kolle1kolle g `koldeePMPuhVõnKam(n `kolde) OteSanKan; kollõ g `kold|e Ran, -õ KhnVõnUrv; kollõʔ g `koldõV(kollõhSe, n, g `koldõPlvSe) 1.süvend reheahju suu ees, kuhu tõmmatakse söed ja tuhk (kasutatud ka keedukohana) `kolde tömmedaste söödJäm; ahju ees oli kolle, `kolde ees oli `iste kivi; `koldes süte sees `tehti `süiaKhk; `Saunas oli ahi ja `poargus kolle, ahjuga `kööti `sauna ja `koldes `tehti sauna vett Pöi; siis `olli kolle, `liiti põle `olngid Muh; sööd on `koldes Kul; kolle oli kohe aehu suu eesVig; `enne tõmmati sööd ahust `kolde, nüid põle kollet `ühti Kse; tuld oedeti `aasta `ringi `koldes tuha seesVar; `tõmma tuli ahost `koldeMih; paead olid `kolde pial, koogude `otsas PJg; `kolde kohal rippus kook jungabust läbi Juu; suure ahju suu i̬i̬s, sial oĺli niisugune tuha kolle - - supi paead `keesid kõik `koldesSJn; tikku es ole, tuli `oiti tare `koldes toha sihisVil; söe tömmati `koldessKrk || figlaalud one `kolde taha jäänud, miäless lähnudKod || võrgukivide hunnik –HääVrdkolde 2.laiem äär, väljaulatuv osa a.ahjusuu kohal `koldõ alt lät́s `õkva suits kummi ala üless; kummialunõ mis ahu suu `pääle om `vällä tettu, [on] kollõʔ Krlb.anumal, peakattel, seenel jne kübärä kolle San; kollõtõgõ küpäŕ; kauśs om `koldini täüśUrv; karvatsõidõ veertega kollõtõga seeneʔ omma - - `koldõ üless nigu kübärel; `koldõga karaskit ka˽küdsetäss - - veeren omma˽`koldõʔ, keśkkotus om töhjä, `koldõ, nuu˽käänetäse üless; küpäŕ om kollõtõga, kel `koldõ `ümbre omma; ku `vihma satass, siss ei joosõ vesi `kaalaHar || nagu vähä `kolde alt näen (vaevaliselt) KodVrdkollõr1c.heinakuhja laiem osa, mõhn, kühm aena kuhjal suure `kolde vai ola; `tõmba rihaga si kuhja `kolde mahaKam; ku [heinakuhi] äkki lastass päält kokku, siss jääse lajaʔ `koldõʔSan; ainakuhi om ka‿ks vahel `koĺdist kokku võetUrv 3.õõnsus, auk, lohk, nõgu; nõlv a.kaldal, peenral kolle õli jõe `kalda all; vähid õlid `kolde all, `käega sai `püidaTrm; jõe `kolded, vesi ärä süänud; linnu pesä one `pi̬i̬nrä `kolde allKod; kes õli `julge mees, aas kää `koldesse ja vet́tis [vähi] `väĺja Lai; `kolde päält karass jõkkeKamVrdkoldasb.mäel, künkal kolle om lohu kotuss, mäe `kolde pääl ehk mäe lohu pääl; mäe `kolde pääl ta künd iks `alla poole, siss tu kolle jääss iks madalambassOte; mäe `koldõ pääl Urv 4. a.räästaalune topi sa kõvass laka `kolded `kińni, et talvel ei `tuiskaKod; lakas on üks kolle, nigu ulualune - - `koldesse `pańdi lina`seemne aganadLaib.ahjulõugas ahju lõogass vai ahju kollõRan; Pühi tuhk äste `koldest `väĺläKamc.anuma uure tu̬u̬bril ja anumal om `kolde Kam; anoma `koldõʔ Vas; `koldõ ala jäi vil `putru, min ot́siʔ, ku jäi paa `koldõhe midägiSe