Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
agar1 agar Hel, g -a Jõe VNg/n -a/ Lüg Vai Jäm Khk Vll Hi/h- Phl/ hajusalt L K I, Trv TLä, -e Krk; agaŕ Plv Räp; akar g agar|a Nõo San Vas, -e Krl, -õ Har(h-); akaŕ Hel Se, g agara Rõu(h-)
1. kärmas, tragi, hakkaja mina olen agar mere pial, võttan `tüüri kätte ja `tüürin `randa Jõe;
agara `tüöle VNg;
üks nobede kätega, agar `akma igase `poole Jäm;
nii agar `keiki `asjo `kinne `vetma ja aro `saama Käi;
hagara (
kiire)
jütuga Phl;
naesed olid agarad `niitmä;
oleks aga agaraid inimesi, ei siis peaks töö `vastu `ühtigi Mär;
tema oo agar, mina va nösu PJg;
agarad inimest on ää vaadata Hää;
lapsed olid agarad `ot́sima jõest vähi Kei;
ega kubja kepp agarasse akka Juu;
kaks agarad inimest, agarate inimeste lapsed JMd;
oli agar nõu `andma Lai;
on iga töö `piale agar Plt;
mis tugeve ja agarep [
vasikas]
om, si̬i̬ võip jättä [
üle talve]
Krk;
temä om `äśte akaŕ kikke tü̬ü̬d tegeme Hel;
kos olliva agarambat mehed, kuivativa [
pirde]
ladu ja tarõ pääl Ran;
temä om agar egäle asjale;
`olli akar mi̬i̬s, `olli vi̬i̬`tunja toonu, kes vi̬i̬ `su̬u̬ni `tunnu Nõo;
akar `tüühve Krl;
ta om vana akar naistõrahvass, tu̬u̬d ei˽saa sõnnuga˽kińni˽pandaʔ Har;
ta um hakaŕ tööle Rõu;
akaŕ mi̬i̬śs, toolkulinõ mi̬i̬śs Se Vrd ager1,
agrass 2. sõim ogar agara `pääga, ei tia kenestki; agar inimine ei õle `selge `mõistuse sies Lüg
ajuldi ajuti ta lät́s ajuldi `tüühve Krl
asõndõllõma asõndõllõma = askeldama misa˽tanh asõndõllõt tarre `mü̬ü̬dä, mine˽`tüühve Har
lonkima `lonkima, (ma) longi(
n)
eP(
loŋŋin Rei),
`longin R(-
maie Lüg);
`lonk|
ma Khn KJn,
-me San, (ta) longib;
`lońkma Saa Trv TLä Võn Plv,
`lońkme Krk Hel San, (ma) longi(
n);
`lońkma Rõu Räp, (ma) lońgi Krl,
longõ Har aeglaselt, laisalt (ja sihitult) liikuma; uitama, ringi hulkuma mõni on `kange `lonkimaie,
käib ühest kõhast `tõise,
ei taha tüöd tehä Lüg;
Mene `traksist,
ärä `longi Jõh;
tuli `lonkides `möisa poolt Krj;
Poiss longib püssiga `metsi kauda,
käib kalal ja kus `juhtub,
kodu‿b tee midagi Pöi;
ega ta `rasked tööd põle teind,
longib peale `ümmer Mär;
`Lontrosõd `lońkvad,
kui teesed tüed tegäd;
Mjõllas sedäsi `lonkis üle mere jõvatõ Khn;
ät́t ütel,
nüid ma lähan püśsiga `metsa `lońkma Saa;
ei ta‿i `viitse teha,
tahab `lonkida Ris;
`lonkisin `mööda küla ja eenamoad,
ei käind `kärmeste `ühti Juu;
mis sa longid ilusa ilmaga tüö aal Jür;
ma `lonkisin nisa·ma `ümber JMd;
tule kohe rutemini,
mis sa longid Koe;
longib karguga VJg;
põle `ühtegi tüöd,
muud kui longib ühest perest `teise Iis;
`lonkis väĺja vahele `viĺja `voatama Trm;
obene longib `sõita;
inimene longib,
tasa lähäb ja vedäb `jalgu perän Kod;
on `lonkimise peal,
ei tee kedagi Plt;
longib külä `mü̬ü̬dä ümmer Trv;
`Säätse sagsa ei ti̬i̬ ju midägi tü̬ü̬d,
longive ainult `ringi siin;
lońk pähle obesege Krk;
lońk nigu täi suress jala all Hel;
Mes sä longid ilma müüdä Nõo;
Lasõ obõsõl `lonki Võn;
`lońkmesege ei saa süvvä San;
peni oĺli terve päiv `lońkunu Krl;
ah lähä niisa·ma `lońkma `hiĺlä `tassa;
ala `lońkuga,
`tulkõ `tüühve Har;
Püssägä˽poiss oĺl lännüʔ i̬i̬hn,
a tõõnõ oĺl `lońknu˽niisama tahahn Rõu;
`ü̬ü̬se `lońkvaʔ `ümbre,
`päivä `kõńvaʔ silmäʔ kinniʔ,
viisivä eiʔ midäge tetäʔ Räp ||
aeglaselt töötama Tuuling longib (peatub vahetevahel) Pöi;
rehepekso maśsin longib käedä,
lähäb lõkkadi-lõkkat Kod;
`veśke käib,
`tassa longib pääle,
ei olõ midägi `jõudu,
kui tuul `väike Ran Vrd longerdama,
lonkuma,
lontama,
lontima1,
lontsima2,
lunkma,
lõnkima,
lönkima
maks1 maks g maksu S L(g -o Mar) hajusalt K, Iis Trm Kod, `maksu Kuu Lüg; n, g `maksu VNg Vai; mass g massu eL
1. kohustuslikult makstav rahasumma `mulle on `õige `kõrge maks `pandud `pääle `selle kõha päält, seda `maksu nüüd ei `jõua `maksada Lüg; ma vana inimene, ammu juba maksust `lahti Khk; kakskümmend viis `aastad makseti seda iŋŋevilja `maksu Pha; Maksu tähtpäe on `varsti käe Pöi; `maksusi äi joua `maksa Rei; ta võttis eese `peale selle makso Mar; lastel oli maks `seĺgas Lih; metu `maksu `maksmata, põle raha Tõs; valla maksud `maksa Hää; tulin koha maksust ära (tulin koha maksu maksmast) Ris; mo maksud kõik `makstud Juu; Ennemal aal viis iga leeritüdruk õpetajale ja `köstrile `kindad ja paelad. Piale selle oli maks veel ja tegivad töed Amb; nüüd on suured maksud peal VJg; ku `maksu ei `maksnud, suadeti poveska `perrä Kod; maksu aeg tuli kätte, aga talt kedagi võtta ei old Plt; suure massu taludel pääl, kes neid `masse ärä jõvvab `massa Trv; ilma massut maa kähen, mis tal viga süvvä juvva Hls; tu̬u̬ opetaja ütelnu, et neil olna kavva `aiga `keŕku massu `masmada, temä ei `matna Puh; kes `kümne soe kõrva Keeri `mõisde viinu, tu̬u̬ saanu kroonu pääraha massust priiss Nõo; nüid tulep `jälle üits mass `massa, kost me massame, meil ei ole raha prilla Rõn; üt́s mass oĺl tõsõl sällän Krl; mi˽poiśs om ka˽timahalt massu ala võet Har; `ainult jäteti mass inne, aga päiväʔ mis `mõisahe oŕati, nu̬u̬ võetiva ärä Plv; sõda tuĺl pääle, jäi tu̬u̬ mass kõ̭igil tasumalla Vas
2. töötasu, palk tõene maksab päävä `palka, si̬i̬ on maks Kod; siakarjuss sai `massu emmiste ja orikide pääld Nõo; mehe saanuva söönüst, aga mis nüid massuga saase, meestel raha ei ole Võn; `Ündruk om ilustõ ummõldu, mis sõ̭ss no massus lätt Urv; sa˽tulõ mullõ `täämbä `tüühve massu iist Har; Kae˽midä `massu vi̬i̬l vaja, kül˽peräst `surma saat kopsu˽ja˽massaʔ nalj Rõu; vana Hummaĺ oĺl voorivitäi, timä võt́t massu iist tu̬u̬ viina tuuaʔ Vas
popsnik `popsni|k Hlj Vll Pöi Käi Saa, g -ku VNg Jäm Mar Mär Tõs Tor Hää Ris Rap Juu Kos JMd Koe VJg hajusalt TaPõ VlPõ, Trv, -gu Khk Rei; `poṕsni|k TMr Ote, -ku Har Plv Räp, -gu Ran Puh San Har pops nie `veike `popsnikud, nie ävisivad ära VNg; `popsnigud tegavad suure koha peel tööd Khk; `Popsnik - - `vaene inimene, `eesel oli kasin vakama moad Pöi; `popsnikud käisid enni vanaste ikke `mõises teol ja tööl Mär; `popsnikul on pisike moatükk Juu; `popsnikud ja saanamehed käisid iga nädal kolm `pääva mõisas Koe; meie külas ei õle palju `popsnikkusi Iis; `popsnikul on õma maja, mõnel on moad ka ivake Pal; olgu ta `poṕsnik vai `mõisnik, ärä elävä kõik Ran; siiä `tüühve mi˽`poṕsnikkõ ei tarvida Har; `poṕsnik - - kiä peremehe käest maaveerekese om `reńtnüʔ Plv
veebiliides
@ veebihaldur