega kartnd `pääva KuuK; tegi tooli tugevaks, nüüd se on põline JJn; ammetmies on ajutine rikas, aga põllumies on põline rikas vns VMr; vatal on `niske riie - - kõhe põline tõne Trm; poisid punusid `köisi - - kui `äśti `tehtud, siis peremees `ütles: see on põline, see käib elu päävad Lai; nüid on mul põline koht Äks; ametmi̬i̬s om arute rikass ja kaupmi̬i̬s om kõrrate rikass, põllumi̬i̬s om põline rikass vns Puh; mullõ `ańti ka maa põlidsõss Har
3. mingist ajast pärinev nie on ei `tiie `minge `polvised Kuu; `nuorema `polvised `asjad `seisavad `mieles Hlj; nie one minu `polvised `asjad VNg; `Kannab `teine vana`aegasi `riideid, tiab `kelle `põlvisi IisR; tüdruku põline nimi (neiupõlvenimi) Kul; eks see noorikupõline kübar oo Kse; karjapoisikese põline lugu VJg; tüdriku põlised `riided Trm; noorepõlised aśjad KJn
4. (intensiteedisõnana) hirmus, väga see oo pöline tugev Khk
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|