[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 35 artiklit
aju2 aju (ajo, aeu, aeo) R Jäm Khk Mus Pha Hi L Kos Jür HJn Ann ViK Kod Plt Trv Hls Krl; ao (au) hajusalt Sa, Muh Mar; kaasaü `aoga Juu
1. kihutamine, tormamine; rutt, hoog tont pani ise `jälle aju, tulejuga taga VNg; mis kuradi ajo sul `ühte `puhku on; `Lehmäd tulevad vahel koleda ajoga Lüg; Akketi - - tulema, ikke ajuga `kõige tie kuni kodoni Jõh; mis aju sa täna aisid (mis käimist sul oli) Khk; üks suur ao `ühte `jooni; vahel aab [võimasinat] tulise `aoga, vahel `pissi illekest Muh; läks `kange aeoga Mär; `sõitsid suure aeuga ja läksid `ümmer Tor; veis laseb nõnna `aoga et Juu; uśs sai tigedaks, tuli kohe ajuga kallale Ann; aga kihutasid teised võidu ajada, ei tia, mis aju sie neil sies oli Kad; üks aju teise `piale, ega `aega ei ole VJg; siis ku [tuulel] ajo tuleb, puud kõik luagan; jänes tuli `irmsa ajoga Kod; läits suure ajoga Hls || indlemine lehmal on aju - - lehm otsib `pulli VJg
2. a. triivpüük olimme `vennaga kahekesi ajus - - `vergud `paadi `küljes `kinni Jõe; `ennevanast `käüdi ajusse - - `pandi `vergud mere ja siel akkas siis paat `triivimä `neie `verkuega `seltsiss; ajus `käidi `kaugemal Kuu; mihed läksid ajule, ajule minnasse sügise Khk; läksid kilu `vörkudega ajuse Mus; Sörve mehed keivad ajul, nendel on suur lage meri Pha; vörgod on ajos (triivimas) Emm; käisime sii lounatsepool `püidmas ajus Rei; täna `ü̬ü̬si `oĺlime aeus. aeus `käitaks sui räime lõppemese aeg Hää || mereaju `ranna `äärest `viati kohe `kardulimaa `piale seda `ranna `sonniku ja aju Jõe b. ajujaht `meie `nõusima tiad karu `singi ajo iest Lüg; undi aul `keidi Khk; räpadid tarvidatti undi aul Mus
3. a. korraga niidetud hein Sidä aju on juo maas küll - - ei `rohkemb voi `niitädä Kuu; aju on ühe korraga niidetud ein Kad b. pöetud vill va kebadesed aod - - need oo kõige räbälämäd vellad, lühiksed ja purosed Mar
eits eits g eedse TLä; -eit́s g -eid́si Urv öine hobuste karjatamine [poisid hüppasid] eedsi mant obõstõlõ `säĺgä ja [sõitsid] Uni`küllä `tütrigide manu; ta (õitsivanem) õegass, kohe eits läits, kas Saareotsa pääle vai Niit`aida Ran Vrd õits1, Vt eidsin, eitsi
istmeline a < iste kui saksad `sõitsid `tõldadega, siss olid neĺla `istmelised tõllad Kos; `mitma `istmõline tu̬u̬ `autu oĺli Har
kaleska ka·le·ska VNg Lüg Vai Rid Pai Koe Iis Plt Puh TMr Rõn Räp, -ĺ- Urv Plv, -ś- Kei Pee Plt KJn Se, `kale·ska Kuu Jõh IisR Rei VJg, `kaale·śka Kse, kale·śku Trv, kalleska Trm, kaĺluska Har; kaĺesk g -a Räp; kaleśk Hel Nõo, -ĺ- Urv, -ll- Krl Har, g -i kaless kaleskatel on `kummid peal VNg; `troska ja `kale·ska `võisid ühesugused `olla, kuid `troskal käis üks obone ies, `kale·skal kaks ovost Jõh; Sel voorimehel põlnd õiget kaleskatki Rid; saksad `sõitsid kale·śkadega, kale·śka oli pialt `lahti Kei; `sõitsivad ikke neĺla obuse kale·śkaga kiriku Pee; kalleska on nisukene `vanker, millel on tõld pial Trm; pooĺtõld on kaleśka KJn; śaksa `sõitvaʔ kalleskigõ Krl; `śaksu ratta, mis `vetraga omma, njo omma kaleśkaʔ Se || vankrikumm `väikene kaĺluska pääl (sõiduvankril) Har
kaless kale·ss g -i Jõh IisR, kale·śs g -śsi Mär Vig Mih PäPõ Hag Juu Kos Pee VlPõ, -ssi Jäm Khk Kaa Pöi Tõs Hää Hls Krk Hel sõiduvanker `Saksad `sõitasid `kale·ssis Jõh; Posti`poisid `sõitsid `kale·ssiga IisR; vihmase ilmaga tömmatetasse tagand kong üles kale·ssil Khk; Vanasti söitsid möisasaksad mütme obuse kalessidega Kaa; eks ärradel olnd kale·śsid, ega neid talu inimesel olnd `ühti Mär; `kale·śsa ei ole sii, kale·śs oo neĺla obose jaos Mih; ärra `istus `kale·ssi Tõs; kale·śs on vedrudega ja takka `kõrgem, tõlla `moodi asi peal koa Juu; `kińnisel kale·śsil olid aknad ies Kos; ja üks kale·śs sõit järel, üks ärra old tõllas ja kutsar pukis Plt; kale·ssil ei oole `kummi pääl, tõll om si̬i̬, kel kuḿm pääl Krk; kale·śs olli ka tõllast vähemb Hel Vrd kaleska
karu n, g karu (-o) R eP M T Lei; karu u karro San, hv karo Kan Plv Vas Räp Se, p `karru R Puh, p karru Hel
1. a. pruunkaru (Ursus arctos) Mies kui karu Kuu; Unine kui karu Hlj; Karugi `pannasse `tantsima, sis `saadik viel `lapsi ei saa sõna `kuulema Lüg; `Sõisab jalad `arkis nagu puu karu Jõh; karod mörisöd; karo `immo `talvel käppa, `metsäs omas pesas; karol on `üeksa mehe ramo ja ühe mehe miel Vai; Karu läheb kallast `mööda, karvad jooksevad maad `mööda = heinalabu vedamine Jäm; see nda kut karu teeb tööd, nii pailu `jöudu, nda kut karu rügab Khk; Kudas `söuksel pole `jöudu, mees kut karu Pöi; Leib oli must kut karu sitt Emm; Karul oo ühüssa mehe rammu, aga ühü mehe `mõistus Han; (lapsele:) karu ja uńt sööväd su ää, ää mine `metsa Tõs; Kissi karu liha `ollõ süen, sie `ollõ iä kidi närijä Khn; `peale `jaani karu lõi käpaga paeo koore `kinni, siis suge ei saand PJg; kis midagi ei tee, just nagu karu imeb käppa Hag; laisk nagu va karu Juu; [lapsele:] ära karju, karu tuleb, viib `metsa, kasvatab karust Trm; tõene karu õlema mussem, tõene aĺlim, `tükmä kallale; karu imemä käppä talvel, kuńni `küinläpääväni `üste, peräss tõiss Kod; nägi unes, et karu võt́tis käpade vahele, ma `ütsin, soad ia mehe Pal; `rühmis tüüd tehä ku karu KJn; ku laut olli ärä nõiut, tulli karu `sisse viia, siss `nõidus kaob ärä; karu lääb märdipäevän `pessä, `küündlepäevän käänd tõise küĺle, `maaripäevän tule `vällä Krk; karul om `ütsme mehe süä ja üte mehe jõud Hel; situ ruttu, karu tuleb, kui sa‿i situ, siss ta pureb Ran; karu `murdna inimese ka ärä. `võtna inimesel künnäpu väĺlä säĺlä sehest ja söönä ärä tolle künnäpu, muud ei `tahtna Nõo; pääle `küindlepäevä - - siss karu siĺm ju̬u̬sk vett joba Kam; taa murd tüüd nigu karo Kan || fig ärgvasikad `lähvad karuks (muutuvad metsikuks), `möllavad ja `tuuseldavad Hlj b. fig Karu lahutas `ahju (lapse sünnist) Lüg; Vana karu ei õpi `tańtsma (vana inimest ümber ei õpeta) Han; karu varud undi pulmad, kui `vihma sajab ja päike paistab Mih; Karust ei saa karja`koera (uĺakast või joobakast ei saa ääd `nahka) Hää; karu seal `jälle `nurmes käin ~ murn seal `jälle maha (sünnitamisest) Ris; karu `vistleb kui päev paessab ja vihimä sadab Kod; karu söövet või`leibä, ku päe paist ja `vihma satass Krk; lähäd sutt pagema, lövväd karu kate pojaga i̬i̬st (satud halvast veel halvemasse olukorda) Ran; Kat́s karro ei saa üteh pesäh ellä (kaks kanget, ägedat ei sobi koos elama) Räp
2. lastemängudes ja pulmanaljades esinev tegelane, sageli maskeeritud inimene `lapsed `juaksevad kive `otsa, kie kive `otsas ies on, sie on karu VNg; karuga sõit, `võera `rahvale `sõitsid `vasta karuga, kui teene pulm - - `sisse tuli, üks mees oli käpuli, teene mees `istub `seĺges Vig; vanass pulman `tehti `naĺja ja mängiti, karu lõegati - - karu `tu̬u̬di `sisse, kasuk karupite seĺjän, karu tõmmati rihmadega `kińni ja akati `lõikama - - `lõikaja - - võt́t kuaritud kualiked `väĺjä, et ni̬i̬d õlema karu munad, ae tüd́rikid taga näiegä Kod; ma `teie ka Einole karu (üks lööb teisele pihta, öeldes „karu“, seejärel põgeneb teise eest) Ote; karo `pińki `mäńgmä (Üks mängijaist – karu – seisab kinniseotud näoga seina poole. Teised mängijad küsivad ükshaaval karult, mitme sammu kaugusele nad peavad minema. Kui mängijad on kohtadel, läheb karu neid otsima. See, kelle ta esimesena leiab ja ära tunneb, saab uueks karuks) Se
3. fig tungraud – Hää
Vrd kahru
1. a. pruunkaru (Ursus arctos) Mies kui karu Kuu; Unine kui karu Hlj; Karugi `pannasse `tantsima, sis `saadik viel `lapsi ei saa sõna `kuulema Lüg; `Sõisab jalad `arkis nagu puu karu Jõh; karod mörisöd; karo `immo `talvel käppa, `metsäs omas pesas; karol on `üeksa mehe ramo ja ühe mehe miel Vai; Karu läheb kallast `mööda, karvad jooksevad maad `mööda = heinalabu vedamine Jäm; see nda kut karu teeb tööd, nii pailu `jöudu, nda kut karu rügab Khk; Kudas `söuksel pole `jöudu, mees kut karu Pöi; Leib oli must kut karu sitt Emm; Karul oo ühüssa mehe rammu, aga ühü mehe `mõistus Han; (lapsele:) karu ja uńt sööväd su ää, ää mine `metsa Tõs; Kissi karu liha `ollõ süen, sie `ollõ iä kidi närijä Khn; `peale `jaani karu lõi käpaga paeo koore `kinni, siis suge ei saand PJg; kis midagi ei tee, just nagu karu imeb käppa Hag; laisk nagu va karu Juu; [lapsele:] ära karju, karu tuleb, viib `metsa, kasvatab karust Trm; tõene karu õlema mussem, tõene aĺlim, `tükmä kallale; karu imemä käppä talvel, kuńni `küinläpääväni `üste, peräss tõiss Kod; nägi unes, et karu võt́tis käpade vahele, ma `ütsin, soad ia mehe Pal; `rühmis tüüd tehä ku karu KJn; ku laut olli ärä nõiut, tulli karu `sisse viia, siss `nõidus kaob ärä; karu lääb märdipäevän `pessä, `küündlepäevän käänd tõise küĺle, `maaripäevän tule `vällä Krk; karul om `ütsme mehe süä ja üte mehe jõud Hel; situ ruttu, karu tuleb, kui sa‿i situ, siss ta pureb Ran; karu `murdna inimese ka ärä. `võtna inimesel künnäpu väĺlä säĺlä sehest ja söönä ärä tolle künnäpu, muud ei `tahtna Nõo; pääle `küindlepäevä - - siss karu siĺm ju̬u̬sk vett joba Kam; taa murd tüüd nigu karo Kan || fig ärgvasikad `lähvad karuks (muutuvad metsikuks), `möllavad ja `tuuseldavad Hlj b. fig Karu lahutas `ahju (lapse sünnist) Lüg; Vana karu ei õpi `tańtsma (vana inimest ümber ei õpeta) Han; karu varud undi pulmad, kui `vihma sajab ja päike paistab Mih; Karust ei saa karja`koera (uĺakast või joobakast ei saa ääd `nahka) Hää; karu seal `jälle `nurmes käin ~ murn seal `jälle maha (sünnitamisest) Ris; karu `vistleb kui päev paessab ja vihimä sadab Kod; karu söövet või`leibä, ku päe paist ja `vihma satass Krk; lähäd sutt pagema, lövväd karu kate pojaga i̬i̬st (satud halvast veel halvemasse olukorda) Ran; Kat́s karro ei saa üteh pesäh ellä (kaks kanget, ägedat ei sobi koos elama) Räp
2. lastemängudes ja pulmanaljades esinev tegelane, sageli maskeeritud inimene `lapsed `juaksevad kive `otsa, kie kive `otsas ies on, sie on karu VNg; karuga sõit, `võera `rahvale `sõitsid `vasta karuga, kui teene pulm - - `sisse tuli, üks mees oli käpuli, teene mees `istub `seĺges Vig; vanass pulman `tehti `naĺja ja mängiti, karu lõegati - - karu `tu̬u̬di `sisse, kasuk karupite seĺjän, karu tõmmati rihmadega `kińni ja akati `lõikama - - `lõikaja - - võt́t kuaritud kualiked `väĺjä, et ni̬i̬d õlema karu munad, ae tüd́rikid taga näiegä Kod; ma `teie ka Einole karu (üks lööb teisele pihta, öeldes „karu“, seejärel põgeneb teise eest) Ote; karo `pińki `mäńgmä (Üks mängijaist – karu – seisab kinniseotud näoga seina poole. Teised mängijad küsivad ükshaaval karult, mitme sammu kaugusele nad peavad minema. Kui mängijad on kohtadel, läheb karu neid otsima. See, kelle ta esimesena leiab ja ära tunneb, saab uueks karuks) Se
3. fig tungraud – Hää
Vrd kahru
kibitka kibitka Vig/-p-/ Kõp Hel Har Se, kibi·t̀ka Jõh IisR; kibetska Plv/-õ-/ Räp; kibitkas Vas; kibetka Võn Ote Urv Rõu(-ss) Vas Räp, kebetka Ote Rõu/-ss/ Räp, kebitka Ris
1. kõrge kummiga vanker või saan; korupiga regi kibi·t̀ka on kahe rattaga `sõidu riist Jõh; Ega ned `suured `saksad kibi·t̀kast kedagi pidand, nävad `sõitsid `tõllas IisR; Posteljoni kipitka Vig; kebitkad põle änam nüid näha Ris; antvärgel ja kõrdsimihil `olli kibitka Hel; suuŕ kibetka täiś `lat́si Ote; Valitsõja sõit kibetkaga meist müüdä Vas; kibetkal om rõivass üle tõmmatu, ni̬i̬ʔ vidävä säräst `kraami, mis liket `pelgäss Räp; herr sõit, kibitkah istuss, ja kat́s hobõst i̬i̬h Se || kitsas või kipakas sõiduk um tõne nigu kibõtska `külge ei või puttuʔ Plv; saań `väikene kibetska, ei sünnüʔ `istuma katõ `keske ei Räp Vrd kiblik, kipik(as), kipits
2. (kalessi, vankri, saani jne) üle(s)tõmmatav kate; (ree) korup nii ku˽`kaugõlõ `mińti vai, sõ̭ss `võeti kibetka pääle - - kibetka `pańti tu̬u̬ jaoss et, sõ̭ss ei˽sata˽`vihma pääle, ei˽liguna˽kraaḿ ärʔ mis, pääl om Urv; `pańti ta kebetka takka `ri̬i̬le, sõ̭ss oĺl saani sugumanõ - - tu̬u̬ oĺl `ri̬i̬le pääle `köütä, tuu kebetkass Rõu
1. kõrge kummiga vanker või saan; korupiga regi kibi·t̀ka on kahe rattaga `sõidu riist Jõh; Ega ned `suured `saksad kibi·t̀kast kedagi pidand, nävad `sõitsid `tõllas IisR; Posteljoni kipitka Vig; kebitkad põle änam nüid näha Ris; antvärgel ja kõrdsimihil `olli kibitka Hel; suuŕ kibetka täiś `lat́si Ote; Valitsõja sõit kibetkaga meist müüdä Vas; kibetkal om rõivass üle tõmmatu, ni̬i̬ʔ vidävä säräst `kraami, mis liket `pelgäss Räp; herr sõit, kibitkah istuss, ja kat́s hobõst i̬i̬h Se || kitsas või kipakas sõiduk um tõne nigu kibõtska `külge ei või puttuʔ Plv; saań `väikene kibetska, ei sünnüʔ `istuma katõ `keske ei Räp Vrd kiblik, kipik(as), kipits
2. (kalessi, vankri, saani jne) üle(s)tõmmatav kate; (ree) korup nii ku˽`kaugõlõ `mińti vai, sõ̭ss `võeti kibetka pääle - - kibetka `pańti tu̬u̬ jaoss et, sõ̭ss ei˽sata˽`vihma pääle, ei˽liguna˽kraaḿ ärʔ mis, pääl om Urv; `pańti ta kebetka takka `ri̬i̬le, sõ̭ss oĺl saani sugumanõ - - tu̬u̬ oĺl `ri̬i̬le pääle `köütä, tuu kebetkass Rõu
kilinal kilinal Tor Hää adv < kilin raud latid kilisesid kilinal ja kõlinal Tor; kilinal `sõitsid `kihnlased `randa Hää
kipik(as) kipikas Kei Jür Pee, kibi- Jõh Iis, kibika, -kä Vai, kiṕi|kass Se, g -ka; kibikäs Kuu, kipi|k g -ku Trm Hls Hel, -gu Krk, -ke Kod; kibik Hel Ran Puh, kiibik Tõs, kivik San, kiivik Tor, g -u kattega vanker või saan; kibitka; sõiduki kate, kumm `Niisikesi pisikesi regesi ja `saanisi, jah neid `üäldi kibikas - - siin küläs [õli] pali `niisikesi kibikuid; kibikad on `vitsudest `tehtud, `pannasse rie ja `vankri `pääle Jõh; kaleskal on kibikä pääl Vai; kiibik oo kongiga sõeduriist Tõs; saani peal [on] kiivik Tor; kipikas oli purje `pulkadest roam ja `puldan oli üle tõmmatud; kipikas on korjaga `vanker, `muslased `sõitsid kipikaga Kei; juudi kipikas on katuksega tõld Jür; tegin ia kibika rie `piale Iis; kibik olli vähem ku periss suuŕ tõld Hel; tei `vankre `pääle kibiku, pańd vitsa `lu̬u̬ka `risti üle `vankre, rõevass `pääle Ran; saks sõit väikse kivikuge San Vrd küibik
kompass (variante) `kompa|ss (-śs) Krj Han JMd VJg Trv Ran Krl, `ku- Jõe Lüg Vai Khk Pöi Emm LNg Rid Mär Tõs Khn KJn, g -ssi (-śsi; g -sse Lüg); kombas g -e Jäm; kombass Har, g -i Puh, `kompase San; `kompas g -e VNg, -i Hlj Ris, `kompa Tor; komba|t́s g -t́si, -dsi Har; `ko·mpo|śs g -sse Se; kumbas Emm Käi Rid Kse, g -e VNg/`k-/ spor Sa, Han, -i Mus, `kumpa Jäm Muh Mar; kumpas g -e Iis; `kumpas g -e Pha Rei, -i Jõe Emm Rei; `kumpus g -e Ris; `kumbasi g -m(m)e Kuu; n, g `kumbasi Kuu VNg(-ssi)
1. kompass täl `kumbasind ega midägi ei ole old, `ilma `kumbasimeta läks; tämäl oli `kumbass peris `katkinane; `Piiridükse `kumbasimed jo `toisina lekkisid `tühjäks Kuu; üks `kumbasi `kaŋŋi ots on `musta, `toine `valge VNg; `kumpassi lehe (nõela) `tõine aru `näidab `põhja, `tõine `lõuna Lüg; üks pisine riips kumbase lehe pεεl oo reek Khk; Mis kumbast vanasti oli, `pääva `sõitsid mere peal `päikse `järge, `ööse `taeva `tähtede `järge, põha nael oli see kumbas Pöi; Kuiv kumpas (magnetkompass); Märg kumpas (piirituskompass); Mönes kougesõidu purjulaevas oli laes keiluti all laeva peakumpass Emm; `Kumpaśs tańsib sedäsi, et ei sua `kurssi `pietüd Khn; `kompasi kivi kus nöel peal Ris; laivamihil om kombat́s, naa `sõitava alasi kombat́si `perrä Har || fig häbe – Khn
2. teat heegeldusmuster – Phl
1. kompass täl `kumbasind ega midägi ei ole old, `ilma `kumbasimeta läks; tämäl oli `kumbass peris `katkinane; `Piiridükse `kumbasimed jo `toisina lekkisid `tühjäks Kuu; üks `kumbasi `kaŋŋi ots on `musta, `toine `valge VNg; `kumpassi lehe (nõela) `tõine aru `näidab `põhja, `tõine `lõuna Lüg; üks pisine riips kumbase lehe pεεl oo reek Khk; Mis kumbast vanasti oli, `pääva `sõitsid mere peal `päikse `järge, `ööse `taeva `tähtede `järge, põha nael oli see kumbas Pöi; Kuiv kumpas (magnetkompass); Märg kumpas (piirituskompass); Mönes kougesõidu purjulaevas oli laes keiluti all laeva peakumpass Emm; `Kumpaśs tańsib sedäsi, et ei sua `kurssi `pietüd Khn; `kompasi kivi kus nöel peal Ris; laivamihil om kombat́s, naa `sõitava alasi kombat́si `perrä Har || fig häbe – Khn
2. teat heegeldusmuster – Phl
kong kong g kongi spor L, K spor I, `kongi R(n `kongi Vai; g `koŋŋi Lüg Vai), koŋŋi Sa Hi; końg g kongi Han Var Mih Tõs Khn Saa Trm Kod M T Räp, końgi Lei, koŋŋi Krj Muh, konge Var/-ń-/ Krk Räp/-õ/; kung, kong Plv
1. väike maja või ruuma. vilets ehitis, uberik; pugerik kong on üks pime ruum, `ninda et `akna ei õle ei kedägi Lüg; kis sihantses `kongis elab Khk; `vaene inimene pidi `vaatama, kus saab koŋŋi ehitada Vll; väiksed `ooned kui kongid Mär; See maja oo küll nagu `piśke pime koŋ́g. Ei sii `kongis põle kellegi elu Han; `Öeldaks korgits või kong (väike punker, sahver) Hää; üits tilluk końg om, egä ta kedägi maja ei ole Krk; końg (esik) Lei b. aresti-, vangikamber tama `istu nüid `vaŋŋi`kongis Vai; sie mies `pańdi `kongi (vangi) VJg; kong õli valla kartser; minä iśsin Palal kongin Kod
2. loomadele tehtud eluase a. väike laut, varjualune, puur vm `tehti `niisike kong `lauda `räista `alle, kus siga sai sies `õlla. `koŋŋile `tehti vili kattus `pääle kui `räistäs ei ulatand Lüg; siis `tehti kong ja `pańdi jänes `kongi Pil b. koerakuut pani koera `kongi `kinni Khk; Koer ond `kongis Khn; koeral on końg, kus magab Saa; pini lätt `końgi vai San c. kanatool; kanakuut kanad pannase `kongi `kińni Tor; kanad said `õhta `kongi `aetud Jür; kanade kong Ann; kana kong, `pulkadest `tehtud ja siis said [kanad] `üessest `sinna kongi `sisse `pandud VMr; `ennemast õlid kanad kongiga toas IisK; końg om puu `varbest tett, mõni pand `rõiva `pääle, mõnel om katuss pääl; vana kana pandass `kongi; poja tuleve `vällä, vana kana kurt kongin Krk d. pesakast Metstui pesitles ühekorra `kosla `kongis; `koslad munõvad sii `kongidesse Khn; mustad `reastad nemad lähvad puust `kongi Kos; puu otses räästästel [pesakast] kutsutasse kongis KJn; linnu kongi (kuldnokapuurid) om väĺlän puu otsan Krk e. taru (mesilassülemi püüdmiseks) viisin kongi `metsa puu `otsa, mesilased läksid `sisse Mär; si̬i̬ olli kate `kõrdse kuuse körrist tett, kuuse koorest, `säänte mesi końg, `püünmise końg, kos linnu tuleve `sisse Hls; kuńg oĺl kohegi `kuustõ üless viid Plv; vana `säädüse `peŕrä es tohiʔ `kiäke `kongõ `mõtsa˽viiäʔ; ku oĺl saiaʔ pähnäpuud, sõ̭ss tette końg pähnäst Räp || siin `seinä `ääres on `kongid (tühjad tarud), kui [mesilased] sies on, siis on `linnubud Lüg; mõni maja [inimesi] täüs ku mesilise końg Krk
3. transpordivahend a. elussigade veokast või -puur Emmiste kuĺdi `juure `viemisel õli emmise kong või vanasiakong Trm; końg oo varvadess testod; kui `põrsid lähäd `müimä, teed kongi `vankri `piäle; siga ei taha minnä `kongi Kod b. veokorv õle vedo kong. vedäväd rükkid ja tõu`viĺjä˛aganid ja. edemält `konga ei õllud Kod
4. puukoorest tehtud ese a. (hrl kasetohust) marjatorbik – S L kuida vaim nönda kong (väiksem marjuline saab väiksema torbiku) Jäm; Kongid `tehti nii et ihu pool oli ikka sihetse pool Krj; too moole säält kase koort, teeme maasika koŋŋi Pha; me köisime enne ikka `kongidega marjul Muh; Kongi kaks `külge `panda puutikkudega kogu, ka sang `pεεle Emm; kase küllest `võetasse koor, tehässe kong `valmis Mar; kongid tehasse lepa koorest või kasest marjade `korjamises Aud b. Koorest kong (vakk) Vll
5. kumer katea. (kalessi, tõlla vm) varikate, kumm vihmase ilmaga tõmmetasse tagand kong üles kalessil Khk; Nendel [autol] on kong peal, sellega ea `minna Pöi; `Sakste tõlla kongid olid nahast, mis `läiksid Han; tõllal oli suur kong pial; `autul oli kong pial Tõs || reisitõld antvärgid `sõitsid `eńni kongidega Ris b. teokarp – Vll Jaa sia tigu käib kong `selgas; nilvakad ilma koŋŋita, teisel maja `selgas Vll || sea teu koŋŋid (makaronisort: teokarbid) Vll c. õiekellukas sinised lilled ja suured kongid alatsipidi Lih
6. herilasepesa – Sa Mar Kse Mih Tõs Trv kui örilase kong maast `körgel on, siis piab süva tali tulema; nönda‿t örilase kong puriseb inimistega (rahvarohkest ruumist) Khk; erilane teeb koŋŋi puu `otsa Kaa; Küüni arja all oli erilase kong või erilase kot́t Krj; `vaaplased on suuremad kut erilased - - nendel pole `kongisi mette Jaa; erilase końg, puu `külgis, ümmärgune, palli `moodi. aĺl. all auk Tõs; `vaablaste końg Trv
7. kumerus, küür; looge teised kassid `kiskvad, nönda [meie kasski] `tömbab koŋŋi `selga Vll; [laulatuspäeva] `õhtu `valge roosiline riie `olli arjutanu koŋŋi (pappaluse) `ümber, teese omingu punane Muh; ninäl końg piäl Khn; jõel one si mu̬u̬d et kõverass kõhass alati sü̬ü̬b kõveramass ja kongi `sisse paneb alati `juure; Õmedo küläalune koŋg (teekäänak) Kod || pilve `kuklad, koŋŋid akkavad aeama - - üksigud pilve tükid Khk Vrd kongal
8. pej a. (halva iseloomuga inimesest; kasimata või haigest olendist) sa kuradi `kiustu kong Lüg; Mene `viimast viel täid täis nagu kong Jõh; ta muidu üks kidev kong, kiub ja vaagub `aiguse ja surmaga Krj; oh sa nälja końg Muh; laste pead `kärnas ja kat́ti, just nagu kärnakong Mar; tema koer on üks kirbu końg - - kirbu kongist saab `lahti, kui petroo·li koeral `seĺga `kallab Saa; oled üks va täikong ~ `täitand kong Juu; mea ole vana rumal inimese końg; si̬i̬ üit́s tige końg. kade inimene Krk; mia latsen olli `nõskmit täis nigu końg jälle; temä (tekk) `tuĺli nii `kangede `kirpe täis, nigu üits igävene kirbu końg Nõo b. vana kõlbmatu ese; lagunenud hoone va laiva kong (vana paat), mis ep sünni änam merele `minna änd Khk; vana mõisa kong (varemed) on `paergust alles, põle `uksi ega `aknuid LNg; tääl üks kong oo koa, üks vana lootsiko kong Mar; vana saana kong jäänd `sõnna ripakile Juu; üit́s lagunu maja końg om, `kaala tulemen Krk
1. väike maja või ruuma. vilets ehitis, uberik; pugerik kong on üks pime ruum, `ninda et `akna ei õle ei kedägi Lüg; kis sihantses `kongis elab Khk; `vaene inimene pidi `vaatama, kus saab koŋŋi ehitada Vll; väiksed `ooned kui kongid Mär; See maja oo küll nagu `piśke pime koŋ́g. Ei sii `kongis põle kellegi elu Han; `Öeldaks korgits või kong (väike punker, sahver) Hää; üits tilluk końg om, egä ta kedägi maja ei ole Krk; końg (esik) Lei b. aresti-, vangikamber tama `istu nüid `vaŋŋi`kongis Vai; sie mies `pańdi `kongi (vangi) VJg; kong õli valla kartser; minä iśsin Palal kongin Kod
2. loomadele tehtud eluase a. väike laut, varjualune, puur vm `tehti `niisike kong `lauda `räista `alle, kus siga sai sies `õlla. `koŋŋile `tehti vili kattus `pääle kui `räistäs ei ulatand Lüg; siis `tehti kong ja `pańdi jänes `kongi Pil b. koerakuut pani koera `kongi `kinni Khk; Koer ond `kongis Khn; koeral on końg, kus magab Saa; pini lätt `końgi vai San c. kanatool; kanakuut kanad pannase `kongi `kińni Tor; kanad said `õhta `kongi `aetud Jür; kanade kong Ann; kana kong, `pulkadest `tehtud ja siis said [kanad] `üessest `sinna kongi `sisse `pandud VMr; `ennemast õlid kanad kongiga toas IisK; końg om puu `varbest tett, mõni pand `rõiva `pääle, mõnel om katuss pääl; vana kana pandass `kongi; poja tuleve `vällä, vana kana kurt kongin Krk d. pesakast Metstui pesitles ühekorra `kosla `kongis; `koslad munõvad sii `kongidesse Khn; mustad `reastad nemad lähvad puust `kongi Kos; puu otses räästästel [pesakast] kutsutasse kongis KJn; linnu kongi (kuldnokapuurid) om väĺlän puu otsan Krk e. taru (mesilassülemi püüdmiseks) viisin kongi `metsa puu `otsa, mesilased läksid `sisse Mär; si̬i̬ olli kate `kõrdse kuuse körrist tett, kuuse koorest, `säänte mesi końg, `püünmise końg, kos linnu tuleve `sisse Hls; kuńg oĺl kohegi `kuustõ üless viid Plv; vana `säädüse `peŕrä es tohiʔ `kiäke `kongõ `mõtsa˽viiäʔ; ku oĺl saiaʔ pähnäpuud, sõ̭ss tette końg pähnäst Räp || siin `seinä `ääres on `kongid (tühjad tarud), kui [mesilased] sies on, siis on `linnubud Lüg; mõni maja [inimesi] täüs ku mesilise końg Krk
3. transpordivahend a. elussigade veokast või -puur Emmiste kuĺdi `juure `viemisel õli emmise kong või vanasiakong Trm; końg oo varvadess testod; kui `põrsid lähäd `müimä, teed kongi `vankri `piäle; siga ei taha minnä `kongi Kod b. veokorv õle vedo kong. vedäväd rükkid ja tõu`viĺjä˛aganid ja. edemält `konga ei õllud Kod
4. puukoorest tehtud ese a. (hrl kasetohust) marjatorbik – S L kuida vaim nönda kong (väiksem marjuline saab väiksema torbiku) Jäm; Kongid `tehti nii et ihu pool oli ikka sihetse pool Krj; too moole säält kase koort, teeme maasika koŋŋi Pha; me köisime enne ikka `kongidega marjul Muh; Kongi kaks `külge `panda puutikkudega kogu, ka sang `pεεle Emm; kase küllest `võetasse koor, tehässe kong `valmis Mar; kongid tehasse lepa koorest või kasest marjade `korjamises Aud b. Koorest kong (vakk) Vll
5. kumer katea. (kalessi, tõlla vm) varikate, kumm vihmase ilmaga tõmmetasse tagand kong üles kalessil Khk; Nendel [autol] on kong peal, sellega ea `minna Pöi; `Sakste tõlla kongid olid nahast, mis `läiksid Han; tõllal oli suur kong pial; `autul oli kong pial Tõs || reisitõld antvärgid `sõitsid `eńni kongidega Ris b. teokarp – Vll Jaa sia tigu käib kong `selgas; nilvakad ilma koŋŋita, teisel maja `selgas Vll || sea teu koŋŋid (makaronisort: teokarbid) Vll c. õiekellukas sinised lilled ja suured kongid alatsipidi Lih
6. herilasepesa – Sa Mar Kse Mih Tõs Trv kui örilase kong maast `körgel on, siis piab süva tali tulema; nönda‿t örilase kong puriseb inimistega (rahvarohkest ruumist) Khk; erilane teeb koŋŋi puu `otsa Kaa; Küüni arja all oli erilase kong või erilase kot́t Krj; `vaaplased on suuremad kut erilased - - nendel pole `kongisi mette Jaa; erilase końg, puu `külgis, ümmärgune, palli `moodi. aĺl. all auk Tõs; `vaablaste końg Trv
7. kumerus, küür; looge teised kassid `kiskvad, nönda [meie kasski] `tömbab koŋŋi `selga Vll; [laulatuspäeva] `õhtu `valge roosiline riie `olli arjutanu koŋŋi (pappaluse) `ümber, teese omingu punane Muh; ninäl końg piäl Khn; jõel one si mu̬u̬d et kõverass kõhass alati sü̬ü̬b kõveramass ja kongi `sisse paneb alati `juure; Õmedo küläalune koŋg (teekäänak) Kod || pilve `kuklad, koŋŋid akkavad aeama - - üksigud pilve tükid Khk Vrd kongal
8. pej a. (halva iseloomuga inimesest; kasimata või haigest olendist) sa kuradi `kiustu kong Lüg; Mene `viimast viel täid täis nagu kong Jõh; ta muidu üks kidev kong, kiub ja vaagub `aiguse ja surmaga Krj; oh sa nälja końg Muh; laste pead `kärnas ja kat́ti, just nagu kärnakong Mar; tema koer on üks kirbu końg - - kirbu kongist saab `lahti, kui petroo·li koeral `seĺga `kallab Saa; oled üks va täikong ~ `täitand kong Juu; mea ole vana rumal inimese końg; si̬i̬ üit́s tige końg. kade inimene Krk; mia latsen olli `nõskmit täis nigu końg jälle; temä (tekk) `tuĺli nii `kangede `kirpe täis, nigu üits igävene kirbu końg Nõo b. vana kõlbmatu ese; lagunenud hoone va laiva kong (vana paat), mis ep sünni änam merele `minna änd Khk; vana mõisa kong (varemed) on `paergust alles, põle `uksi ega `aknuid LNg; tääl üks kong oo koa, üks vana lootsiko kong Mar; vana saana kong jäänd `sõnna ripakile Juu; üit́s lagunu maja końg om, `kaala tulemen Krk
kooli|laps õpilane – R eP tämä viel tüöl ei käi, `alles `kuoli laps Lüg; Ise alles pisike koolilaps, kuula mis juttusi sa räägid Pöi; koolilapsed `rüistasid jalg`raudadega (sõitsid uiskudega) Kse; tunamullu käisid koolilapsed kardulid `võtmas Ris; kualilapsed täkivad pingid ää VJg; kualilapsess ei õle kedägi suada tü̬ü̬tegijäd Kod Vrd koolilats
korv|vanker (vanker) a. korviga sõiduvanker Oli noorest peest suur uhke mees, muudkut kargutas korvvankriga linnavahet Kaa; koŕvvanger oo sõedu jauss. koŕv`vankrel vedrud ka all Tor; koŕv `vankrel olli koŕv `laudest `pääle tettü; siiva ollive koŕv `vankre man Hel; `sõitsimi koŕv`vankrige San b. veokorviga vanker koŕb `vankriga `veetasse `einu ja `põhku; `ärgel koŕb`vanker järel Mar; koŕv`vankrega on ia põllu pialt `viĺja vidada Hag
*krepsnik `repsnik g -u Krj Pöi Muh Tõs Tor Hää; `kripsnik g -u Rid Khn, `kripsnik- Ris tsaariaegne rannavalvur, ranna- ja tollivalvepaadi juht, sõudja; urjadnik `repsnikud olid poadi sõudjad. `kardoni `poatis oli üks `repsnik, kes `poati `juhtis ja kes selle poadi eest oolitses Pöi; `repsnik oli see, kis tollimehi ülese `laeva viisid Tõs; `repsnikuse `üiti enne urädnikud. `repsnikud `sõitsid `oostega `mööda Tor Vrd krepnik, kreps, retnik
kresla kresla Rei LNg K(kreśla Pee) I T Urv Krl Har Rõu(krõsla, kreesla, krisla) Vas; `kresla R Kos; kräsla Emm Phl Mar(-ä), krisla Käi, `krõsla Plv Räp, pl `krõsliʔ Se; resla Sa(risla, kresla Khk, `resla Muh) L(kresla Tor Hää) Pil Trv(risla) Hls Hel, reslä Vig Tõs(reśla) Khn, räsla Mär, risla KJn
1. kerge sõiduregi `kreslaga `sõidetasse `talvel, üks obune ies Jõh; reslal oli kadaga `pulkadest pöhi, jalased olid tahutud, nee εs ole muljutud; suuremaa meestel olid reslad Khk; nüid o reslad ja saanid, `enne olid reed Kse; reslaga sõidetas `linna Hää; kresla oli kirikus käima jaoks, naa `kergem obuse järel `panna kui regi Ris; kreslal on pulgast seĺlatagune taga Juu; istu reslasse ja mine Trv; Ma˽panõ hobõsõ krisla ette Rõu; krõśliʔ mis `sõitaʔ, `kergeʔ Se
2. reele seotav varbpära `kresla - - `pannasse rie `pääle ja siis `einakott, vel `sinne `kresla `sisse Lüg; `Kreslaga ries oli `ruumi `rohkemb [kui saanis], võis `kolmekeste üks`teise `kõrvas `istuda IisR; Talve pandi risla ree pääle kui kaugele mindi, siis oli param istuda Khk; kus meie soani `resla jäen oo Muh; tä tegi uue kõrge kräsla na suure saksa saani Mar; reslal on `püsti pulgad ja saanil oo lauad Mih; Pane resla ka ree peale, sis kindlam sõita PJg; `sõitsid `riega tühjalt, siis sidusid kresla `riele `piale, oli seljatugi Jür; kreslaga regi, reel kresla pial Trm; Miä oidse endät irmuga kõvaste trammin vasta kreslad Nõo; `krõsla oĺl kah sõidu jaost. timä oĺl varbost tettü. perä oĺl ka vitsost `koetu, oĺl koŕvi `mu̬u̬du Räp
Vrd kreska, kresku, kreslik, kreslu, kresna
3. ree veoraam `kresla on rie pääl, `ninda rie `kaustadest `kaugemal, et kuorm saab `laiemb; siis `võetasse `kresla küll päält `vällä, kui `minnasse `metsa puid vedama, ei taheta `kresla puid rikkuda Lüg; Kõverist kase puist `tehti sie `kresla Jõh; isa võt́tis kresla pialt ära, pani seina naeale `püśti, kui parandas kedagi Lai Vrd kresna
4. magamisase, lavats panin `toise `kresla `peale magama VNg
5. sõim igavene ilma resla; sa oled üks vana taga`veetis resla Hää; ta om väegä kõhn, nigu vana kresla Ran
1. kerge sõiduregi `kreslaga `sõidetasse `talvel, üks obune ies Jõh; reslal oli kadaga `pulkadest pöhi, jalased olid tahutud, nee εs ole muljutud; suuremaa meestel olid reslad Khk; nüid o reslad ja saanid, `enne olid reed Kse; reslaga sõidetas `linna Hää; kresla oli kirikus käima jaoks, naa `kergem obuse järel `panna kui regi Ris; kreslal on pulgast seĺlatagune taga Juu; istu reslasse ja mine Trv; Ma˽panõ hobõsõ krisla ette Rõu; krõśliʔ mis `sõitaʔ, `kergeʔ Se
2. reele seotav varbpära `kresla - - `pannasse rie `pääle ja siis `einakott, vel `sinne `kresla `sisse Lüg; `Kreslaga ries oli `ruumi `rohkemb [kui saanis], võis `kolmekeste üks`teise `kõrvas `istuda IisR; Talve pandi risla ree pääle kui kaugele mindi, siis oli param istuda Khk; kus meie soani `resla jäen oo Muh; tä tegi uue kõrge kräsla na suure saksa saani Mar; reslal on `püsti pulgad ja saanil oo lauad Mih; Pane resla ka ree peale, sis kindlam sõita PJg; `sõitsid `riega tühjalt, siis sidusid kresla `riele `piale, oli seljatugi Jür; kreslaga regi, reel kresla pial Trm; Miä oidse endät irmuga kõvaste trammin vasta kreslad Nõo; `krõsla oĺl kah sõidu jaost. timä oĺl varbost tettü. perä oĺl ka vitsost `koetu, oĺl koŕvi `mu̬u̬du Räp
Vrd kreska, kresku, kreslik, kreslu, kresna
3. ree veoraam `kresla on rie pääl, `ninda rie `kaustadest `kaugemal, et kuorm saab `laiemb; siis `võetasse `kresla küll päält `vällä, kui `minnasse `metsa puid vedama, ei taheta `kresla puid rikkuda Lüg; Kõverist kase puist `tehti sie `kresla Jõh; isa võt́tis kresla pialt ära, pani seina naeale `püśti, kui parandas kedagi Lai Vrd kresna
4. magamisase, lavats panin `toise `kresla `peale magama VNg
5. sõim igavene ilma resla; sa oled üks vana taga`veetis resla Hää; ta om väegä kõhn, nigu vana kresla Ran
kulin1 kulin g -a Jõe Pöi Muh Emm spor Lä, Tõs Saa Juu(-as) Jür Amb JMd Kad JJn Võn, g -e Krk
1. hrl pl kuljus obustel on kulinad `kaelas Jõe; Kulinad olid rihma `küĺges Pöi; pośtobused `sõitsid kulinad `kaelas Muh; Vanast panti obustel pulma söidu aegus kulinad kaala Emm; kulinas on ümmärgune nagu muna, kulinas käib kaela `kellade `küĺgis Juu; `tõmma ikka kulinad `kaela Jür; kulinad olid mitu tükki rihma küĺles; `pulmades siis `pańdi uastele kulinad `kaela, nied õlid pisikesed kellad Kad; obõsõl kulina kaalan Võn Vrd kulingas, kurilas, kurin2
2. kartuli seemnenupp kardulel tulev kuline `otsa Krk
3. õiekobar – Amb
1. hrl pl kuljus obustel on kulinad `kaelas Jõe; Kulinad olid rihma `küĺges Pöi; pośtobused `sõitsid kulinad `kaelas Muh; Vanast panti obustel pulma söidu aegus kulinad kaala Emm; kulinas on ümmärgune nagu muna, kulinas käib kaela `kellade `küĺgis Juu; `tõmma ikka kulinad `kaela Jür; kulinad olid mitu tükki rihma küĺles; `pulmades siis `pańdi uastele kulinad `kaela, nied õlid pisikesed kellad Kad; obõsõl kulina kaalan Võn Vrd kulingas, kurilas, kurin2
2. kartuli seemnenupp kardulel tulev kuline `otsa Krk
3. õiekobar – Amb
küna küna (-ä) R eP spor eL
1. piklik (puu)anum `tiema `ämbri sia `süömise ja valama siis künä Lüg; siad `lähväd `jalgoga kohe künä Vai; vere rohi, sellega tuleb pesta künad ja kihad `puhtaks kui ölut tehakse Jäm; käia vänt ja käia küna Khk; Paĺk raiuti sihest tühaks ja oli küna `valmis Pöi; sigadel `olli kivist küna Muh; virre küna, virre jooseb säält `sisse Emm; künä oli - - päris ühüst puust `tehtud, nüid `viimse ajal `löödi `laudest; `põrsal oli mold, `väike, aga vanasial oli küna Tõs; põrsas läks jaluli künässe; künä koabe (abinõu küna puhastamiseks) Juu; luomad jäid küna `äärde `juoma Amb; veke küna on moĺd Kad; peksivad kurikaga vanast `riidid küna õtsa pial Iis; vede triitsiväd ärä ja paks jäeb `künna (põrsastest) Kod; suur küna kos `sisse sai libe ja liiv `pantud [puunõude küürimiseks] Äks; istup padja pääl nigu künä enne, aga mitte üless ei tule Nõo
2. väike paat, lootsik `ilma `purjudeta küna on, kenega `ranna ääres `laiva saab `kartuli vedädä VNg; jõe peal `sõitsid künaga, järsk ots oli, alt ikke ümmargune Juu; poisid `sõitsivad `veśki tamme pial künaga Kad; künada tõrvatasse ka, siis ta pidab vett Trm; kaks künä `aeti kõŕvi kokko, `vankri tõesed rattad `tõisi künässe ja üle jõe Kod; küna oli `õige põhjaga, tagumine ots oli lai ja `kańtis, esimine ots oli terav Lai; künä pikkus `oĺli öhessa või kümme `jalga Vil || pej (kehvast paadist) `Sõukse künaga äi lähe `kuskile, tuul lööb `ömber Pöi
1. piklik (puu)anum `tiema `ämbri sia `süömise ja valama siis künä Lüg; siad `lähväd `jalgoga kohe künä Vai; vere rohi, sellega tuleb pesta künad ja kihad `puhtaks kui ölut tehakse Jäm; käia vänt ja käia küna Khk; Paĺk raiuti sihest tühaks ja oli küna `valmis Pöi; sigadel `olli kivist küna Muh; virre küna, virre jooseb säält `sisse Emm; künä oli - - päris ühüst puust `tehtud, nüid `viimse ajal `löödi `laudest; `põrsal oli mold, `väike, aga vanasial oli küna Tõs; põrsas läks jaluli künässe; künä koabe (abinõu küna puhastamiseks) Juu; luomad jäid küna `äärde `juoma Amb; veke küna on moĺd Kad; peksivad kurikaga vanast `riidid küna õtsa pial Iis; vede triitsiväd ärä ja paks jäeb `künna (põrsastest) Kod; suur küna kos `sisse sai libe ja liiv `pantud [puunõude küürimiseks] Äks; istup padja pääl nigu künä enne, aga mitte üless ei tule Nõo
2. väike paat, lootsik `ilma `purjudeta küna on, kenega `ranna ääres `laiva saab `kartuli vedädä VNg; jõe peal `sõitsid künaga, järsk ots oli, alt ikke ümmargune Juu; poisid `sõitsivad `veśki tamme pial künaga Kad; künada tõrvatasse ka, siis ta pidab vett Trm; kaks künä `aeti kõŕvi kokko, `vankri tõesed rattad `tõisi künässe ja üle jõe Kod; küna oli `õige põhjaga, tagumine ots oli lai ja `kańtis, esimine ots oli terav Lai; künä pikkus `oĺli öhessa või kümme `jalga Vil || pej (kehvast paadist) `Sõukse künaga äi lähe `kuskile, tuul lööb `ömber Pöi
laanik2 plaanvanker nad `sõitsid isi kaheobuse laanikuga, käisid `õunu `müimes ja `marju ja Pil
laev laev g laeva Sa(laiva) Hi L(laeb g laeva, laeba) spor K, Iis Trm Kod M, `laeva Jõe Kuu Hlj VNg; lae Rei Var Hää, g laeva Khk(laiva) Mus Muh Emm(pl laed) Tõs Khn/laõ g laõva/; laiv TMr Kam Ote Rõn, g laeva TLä, laiva San V, `laiva RId(n `laiva VNg Vai), laav́a Võn
1. veesõiduk, laev minu pueg oli ka `laevade pial Hlj; `laiva mäni `tävves `vaardis `kivve; üvä `seilaja `laiva, tämä `lähtö üväst edesi Vai; sält laeva eest es tohi mette naesterahvas läbi `minna Jäm; laiva emabu, koes `külge `laeva tegema aketasse; laiva vagu jääb `järge, kut aurulaivaga läbi läheb; suured pangad on [meres], lae läheb `otsa ja äi saa `lahti änam Khk; `kess‿es taha `süia mette, nee `langesid magama, muist laiva pea `poole, muist laiva änna `poole Jaa; laev, mis oli laev, see oli kümme `jalga pitk; `Õhta [lehmad] tulavad karjamalt ää, nii täis noagu laevad Pöi; suur lae `ankruga, purjud peal ja Muh; on lae kihal juba (kas laeva kere on valmis); kui rotid laevast ära `lεhtvad, siis söösta `maale pläu Emm; `kaapre (piirivalve) laevad olid suured Rid; laeb läks kõege täiega `põhja Mär; Muhu naised `paakisid oma tee maha ilma väsimata - - ostsid Lihula laadalt oki, `võtsid selle `seĺga - - ja läksid ühtlaselt kui laevad Han; laev istub, ta on tormist ranna `ääre liivä `sisse surutud Var; laeva `väĺla`aamise `talgud olid, `aeti mai·lma rahvas kokku; kõik olid `väĺlas `teenimas, mehed olid `laeve pial ja Tõs; Kolmõsüllätse laõvaga võib juba `Riiges käüä Khn; laev on `ankru peal Ris; sie on üks laeva maśti jupp HMd; laev läheb saare `vaŕju tuulpagusse JõeK; kaheksa `laeva lastud põhõja; aluskleedid suured laiad ku laevad Kod; mere‿bäl sõidets `laevege; `ku̬u̬rme oo lai ja suur tett, juśt ku laev kunagi Krk; nädälde `viisi `laivuga mere pääl; mia ossendi laeva veere pääl, süda nii kuri et Puh; mõni lehm om suure kihäga nigu laiv jälle; `laine tulnava nigu mäe `vasta `laiva; suur toŕm aab laeva ukka Nõo; vanasõna `ütläss: kõ̭iḱ laiva ei saa `randa, kõ̭iḱ mõttõ ei lähä `täüde Har; vanõmb poig um mul Talinah `laivu pääl; hobõnõ ku laiv iih Plv; laiv uppu arʔ, `põhja `vaiu arʔ Se || paat laeva ema on pitk paĺk, mis paadi `pöhja `pandaste Jäm; kui lae [maal] seisab, pukid käivad täl külje ala; käsitsi lae oli lesta noodal, teine `söudis `laeva edasi Khk; meil `olli viie vaemu lae, võrgu lae; viie vaimu laeval `olli kolm `paari `aera peal Muh
2. fig a. veimekirst laeva `ostmene, laeva `müimene; aeomeed `sõitsid `vastu ja siis `kauplesid `laeba Vig; kui ruudi poolt pulmalesed läksid `peigme `poole, siss `sõitis ruudi veime `kirst kõege ees. `peigme maea lähädal `sõitsid `peigme mõned lähämad sugulased kirstule `vastu: lähme `laeva `ostma, laev juba `randas PJg b. (kätkist) `kuivamaa laiv, sie `jälle `lapse `kiiku IisR c. (lapse sündimisest) Laev maale tulemas Käi
3. pikk riba kiudpilvi ma ei olegi tänavu näind neid `taeva `laevasi Tür; kui laev one riśsi `põldu, siis tuleb vihimä, kui pitku `põldu, `kuiva Kod; kui laev teeśep̀idi `püüräb, tuleb `vihma KJn; pilve laev; laeva kisk `merre, nüid akkass `vihma tulem (pikk õhuke valge pilv pöördub otsaga läände) Krk; noa laev id Ku nua `laiva terävämb õts `merde lähäb, sis pidi `vihmale akkama Lüg; `taeva pial on kua nualaev, siis tulevad sadused ilmad Koe; kui nua laeva ots om `järve, siss iki tuleb `vihma, `õkva näed ku piĺv kasvab ja nakap sadama Ran; nua laiv om ka vehma poolõ `käändünüʔ, no nakass `vihma `saama Har; nua laiv, pilveʔ `sändseʔ, `päivä näüss kah Plv
1. veesõiduk, laev minu pueg oli ka `laevade pial Hlj; `laiva mäni `tävves `vaardis `kivve; üvä `seilaja `laiva, tämä `lähtö üväst edesi Vai; sält laeva eest es tohi mette naesterahvas läbi `minna Jäm; laiva emabu, koes `külge `laeva tegema aketasse; laiva vagu jääb `järge, kut aurulaivaga läbi läheb; suured pangad on [meres], lae läheb `otsa ja äi saa `lahti änam Khk; `kess‿es taha `süia mette, nee `langesid magama, muist laiva pea `poole, muist laiva änna `poole Jaa; laev, mis oli laev, see oli kümme `jalga pitk; `Õhta [lehmad] tulavad karjamalt ää, nii täis noagu laevad Pöi; suur lae `ankruga, purjud peal ja Muh; on lae kihal juba (kas laeva kere on valmis); kui rotid laevast ära `lεhtvad, siis söösta `maale pläu Emm; `kaapre (piirivalve) laevad olid suured Rid; laeb läks kõege täiega `põhja Mär; Muhu naised `paakisid oma tee maha ilma väsimata - - ostsid Lihula laadalt oki, `võtsid selle `seĺga - - ja läksid ühtlaselt kui laevad Han; laev istub, ta on tormist ranna `ääre liivä `sisse surutud Var; laeva `väĺla`aamise `talgud olid, `aeti mai·lma rahvas kokku; kõik olid `väĺlas `teenimas, mehed olid `laeve pial ja Tõs; Kolmõsüllätse laõvaga võib juba `Riiges käüä Khn; laev on `ankru peal Ris; sie on üks laeva maśti jupp HMd; laev läheb saare `vaŕju tuulpagusse JõeK; kaheksa `laeva lastud põhõja; aluskleedid suured laiad ku laevad Kod; mere‿bäl sõidets `laevege; `ku̬u̬rme oo lai ja suur tett, juśt ku laev kunagi Krk; nädälde `viisi `laivuga mere pääl; mia ossendi laeva veere pääl, süda nii kuri et Puh; mõni lehm om suure kihäga nigu laiv jälle; `laine tulnava nigu mäe `vasta `laiva; suur toŕm aab laeva ukka Nõo; vanasõna `ütläss: kõ̭iḱ laiva ei saa `randa, kõ̭iḱ mõttõ ei lähä `täüde Har; vanõmb poig um mul Talinah `laivu pääl; hobõnõ ku laiv iih Plv; laiv uppu arʔ, `põhja `vaiu arʔ Se || paat laeva ema on pitk paĺk, mis paadi `pöhja `pandaste Jäm; kui lae [maal] seisab, pukid käivad täl külje ala; käsitsi lae oli lesta noodal, teine `söudis `laeva edasi Khk; meil `olli viie vaemu lae, võrgu lae; viie vaimu laeval `olli kolm `paari `aera peal Muh
2. fig a. veimekirst laeva `ostmene, laeva `müimene; aeomeed `sõitsid `vastu ja siis `kauplesid `laeba Vig; kui ruudi poolt pulmalesed läksid `peigme `poole, siss `sõitis ruudi veime `kirst kõege ees. `peigme maea lähädal `sõitsid `peigme mõned lähämad sugulased kirstule `vastu: lähme `laeva `ostma, laev juba `randas PJg b. (kätkist) `kuivamaa laiv, sie `jälle `lapse `kiiku IisR c. (lapse sündimisest) Laev maale tulemas Käi
3. pikk riba kiudpilvi ma ei olegi tänavu näind neid `taeva `laevasi Tür; kui laev one riśsi `põldu, siis tuleb vihimä, kui pitku `põldu, `kuiva Kod; kui laev teeśep̀idi `püüräb, tuleb `vihma KJn; pilve laev; laeva kisk `merre, nüid akkass `vihma tulem (pikk õhuke valge pilv pöördub otsaga läände) Krk; noa laev id Ku nua `laiva terävämb õts `merde lähäb, sis pidi `vihmale akkama Lüg; `taeva pial on kua nualaev, siis tulevad sadused ilmad Koe; kui nua laeva ots om `järve, siss iki tuleb `vihma, `õkva näed ku piĺv kasvab ja nakap sadama Ran; nua laiv om ka vehma poolõ `käändünüʔ, no nakass `vihma `saama Har; nua laiv, pilveʔ `sändseʔ, `päivä näüss kah Plv
lineika2 lineika Vig Vas Se, lineka Se pikkvanker Mõisa noorärräd sõitsid lineikaga Vig; Panõ nu̬u̬r hobõnõ lineika ette Vas; trośka vai lineika, `taaga `ku̬u̬rmat saa ai vitäʔ, taa om sõidu vankõŕ Se
linna|saks (linnainimesest) lośsid (kalossid), need jo lõnnasakstel `jalgas Rid; kas linnasaksad jo `teile tulid Aud; ei need linnasaksad liiguta moal kedagi, ulguvad naa sama Juu; vahest linnasaksad `sõitsid `maale, ega nad sellepärast saksad olnd Kos; `teener, see on juba nigu linna saksal Lai
lodi1 lodi g lodja (-d́-) Hlj S L Ris JõeK Trm Kod Ksi Lai KJn Trv Ran Puh San VId(lod́a), `lotja Kuu; n, g lodja (-d́-) Vän spor KPõ, Iis Trm Plt Krl, `lotja VNg Vai, lod́a Har veesõiduk, paat a. (väike) laia põhjaga mere- või jõepaat; laia kerega laev (olnud kasutusel peam Peipsil ja Emajõel) `lotjaga `veidedä `palki ja puid ja kaik sugu `kraami vett `müödä Vai; rüsa`püidjidel olid laia pöhaga lodjad, tagumine ots tölp, esimene vahe Jäm; udjaga töugetasse `lotja edasi Khk; keivad lodjaga rüsasid `vaatamas; vihmase ajaga kei üsna lodjaga `öues Mus; lodi on `ilma tüirita Pha; lodi on paadisugune laia pöhjaga, `taaga söidetakse ranna `ääres madalate `kohtade pial Vll; lodi oo pisike, sellega `köidi `õngi `laskmas Muh; lodi, igavene pisigene laia pöhjaga, `kalda εεrest `püiti `lestasi, `toodi suure laeva pεεld inimesi maha ka Emm; lodjaga saab äärest `paati `mendud - - suurt `paati ei saa nii `randa ajada Rid; Kasari jõe peal oli `eńni lodi Kul; Lod́jaga iä mehine `puätõ piäl `käüä Khn; `enne käesid ike lod́jaga `sõitmes mere peal Juu; lodja on laia põhjaga, [sõidetakse seal,] kus kivine on HJn; lod́jad on `niuksed suured, ma olen `Tartus Ema jõe pial näind `teisi Koe; jõe pial on paĺju `lotjasi Iis; kanna puud `lot́ja Trm; lodi one suur `maokas; lod́jal one vene ühen, taga, `vennegä võib `randa `sõita; pot́ivaarid õma lod́jadegä tulid, tõid `kaussa ja pot́ta ja `kruusa; emmis nagu lodi, aga tõi kaks aenokess põrsass Kod; lodjad on suured Emajõe pial, nendega `veetakse puid Ksi; vene mehed tulevad igä `aasta oma `lot́jadegä siia, tahvad närusi KJn; sai nättuss `lotje Puh; pan ta söögikot́t ka lot́ta `sisse; lod́aga veedäss `Peipsi `järve `mü̬ü̬dä puid Har; lodi um ülemb veneht Plv; `lot́jo om veneläsil `minka puid `veeti `liina, katuss pääl; sääl oĺliva niisuurõʔ lod́a, et nelitõisskümmend vagunitäit `mahtu `sisse Räp; koh om `väega porinõ, sääl tõmmatass [noot] `lot́ja `sisse Se b. parv – Pä kui `Pärnus `silda põle, siis lodjaga `väetse üle jõe. suur, `paĺkest kohe, käsipuud `kõrvas Tõs; sis `silda ei old, tuli lodjaraha `maksta; Suurejõel oli ike päris suur lodja, tühja `vankriga obesid läks neli viis tükki `peale; suurel lodjal oĺ keis, keiega tõmmati; `veiksel lodjal oĺl udja, udjaga sai lükata Vän; `sõitsid lod́jaga üle `Vändra jõe; `lot́ja vaja tõmmata Tor; lodi viib inimesi üle jõe, mi̬i̬s `tõmmab teine pu̬u̬l ääres `lotja Hää; lavvad vai paĺgid, viis-kuus kokku `lü̬ü̬düd, si̬i̬ on siss lodi Saa
luup1 luup g luubi S spor L(-ṕ Khn), Ris(sl-) Kad, `luubi spor R/n `luupi VNg/; `(s)lüüpi g `(s)lüübi Vai laeva aerupaat, päästepaat; väike ühemastiline purjelaev `aurik jäi `paigale ja kohe luup tuli `vällä; `luubid olid rand`rüütlite `paadid Jõe; `Tormiga `pääseväd `luubiga vahest `randa Kuu; `ranna `miestel ei olt `luupi VNg; `seili `laiva oli sie `slüüpi Vai; Luubiga `käidi löbusöitu tegemas Jäm; meremihed kεivad maal luubiga; mehed kobisid küll `luupi, aga nii `kange meri oli, `täitas luubi εε, mehed uppusid ikka εε Khk; olid luubiga merele läind ning uppund ää Vll; paadil‿o selg, luubil ei ole; luup oo nagu peo pesa lai Muh; laeval on luup, kis mehe `maale toob Emm; luubiga äi vöi kougele merele `minna Rei; luup, nagu paet, purju ja maśt peal, aga suurem ja alt `kitsam, sügavam Rid; `mõisa ärradel olid luubid, luubiga nad `sõitsid merel või tiigis Var; ükskord tuln üksaenuke luubitäüs, `englismadrusõd oln Khn; ku laev `ankrus, `lastaks sluup `alla ja `maale Ris; lustisõidu jauks - - olid mõisa `tiikides luubid Kad || paat jääl liikumiseks meitel oli sii luup, saani tallad mölemal pool all Krj; poiss jähi uie `aasta `ööse ea luubi `alla Muh
läheduses läheduses Kse PJg Tor Hag KJn, lähä- Mär lähedal üsna meie lähäduses Mär; `peigme maja läheduses `sõitsid - - `vastu PJg; ega se põld `kaugel, siinsammas läheduses Hag; eläme üksteise läheduses KJn
maks2 maks g maksa eP, `maksa R; n, g `maksa VNg Vai; mass g massa Saa eL (siseelund) kalal on ka südä ja `perna ja maks VNg; maks `pandi `süldi `ulka vanal ajal, nüüd kuppastatta maks `välla ja `praaditasse `pannu pääl Lüg; sai [kailusid] keededud, kui lammastel maksad mädad, lutigud sehes Khk; Oli lutsu maks suur ja lai, siis tuli sügav ja külm tali Pöi; tursa maksa eli `pandi `vankri ratastele Muh; maksast keededa `sülti Rei; kesskohest saadik‿o inimesel inge kehä, seal sees oo kops ja maks Mar; kas sa `maksa sööd koa Mär; `külmen tursa maksad ette mehised `pistä (süüa) Khn; ku maksad mädand, sis lammad surevad kohe ää Vän; maksa valu on terav, nõndakui `sorkab Saa; sea maks va viha Ris; maksast tehäkse `voŕsti, akitakse `peeneks ja Juu; selle luoma maks on vigane JMd; kui kõhutäiega magama eidad, siis kops rõhub maksa `peale VJg; `lamma `värsket kiädäd, `lõikad maksa killa, `vaatad et lut́ikid ei õle siden Kod; `ennem `pańti kopsud ja maksad `keema, `kartuli `lõika ja kaalid [juurde] Plt; lutsul om mass innaline - - kena nigu rohumaik om tal man Trv; toores mass lopid ärä ja `tu̬u̬relt raets panni pääl rasvage. `lamba mass kupatet ja keedeti Hls; `vaśka mass om kupatamada `väega ää Nõo; ku `lu̬u̬mõ tapõtass, siss kõ̭igil om kops ja mass ja südä sihen Ote; looma mass om ää süvväʔ Krl; saṕp om massa manh, tu̬u̬ om mõrru Har; piniʔ sööva `massa Plv; havvõ mass om `väega makuss Se; kops(ud)-maks(ad) 1. sisikond, siseelundid (toiduainena) siis `tõmmeti [siga] `jalgupidi rippuma ja siis `pandi `kopsud-`maksad potti Jõh; vasika jalad pannasse ikke koa, ja kopsod ja maksad (süldist) Mar; keedä enne kopsu-massa ärä Hls; nemä esi seevä lavva tõese otsa pääl liha, aga temäle `panti mädänu massa-kopsu ette Puh 2. piltl pörutad `eesel keik kopsud-maksad segamini Khk; sańt asi, keis üsna kobsost maksast läbi Mar; kui `vankre pial `sõitsid - - põrutas kopsud-maksad segamini Plt; kops ~ sapp üle maksa ; maks üle kopsu (vihastumisest) kops `kerkis üle maksa Khk; kops läks üle maksa, kui süda läks täis Sim; no sel on saṕp üle maksa jo; maks läks üle kopsu, sai nii vihasest Pal; kui niipaĺlu vihastab, et enam ei kannata, siis on kops üle maksa läind Lai; küll lääp siul ruttu kops üle massa, juśt ku püssipauk kunagi Krk; sapp üle massa Võn
paukuma `paukuma, (ma) paugu(n) hajusalt Sa, Muh Rei Mar Mär LäLõ Tõs Aud Tor Hää Ris Kei Juu JMd Koe VJg Iis Trm Plt KJn, `paugun R; `poukuma, (ma) pougu Jäm Emm; `paukma, (ma) paugu(n) Khn Saa M(ma-inf -me) Puh V, paogu(n) KJn Nõo, paagun Kod
1. pauke vm valju heli kuuldavale laskma nii kova külm oli, maa `paukus `jalgade all, kui `kondisid Jõe; `aamer `pauku pajas VNg; akketi [pesu] pesemä, `siepi ka `pääle, siis kurikaga `selgä et `paukus; `Ketreti siis `ninda, et vokkid `aina `paukusivad Lüg; käre külm, üsna aja teivas paugub Khk; Kaŋŋaspuud akkasid juba `küinlapäävast `paukuma ja `paukusid kuni eina`teoni Mus; Vesipae on `sõuke sinikas, vett täis, tules paugub Pöi; Kirits oli nii tuline, et poukus vastu Emm; `tantsis nenna, et pärand `paukus Rei; pulmalesed - - `sõitsid, mes kellad `paukust peal Kir; Panõ vaoks `puusõ, ää lask tuulõga `pauku Khn; `vihtlemese saun - - seal `ańtsime `vihta, mis `paukus Aud; Kui rukki iba `paukus `amma all, siis võis akata rukist `lõikama Kei; ta riagib nii, et seenad pauguvad piltl JMd; juba küt́id lasevad, püśsid akkavad `paukuma KJn; tuli raksub, paugub paa all Hls; seinapalgi pauguv külmäge Krk; pahru liha pauk õ̭nnõ ku˽küdsät Vas; ku sann om ärä˽kütetü, sõ̭ss keress kärk ja pauk Räp; püssü `paukmist olli kuulda Lei || paugutama Käid iks sisse ja väĺlä ja paogud tolle ussega Nõo; mis sa paugut naad́e `uśsiga, kui `tassamba ei käüʔ Plv
2. piltl valju häält tegema, kärkima Kus sa `külmidid `jälle, et `ninda `paugud (köhimisest) Kuu; Sie õppetaja, küll sie `nuomis `rahvast, kui `kantslist `paukuma akkas, siis `oia alt IisR; käratseb ning pougub `ühtelugu Jäm; lapsega paugutase vahest: mis sa limad oma `riidid Khk; küll oli vihane, `kärkis ja `paukus, mis seenad värisesid Mär; las ta `pauku nõndapaĺlu, kui tahab, ega ta kallale ei tule Saa; küll sie õt́e `paukus tõsega Trm; ei tea, kellega ta seal nüüd paugub Plt; ei tahaki, et `seante `sisse tule, pauk ja praaĺ Trv; ma kuuli küll, et üits pauḱs; kedä sa `pauksit sääl Krk; tuĺl koduʔ ja `naksi kohe `paukma Krl || hüüdma, hõikama ma `pauksi neid kodu `sü̬ü̬mä; ka sa abi `pauku‿s või; akkanu appi `paukme Krk
pei|mees peigmees (sõna lõpuosa sag lühenenud -mes, -mis) peiupoiss `saatis peimeest ning `ruuti `kirku Khk; leeslind, lapsed `katsusid, kus‿pol `peimed ja ruudid on Vll; kosjal `olli esik koa, ega `peimes köi üksi mette Muh; mamma ja papa käisid saja vanamaks, keige esimese obose pεεl on need, siis alles on pruut ja `peimes Emm; peimees oli tä maha jätnd Mar; `peimes viis `kosja viina `ankru ja isamees viis saia koti Vig; kui pruut `peime koju `viidi, `sõitsid veĺled ees Han; `peime vanematele `ańti `veime kimp Aud; peimeest noorikut tulid koeu PJg; `peime pulmad `pieti `peime kodus - - `peime kodus `ańti sukki ja `kińdid, `anded ja peal juot `pieti `peime pulmas Ris; `peimes jah `riede `õhta lähäb `kośja Kei; nied olid ikka suured pruudid `peimed Jür
pitsis `pitsis VNg Lüg IisR Jäm Khk Kaa Pöi Phl Mar Mär Vig Aud Ris Kei Juu Kos JMd, `pit́sis Saa Sim, pit́sis Lai eesrakendis `saksad `sõitasivad, kaks ovost ies, üks õli `aisus, üks õli - - `pitsis Lüg; järjestikku obussi `üiti meitel `pitsis obusteks Khk; talvel sõidetasse kahe obusega, teene oo ees `pitsis Mär; kolm oost olnd saani ees, kaks kõrbu ja üks `pitsis ees Vig; ärräd `sõitsid kitsast ti̬i̬d möödä, sis‿`oĺli ikki teine `pit́́sis Saa; kui `surnud viidi öhöobuse `vankrega, sis üks obune oli `aiste vahel, teene oli `pitsis Juu; ku minu pulmad olid, siss olid kolm uost ies, kaks kohe `vankri ies ja kolmas viel ies `pit́sis Sim; saanis ei old `tiislid, aga kaks obust oli ees - - teine saani ees loogaga ja teine `trenkidega pit́sis Lai Vrd pitsil, pitsin
pool1 pool g poole S L Kei Juu Kos Amb Ann Tür Pee Koe Sim Äks Ksi Lai Plt; pu̬u̬l (-ĺ) g poole Hää Pal KJn Vil M T, poolõ Võn V, puale Kod; puol g puole Ris Hag Kos KuuK Amb JMd JJn Koe ViK Iis Lei/-õ/, `puole R(-ua- Jõh); puõl g puõlõ Khn
I. num 1. a. murdarv üks kahendik puol `kolmat (2,5) Kuu; kolm üks pool (3,5) Khk; pool viiet (4,5) Muh; kaks ning puõl Khn b. (kellaajast) `kellu saab puol kakstoist VNg; kellu oo pool neljat Muh; `ummes kella pool `seitsme `aeges Mär; pu̬u̬l `seitsme aal tuleb kodo KJn; kell om pu̬u̬ĺ üit́s Krk; ma˽pia kell pu̬u̬ĺ neli kotust `vällä minemä Har; teḱke no˽rutto, rońg lätt viie i̬i̬st pu̬u̬ĺ (kuus) Räp
2. hulgalt, koguselt üks kahendik tervikust a. ant kogu, terve `vierand `liitrast saa viel midagi, `puolest juba vä˛e `aitab Jõe; puol obose `kuormat panin `sõnniku `vankrile ja ise `viisin ära Lüg; tund ja üks puol [on leivad ahjus] Jõh; mie sain puol vakka täüs `puhti pappu Vai; param ikka pool muna kut tühi koor Khk; Pool kera `lõnga on veel, `julgest soab teise `kinda `valmis; Pool pead valutab nagu ull Pöi; see kaŋŋas `tehti poole `küinra `laiune Muh; kahe ja poole `aastane LNg; oled pool `õuna ää söönd, kis sedä teist poolt siis änäm tahab Mar; pool [tööd] oo veel tegemata või änamgi; ma ole poole elu `aega `kaosid `lõhkund ja `pumpasid teind Mär; poole vakama rukist pidi nelja vakama eenama eest `lõikama Tõs; Ta (külimit) `oĺli jusku pu̬u̬l kuud, si̬i̬ lai külg käis `vasta `kõhtu Hää; pośtivahe oli `ohra, pool pośtivahet oli `kaera Juu; rukkinabrad on puole `kuormased või suuremad Kos; mul põle änam puolt `leibagi JMd; jõin poole pudelid `limunaa·di Tür; olime Vägeva `jaamas ja siis [rong] tuli kohe, kas oli poolt `tuńdi Pee; selle `aaga ingastas puole pudelid `viina ää Kad; pu̬u̬l `tuńdi `aega, kui läks Kod; [vargad] olid poole ü̬ü̬d `vahtinuvad, ei saanud obest ära `viia Äks; pu̬u̬l `tu̬u̬pi [viina] `maksis minu `aegus kolmkümmend ja kolmkümmend viis [kopikat] Vil; `julguss ollev pu̬u̬l `võitu Trv; nüid‿o pu̬u̬ĺ `vaeva vähep joba, tüdär tege puha ärä Krk; ei niidä põhjani maha - - pu̬u̬l `aina jääb kasuma Ran; pu̬u̬l `tunni nüid viriseb, `enne ku ta `aiga `ütleb (raadiost) Puh; mõni ütel, et mul om `leibä `veedi, ma‿i saa sulle pu̬u̬ld `pätsi `anda, siss ańd poolest poole; pu̬u̬l raha ollu ärä `mastu, pu̬u̬l raha ollu `anmada Nõo; siss tetti nisu jahust `kartuli pudru `sisse serände karaśk, pu̬u̬ĺ `olli jahu ja pu̬u̬ĺ `olli `kartuli `putru; rabavuss pengi olliva, nii nigu si̬i̬ pu̬u̬ĺ `lauda Ote; pu̬u̬ĺ maad saa ütele pojalõ, tõnõ pu̬u̬ĺ tõsõlõ pojalõ; ku pu̬u̬ĺ kuud om, siss üldäss meil nii, et kuu om `lõikõl Har; ma˽kisi üt́skõrd `põllõ lehmä suust, pu̬u̬ĺ oĺl suuhn joba Rõu; poolõ puńniga lavvaʔ Plv; paŕõmp pu̬u̬ĺ munna ku tühi ku̬u̬ŕ vns Vas || ku na (lapsed) vällän mängivä, siss om jo toda kira ja kärä üle poole (rohkesti, palju) Nõo b. ant kõik `seilasimme `puoles `purjes (poolte purjedega); `laiva `lähte, `puoled `purjed pääl VNg; `puoled inimesed `läksivad `tüöle, `puoled eväd `saaned tüöd Lüg; sa‿p tεε `pooli `asjugid Jäm; pooled `tuhlid läksid mäjaks Khk; `kapten `rεεkis, et pooled mehed olid ära uppund Emm; pooled inimesed olid juba `enni ää tulnd, kui meie `sõnna saeme Mär; maa olli nii pehme, et poole nurme jäevä üless `künmädä Rõn; poolõ inemise `oĺli ristitselle tullu, kiä `oĺli kutsutu Har; sa‿i tiiäʔ `pooli `aśjugi Plv; poole peal(e) kellegagi kahasse või midagi rentides jagama saaki nii, et omanik saab poole endale sie Ara `suolaja ost `nuodad ärä ja siis `puole `pääle mihed `jälle `püüsid, puol said siis omale, puol sai peremies Kuu; minä vein `metsävahile ühe [mesipuu] `puole `pääle Lüg; mia tei [heina] poole pääl Krk; Tü̬ü̬ teemi küll poole pääle, a ma‿s saa tost kibenatki omale Hel; mi `eĺli vanast `mõisan üte moonamihe kotusõ pääl katõkõisi poolõ pääl Har; kos tu Ossada su̬u̬ oĺl, sääl tet́ti `haina poolõ pääle Räp; mi ańni osa maad poolõ pääle tetäʔ Se c. (millestki väiksemast, poolikust vms) timbit [lambad], nee‿o poolde `körviga, pole `pitki `körvi mette Khk; mul oli `söuksed kätised, ma kudusi pooled sörmed Kär; Moole oo keige rohkem mokka mööda makid, pooled tuhlid (kooritud ja pooleks lõigatud kartulid) ja liha Emm; pooled tõllad olid na vähämad, na, kus kaks oost ees käis Mär; pooled pütäd oo vähemäd ja täis pütäd oo suured Tõs; `sõitsid poole tuulega Kei; pooled (kolmveerand) `käissed olid [särgil] Pal; `väegä höüd lang om tettü - - poole˽keerüga Har; keedeto˽seeneʔ pandass `pu̬u̬ltõ `vaate vai `kirno Räp; rüäl om õ̭nnõ‿vil pu̬u̬ĺ teŕrä - - olõ õiʔ põimuaig kavvõndõh Se d. piltl viitab millegi vähesusele, nappusele `Jusku `puole `mielega, no kuhu sa `tormad IisR; poole äälega räägib; poole iŋŋega (vaevu elusana) `pääses `randa Khk; Ma‿p lousund mette poold sönagid Emm; Seda sündmust ei puudutatud poole sõnagagi Mar; piab ika puol suud `kinni pidama, jäta ika muist `rääkimatta Hag; ära ole niisugune puole aruga VJg; mis sa ikka löterdad, pia ometi pool `suudki `kinni Ksi; kui selle naisele `ütlesid poole sõnaga pahasti, siis ta sai nõnna ärritud Plt; tapime kuan kana, lei `kirvega ta `pu̬u̬lde `vinna, kana läits `lendu; koradi poole meelelise - - mes te joosite `õkva `mõisde ärräle `ütlemä Ran; ta‿m poole aruga - - aap serätsit jutte, mes koheki ei `kõlba Nõo; sa‿lt jo periss poolõ arugaʔ, kis kolmapääväl `sanna kütt, sann kütetäss pu̬u̬ĺpäävä Har; Üldä˽tohe ei˽tälle pu̬u̬lt sõ̭nna eiʔ Rõu || vi̬i̬l olõ‿i· suurõkõnõ - - um pu̬u̬ltsika (pole veel täiskasvanud siga) Lut; poole kõrvaga kuulma juhtumisi, muuseas kuulma Äi mina‿p tee sest asjast mette uduaimugid, pole poole körvaga ka kuulma juhtund Kaa; Poole kõrvaga `kuulis, mis nõnda salajas `oĺli Hää; oleks nagu poole kõrvaga kuuld Sim; poole suuga, poolest suust põgusalt; vastumeelselt mes `anmene see oo, naa poolest suust Mar; puolest suust ta seda ika `ütles, aga ega sie täis `ütlemine ikka põld Hag; teinekord ei saa täie `suuga lubamisest `aśja, ammu siis veel poole `suuga Lai; ta nii poole `suuga iki lubas Ran
3. (määruslikes ühendeis:) keskpaik, keskkoht a. kui `vergud on `puoles vies, siis nad on kaks-kolm `sülda vie all Jõe; `Puole vie rivil läks `tarvis juo `potskad ja `lieted, mes `verku parajass sügävüsess avidid `oida Kuu; `kahvel `seiso ülemäl, nii `puoles `mastis Vai; `pooles määs, sedasi alt üles tulemas oled; `Saapad on `poolde `säärde Jäm; leib nönda pätsiks jäänd, poole `küpsemisega Khk; Tuul murdas kuuse poolest puust katti Kaa; urdad, libed kalad, poolest `saanti (pooleldi) aŋŋera `moodi Vll; Aug, ta liigub nõnda `pooles vees Pöi; mere `saapad‿o `poole `reide Muh; palgi `sisse `raiund sedasi õnarad, nii pooleni palgi `sisse Mih; pudel oo poolest saadik vett täis Tõs; pooles eas inimene (30-aastane) Hää; `jupka on poolest perset Saa; laev on puoles laadungis Ris; `suitsu tuli ju `poole tuppa Kos; ei saand `puolde `tiesse, siis tuli sõjavägi `vasta Amb; üks pleh́t oli seila pial, `poole keresse kohe Ann; kardulid `aeti `puolde `mulda VJg; ukse tegid `lahti poolest saanik Trm; [kuued olid] pooleni siareni või veel allap̀oole Lai; ta oĺli poolest `saati nõus Plt; poiss saab `ammu `enne `sinnä, teie ei saa `pu̬u̬lde `maassegi KJn; kalapüügige om nõnda, et ku `tervüss käen, om poolest sandik nagu lõbu asi Trv; lükkä [siiber] poolest maad (pooleldi) `kinni, ärä periss `kinni lükkäde; vesi olli poolest `sääri Krk; kui kuhi `olli pia poole pääl, siss nakati alt `kakma; kui kalet `lasti, tollega `minti `pu̬u̬lde `järve Ran; küll `olli kurb `kaeda, eläjäss saesap lume seen pooleni küĺleni Puh; tu̬u̬ om Savikenk, Savikenk om Miku ti̬i̬ pääl, poolen ti̬i̬n Nõo; mina‿s `julge nii `kõrgele minna, jäin poole puu pääle TMr; töŕk om poolõni `perseni Võn; `Jätse ussõ `pu̬u̬ldõ `vinna Urv; püśs oĺl poolõl vinnal Krl; ta om `tsialõ `pu̬u̬ldõ `süamede väidse `sisse tsüsänü Har; ku sa mäkke üles läät, poolõh mäeh olõt mäe jalal Rõu; Poissa`hammõlõ `pańte sälä pääle piht ala, nii poolõni˽säläniʔ Se b. (aja kohta) mei `puoles mais `läksimme [rändpüügile] Hlj; See aasta pole - - öiget koormaveo teed veel olngid, niid alles pooles talves akab lubama Kaa; Kes seal tegemas on, poiss põõnutab pooled päevad magada; Poole öö ajal ta tuleb veel `teise perese, noagu poleks `päeva `aega Pöi; pool suid‿o ammugid läin Muh; Teie tulete siis alles niitma, kui pää juba pooles keskomingus oo Han; vanaste naesed `kehräsid pooleni `ööni Juu; karu `üeldasse, et `kierab puolel `talvel teist puolt VMr; juba pooles `lõunas `aeti kari kodu, kui `kiili akkasid `jooksma Lai; läit́s poolest kuud ära (kuu keskel); ka ta poole päevä aig om Krk; kui joba vanger (tähekogu) `vehmri ommuku poole pü̬ü̬rd, siss teesit, et om jo pu̬u̬l ü̬ü̬d `mü̬ü̬dä; mul sai iki pooleni talveni ubinit süvvä Puh; si̬i̬ kuu lõpeb nigu lõhn `otsa, nüid om joba poole pääl Nõo; päiv om poolõn õdagusspoolõn Har; päiv sais poolõh `lõunah Plv
4. kaks korda (millegagi võrreldes suurem, väiksem vms) sie one `puole `targem kui mina VNg; minu `õtrad õlivad kõhe ligi `puole lühemad Lüg; küsis poole `kallimad `inda Khk; `Seaste on lund poole `rohkem, kut minev`oasta oli Pöi; ma sai poole odavamalt Muh; `ańdis moole poole `rohkem veel, kui ma küsisingi Mär; sie on puole `kaĺlim Koe; ta om jo pu̬u̬ĺ vähep tõisest Krk; temä müis oma `lamba poole `kallimbalt ku mia Nõo; lasnu na (palgid) `ontegi `lahki lõigata keśkpaigast, oless saanu pu̬u̬l `rohkemp Ote; su˽rõivass om poolõ ilusamb ku˽mul Har
II. subst 1. a. kaheks jaotatava eseme, nähtuse vms üks osa; külg Se kuorm `vankril‿o sul `tõise `puole pääl, se `lähte jo `ümbär Kuu; nahal üks on `karva puol, `tõine on sile puol Lüg; ladva pooled rabati ennem Kär; Liha soolati nõnda, et kile pool ikka `alla jähi Pöi; soe pool pannasse `vaeselapse lehel `vastu `aiged (paiselehe alumisest poolest) Muh; Lakard on sihane puu, mis vankri esimest ja tagumest poold koos peab Emm; Kotil keerati pahem pool ja oli jälle puhas Mar; veel olid kahe poolega [särgid], `taksest oli see alus, ja `pialmest oli lina, linane Aud; tagumine pool ehk tagumik Hag; param pool [kehast] jääb nõrgaks Juu; sai `väĺla arvestud, kui lai tuli - - kanna puol jäi `kitsam (pasteldest) JJn; siis nad (turbapätsid) seisivad niikaua, kui jo `pialmist puoled saivad nii kuivast, et kannatas jo kierata Rak; tuuli luud - - si̬i̬ oli õlest `tehtud luud, `tüikapooled muidugi i̬i̬spool ja selle ladvapoolega pühiti Äks; nua piä pooled KJn; `rõõval om üä ja paha pu̬u̬ĺ Hls; ütel ma näi näo pääl [tulemärki], tõene pu̬u̬l nägu `oĺli nigu verine Ran; mes tä muud `olli ku älvätuss, tõese poole sehen es ole elu; vahepuu om jälle, mes rataste edimäst ja tagumast pu̬u̬ld kokku oiab Nõo; `mustre jago oĺl nigu hää poolõlõ inämp, nä olliva sääntse lilleliseʔ (vööst) Kan; illuss põllõkõnõ om taha `laotõt päävä kätte kuiuma, `pitsõga pu̬u̬ĺ om pääle laotõt, päävägä `pli̬i̬küss väŕm välläʔ Har; täl oĺl koolih `kävvüh jo˽kaal kõvvõŕ, pää oĺl kõõ üte poolõ pääl Vas; üt́e poolõga kaar (teat kaerasort) and ka `höśte `väĺlä Se b. kuuluvuse, otstarbe, paiknemise vms järgi eristatav osa kahe poolega pulm - - esimese `öhtu `tuldi ruudi kottu, pulmalised kεisid `kahte (pruudi ja peigmehe) vahet Mus; Tüdruk elass kohe poole pääl (oli naaber) Trv; sääl majan om kaits elutust, minijäss eläb sääl tõesen poolen Nõo; Seto poolõ päält tulno Räp; kuŕah puolõh kabõhhõsõʔ, tu̬u̬ um kabõhhõsõ pu̬u̬ĺ. hüäh puolõh umma poesiʔ, tu̬u̬ um `poissõ pu̬u̬ĺ (naiste ja meeste poolest kirikus) Lut
2. ühetaolistest osadest koosneva eseme üks osa Üks pool [aknal] käis `lahti, teine äi käind Pöi; suur kahe poolega kiik `olli värava taga Muh; rihaluse väravad oo koa kahe poolega Mär; ku obustega `tultas `sisse, siis `tehtas mõlemad [värava] pooled `lahti Hää; tee ukse pooled `lahti Juu; õlid kahe pualega väreved Kod; `riihetarõ ussõʔ omma kõ̭iḱ üte poolõga, `põ̭hta ussõ omma katõ poolõga Har
3. a. üks vastastest, vastandlikest leeridest nee, kes södivad, on kaks södivat poolt Vll; vanaema läin ukse peal ja küsin: no kumma pool vöit nüid jähi. titeema `ütlen: vöit jähi nüid ikke meite pool (seni olid kõik pojad, nüüd sündis tütar) Ris; timä anna‿i peri, kas väit́s `vasta, õks timä pu̬u̬ĺ piät pääl olõma Se || kellegi pooldamisest mina põle kummagi pu̬u̬l Hää b. (abikaasast) Minu tugevamb puol on `mullas Lüg; Vana käis eile `õhta meil, igav akkand `kinni, alumene pool läind `linna nalj Pöi; isane pool `ütles: ise pidid ikka `muistma [lugeda] Phl; mi̬i̬st üteldi vahel kõvemb pu̬u̬l ja naene `oĺli nõrgemb pu̬u̬l vai õrnemb pu̬u̬l Ran
priipass prii|paśs g -paśsi Vig Ris Nis Hag Kos Koe Plt, -passi Jäm San; prii|pass g -pas̀si Lüg IisR; g pripatsi VNg Jõh; seesü priipas̀sis Kuu, riipaśsis KJn, riipassin Trv, pripatsin Kod
1. kahehobuserakend, üks aiste vahel, teine trengidega kõrval `tõine obone `tõisep̀uol `kale·ska `aisa on priipas̀sis Lüg; `Sakstel kaks obust ies, üks viel `kõrvas, sie on priipas̀si obune IisR; priipassi obused olid `trengide vahel Jäm; panen obuse priipas̀́si Hag; vanass saksad `sõitsid, neli obess eden - - kaks obess aeste vahel, kaks obess pripatsin pitkä köötegä Kod; si̬i̬ obone on riipaśsis, mis kõrval on KJn; Si̬i̬ must pane aiste vahele ja aĺl riipas̀si Trv Vrd riipross
2. (töö juures mittevajalikust inimesest) sa jääd priipassi pääle San
pruudi- pruudi- `pruudi`rahvas `läksite `pruudikua Jõe; `pruudikodu `pieti `pulmad ärä ja siis `mendi vast `laulatamma Kuu; kui `pruudipärg on `mäŋŋitu, siis enamb `pruuti varasta ei saa VNg; `peigome majas `seivad `pruudi`puolised `enne Lüg; `peio`poissi `enne `pulmi läks `pruudi`kirstu lunastamma Vai; pruudipulmad olid - - pühabä `öhta `aksid, esmassene `öhta tulid `jälle peiu koeu Jäm; pruudid keisid `kerjamas, nad pakkusid pruudi`viina Khk; kui ruudikerst `toodi, siis `pandi ruudileib `kerstu Mus; pruut käis kolm `korda nädalas pruudi`päevi tegemas Pha; läks ruudi`leierid `ostma Vll; `Pulmas oli ruuditańts, kes ruudiga `tantsis, `andis raha Pöi; teisibe, neljabe ja `laupa `ollid ruudiköima päevad Muh; pruudipärjel `leier oo pärje `külges Mar; esite läksid `sõnna pruudikoeu `pulmi pidama Lih; `ańti `villu, `vöösid, sukka, `kindud, ilma ei `tohtind pruudi`viina `vastu võtta Mih; kui pruudikańnikas jagatud suab, siis `lähtväd `sjõnna võerusile, pruudimaja Khn; ruudivädaja oli üks vanem abielu mees, kis ruudi ruudimajast `peigme majasse tõi PJg; pruudikirst `oĺli `veimid täis Tor; pruudipulmad `pieti pruudi kodus, `pańdi pruut́ `kamre ja saearahvas `laulis. pruudipulm `keśtis üks päe Ris; mängiti pruudi`krańtsi - - voadati, misuke tüdruk `jälle `järgmesel korral pidi mehele `soama, sellele mängiti siis krańts pähä Kei; üks õllekann oli laastust tut́tidega ehitud, seda `üiti pruudikann; `eemalt kõrvatsed tulid juba `lauba `õhtu pruudimajasse Rap; `peigmes tuli neĺlaba `õhta pruudikodu, siis tõi podeli Kos; läks pruudi`ehteid `ostma JMd; pruudivend `sõitis seda pruudi`kerstu, pruudikerst siis `sõitis kõige ies VMr; mõned käesid pruudilugemiisi lugeman. pruut́ ja peig kahekeisi `sõitsid `õptaja `juure, `õptaja laśk lugeda ja `küśsi piälugemiisi Kod; pruudi`kerstu - - tõsteti, ku ta ästi `raske oli, siis si̬i̬ oli aus pruut́ Ksi; pruudikrańts mängiti `enne ärä, perän `panti tanu pähä; õdaku oĺliva kośjad, ommuku lät́sivä lugema `liina opetaja manu pruudilugemiisi Trv; lääve ruudikodu `lange `ju̬u̬me Krk; joba pruudilugemisen ärä `käidu TMr; pruuditanu oĺl tüĺl ja mirdiossa ja õie sisen Võn; `veimevakan ja pruudikirstun iks pruudi `rõiva sihen Ote; Sõ̭ss `käüti iks pruudikoolin, kolm kõrd iks kuulutõdi `keŕkun, sõ̭ss laulatõdi Urv; Pruudi`säädja pidi leerimajah pruudi ilosass tegemä Plv; ku är laulatõdi, lät́s peigmi̬i̬ss `perrä, üt́s kõrd `sü̬ü̬di, hobõstõlõ `pääle ja pruudikodo Räp Vrd pruut-
puht3 puht Jõe Phl, g puhti Hää laht puht, kus vee murd jääb vähemaks Phl; Kutsuti `Pärnu puhtiks ka - - `sõitsid `Pärnu `puhti Hää
pumpama `pumpama Se/-mma/, da-inf pumba|ta SaLä Vll Pöi Muh Mar Mär Kse Han Tõs Khn Tor Hää Saa Ris Nis JMd Koe VJg Iis Trm Kod Plt KJn Trv Hls/-me, -te/ Võn, -daʔ Rõu/-mma/ Vas Lut, `pumpada Kuu VNg Lüg Jõh, `pumpa Hlj Vai; `pompama, da-inf pombata Puh Nõo Ote; `pompamma, pomba|taʔ Plv, -daʔ Har; `pompame Krk, da-inf pomba|te San, -deʔ Krl
1. pumbaga töötama äda`vaevu `joudasimme `pumpa vett, et vesi ei tehend `liiga Hlj; `lohvid `lasta jõkke, mehed siis `pumpavad Lüg; Rattakumm on tühi, `tarvis täis `pumpada Jõh; `pumpas kajust vett Khk; `Pumpa ratas täis Pöi; vett pumbatse paadist `välja - - suurde `laede peal oo suured pumbad Muh; tule `aita koa pumbata, ma olen väsind juba Mär; Jaań pumban kau tühas Han; mine `pumpa `loomele vett Tõs; vesi on `vaĺmis pumbatud Saa; kui kaev põle ias korras, siis on pumbata `raske JMd; puuvenel pumbati vett siest `väĺlä KJn; nüid om vaja vett pumbate Hls; läits kajo manu, pombass vett Nõo; pombatass renni `pääle vett, `renni `mü̬ü̬da ta ju̬u̬sk, kohe vaja Ote; mine vett `pompamma Krl; är pumbaku nii paĺlo, üle ju̬u̬sk Rõu; `pompsi vi̬i̬ ärʔ Plv Vrd pumpima
2. (rehepeksmisest, pahmamisest) akkame `reie `pumpama VJg; obustega `pumpasid `piale, `sõitsid `ümber lademe Trm Vrd pompama1
3. uhmrinuiaga tampima läḱi teŕri `pumpamma Se
4. piltl välja pressima akkas mo kääst raha `pumpama Khk; kis kaval oĺli, see pumbas teise käest raha puha `väĺla Saa; Ta vanainemise käest - - kõ̭iḱ är˽`vällä pumbanu, miä pumbadaʔ ańd Rõu
5. (alkoholijoomisest) `jällä täis enese pumband, seese `püśtigi Mär; see ennast õlut täis `pumpand Plt
põrin põrin g -a Lüg IisR Pöi Muh Mär Kse Tõs Aud Tor Hää Saa Koe Kad VJg Iis Trm Kod Plt KJn Trv Puh Nõo, -e Krk Hel; pörin g -a Jäm Khk; põrrin g põrin|a Puh Nõo Krl Har/-ŕr-/ Rõu, -e San
1. pidev monotoonne heli või müra kui `vanker munakiveste pääl `sõidab, siis põriseb, on üks põrin Lüg; Põrin taga, `tõusi sittasittikas `lendu IisR; `linduri pörin kεis aga `jälle `körva Khk; ratta põrin juba kuulda Muh; puu `küĺges oli mud́u puu kild, tuul põristas seda kaua `aega mis põrin Mär; lennumasin `lendäb `taeva all, põrin taga Tõs; katuse pääl oli `kange rahe põrin Saa; `sõitsid suure põrinaga menema Iis; parm teeb põrinad Kod; oksa lätsiv palam ku üit́s põrin Krk; ma `kirvege lei sae `pääle, tei põrinet Hel; nigu üits põrrin lei räiset `vastu akant Puh; mul velle teevä mütä `kärde, kärd `panti toki `otsa - - tei põrinat Nõo; trummi põrrin oll kuulda sõja `aegu Krl; ratastõ küllelauaʔ `oĺli vallalõ, ku ratastõga `sõiti ennedä, siss oĺl põŕrin ennedä Har || riid, tüli meil olli üte päevä põrin köögin, mea ei taha sedä põrint kullete Krk
2. adj põrisev mõni inime räägib põrina äälega, nii põrin ääl oo et Mär; sie on põrin naisterahvas, alati on suur põrin, kui ta `miski tieb VJg; ega miul `seante põrin ääĺ es ole Krk
päriselt päriselt Jõe Jäm Jaa Muh Mär Tõs Hää HMd Kos JJn Koe; perise|lt Lüg/-ss-/ Jõh VMr Kod Nõo, -ld Kuu TLä/-ss- Ran/
1. päris, täiesti; lõplikult siin on ka pae, aga `ranna `ääred on päriselt munakivist Jõe; õlimma senegä perisselt ädäs Lüg; see oo päriselt tema jagu, kis seda änam võtab Mär; küĺm akkas päriselt Hää; see oli päriselt jäme köis HMd; muedu olli ta pikäli periseld, es saa oma asjale ka kudagi; oless si̬i̬ kana nüid `ahju lännu, siss sa‿less periseld ärä `eitenu Puh; peni aogup ilmaasjata periselt Nõo
2. tegelikult, tõeliselt perisselt ma õlen `Rääsäs `sündind ja `kasvand Lüg; Ta tuli päriselt koa Jaa; surn üsna päriselt Muh; Teise `aasta, siis pidi juba päriselt `künma ja `äästama Hää; joodeti küla vahel kõik pulma vuoŕ ää, siis `sõitsid `senna, kus pulmad päriselt olid Kos; kuda nad seda [sõna] päriselt siin `ütlesid; pialt `päikse `luoja on jo päriselt väĺlas koiliblikad JJn; mina olen ikke nüid periselt suitsusaunas eland VMr; ärä jo ürjäsin õma jaotüki, ommen lähmä periselt `lõikama Kod; lihunigu periselt `õkva joonava verd Puh
3. jäädavalt, alatiseks Lell `õstas `selle maja periselt oma perele Jõh; Ta tuli säält niid päriselt ära Jäm; sai päriselt omale Mär; ta `ostis talu päriselt ää kõik Tõs; talu jäi päriselt `võerasse kätesse JJn
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|