koldaskolda|sSaaVilPstHls, -ssTrmTrvKrk, g `koltakaldaalune õõnsus selle jões ei ole mitte `ühtegi koldast, on seante `kindel kallas; koldaste all on iki suured vähjad - - vanad on `kolta all nagu pesasSaa; poisikse otsiva `kolta alt `vähju; äkilise `kolta om (järsud kaldad) Trv; liiva uht alt ärä, siss satass koldass `sisse; `kolta veere alt sai kalu; `raaven om `kolta, kus `viige om alt ärä `uhtunKrk || fig küll ta tääb, kus `kolta all vähjad on (nutikas) Saa; sa olet ku kuradi konn `kolta `otsa saanu, nüüd roksub (uhkeks läinud inimesest); nüid tulev ni̬i̬ viimätse sõna `vällä, mis vi̬i̬l `kolta taga `kurtme jäänu (haruldastest murdesõnadest) KrkVrdkollas2, kolle1