[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

ansikas → antsikas

etsikas etsik|as g -a (taku)koonal poiss oli pannud `vötme etsika `sisse; seal oli pailu etsikud Jaa

jädikas jädikas võrukael Ise kuradi jädikas Mus

kämikas kämikas Lüg(-käs) Jõh IisR suur tükk, kamakas `pulmades ja mattuses küll `niiskesi `leivä kämikaid ei õld; `pandi [liha] kämikäs potti ja `kartuli `pilgud ka Lüg Vrd kämakas, känikas

känikas sie `naine on paks kui känikas VNg Vrd kämikas, känakas

kärsik(as) kärsi|k g -ku Pha Noa Mär Hää JMd(-ŕ-) Nõo; `kärsikas Kuu kärsitu; äge `kärsikas, nii `kärsidü Kuu; Ah ta on nisuke kärsik mi̬i̬s, iga `taaga‿p saa pikalt juttu aada Pha; kärsik kis niuke räpäkäs on, `kangeste mürinal jooseb, teese ette tahab `minna ja Mär; Kärsikud lapsed - - ei maga ega, `seuksed rahutud Hää; nisuke va käŕsik eit, ega sie seeśa paegal JMd; `väega kärsik inimene, ta‿i kärsi `kossegi paegal olema, laseb ike ütest `tõisi Nõo Vrd kärsakas2

käsi|kars käsikraas käsi`karsisi ei õle enämb vaja, `villa`veskid on Lüg; tu̬u̬ om käsikarssõga kaaŕsit Har Vrd käsikaars

lusikas lusik|as Jõe Lüg Jõh L(`luśk|as LäEd) K I, lüsik|as Ris HMd, luśsik|as u Muh/-ss-/, Var Khn Juu Pai, luusik|as u Khk/-g|as/ Vll Jaa Pöi, Kse Var Mih, g -a; n, g lusika VNg Vai; lusi|k g -ka Kod Äks KJn SJn Kõp, -ga Kuu u Emm Rei, -ku Kod Saa M(`luśku), -gu Saa Krk, `luśka Kod Trv TLä(lussik Puh); luusi|k g -ga Khk Käi Rei; `lussi|k g -gu Rei; luśk g `luśka Hel TLä Rõn
1. söömisvahend `manditud piim, sel saab lusikaga kuor ära `voetud Jõe; eks ta lusika `perse ikke `kasta `märjäst sene suppiga hum VNg; möni üiab `koosta lusigaks Khk; sool luusikas kukkus maha, jo niid neid näljaseid tuleb Jaa; `rõngad `tehti lussikale `otsa, siis nee kõrisesid Muh; Ma `löitsi senne öbe`lussigu maa seest Rei; klimbi supp oli, no suure `vaangast kasta `luśkast nii et Lih; luusikaga `tehti `vaangas või `vaĺmis Mih; `Talbusõ aaks piäb küläst luśsiku `lainama Khn; nukerdab ühe lusigu kallal Saa; puu lüsikad olid, neid keedeti ja audati, iga `lauba sai `pestud Ris; mul põle `sulle paramat lusikast `anda `ühti Juu; kuuse puu on abras lusikaks teha Tür; `ośtis luadalt pailu lusikaid VJg; suured puulusikad nagu kopad ja väŕvitud, vene `luśkad [kutstuti] Kod; kui `talgusel olime, siis krabasime tulist, kes sai vekesema lusika Lai; Änam lapsi kui lusikaid Vil; `pańti `luśkid lavva `pääle peotäis, võtid miast sa esi tahid Hls; apust koorest tetti `luśkage kausin võid Hel; `kartuli suṕp keedeti nii paks, et luśk `püsti sehen sais Ran; jõolu mauk `olli ahjun üle küd́setu, `luskidega `võeti sääld sehest; aga kui liivaga olli `luśka `puhtass õõrutu, siss na olliva ilusa `valge Nõo || fig (surmast) `Oigel ajal [viskas] lusiga `lauale Kuu; Süestäb luśsika lava `alla Khn; siit ära läind, lusika maha visand Sim; Ku ni̬i̬d lusika uĺa `jät́sid - - sis `oĺli popsi `vaesekese elu nõnna ku konnal ratta all Vil; Temä om oma luska varna pannu Trv; Vana peremi̬i̬s oli lusiku nurka visanu Pst | (rumalusest, vähesest arust) Vähä umu pääs, lusikaga on `antud, `kulbiga `võetud Lüg; Suule o lusikaga meelt pähä antud ja kulbiga tagasi võetud Aud; Sel on õige lühike aru, lusikaga antud, kuĺbiga korjatud tagasi Lai; mõnel om sedä `kurjust kulbige mõõdet, tõisel om `luśkuge ant (vähe) Krk
2. eseme osa a. adralusikas Et aŕksahaga künti ühte serva pidi ja selle juures oli vaja mulda ühele poole kallutada, siis pandi peale lusikas, mis oli vajaduse järele kord ühe, kord teise raua peal Vig; luśsikas `juhtis `mulda Juu; kui lusikast ei ole, siis sahk umistab Pai; Adralusikas, si̬i̬ `oĺli `veike `piḱlik puuvarrega labidas ja käis ükspoha `kumma adrarauva `pääle Vil; kohepoole `künjä toda vagu tahab `laske, tolle künniravva pääle tõstab `luśka Nõo b. vankri osa lusik on eden, üks õts on lakalise, tõene vahepuu küĺjen Kod c. riidepoomi kinnitamise link `kanga lusikas piab `riide pakka VJg; lusik jäe `alla, võta piäpakk `laśti, siis suad kätte Kod d. kellapendel kellä lusik Kod
Vrd luits

länsikas → läntsikas

läsakas → lässakas

mesikas mesik|as Mar Kir Khn/-k|äs g -ä/, meesik|as Krj Pha Vll Pöi Muh(meisi-) Phl/-g|as/, g -a; meesi|k Käi, g -ka Khk Mus, -ga Jäm Khk(-ge), -gu Jäm Khk Rei; messi|k g -kä Khn; g mesiku Hag VMr Sim mesikas (Melilotus) meesigad, pöllu karete pεεl [kasvavad] - - karune varss, paksud pisised lehed, sinised `öitsed Jäm; meesigud rikkuvad vilja εε, kui ta nii paksust on Khk; viieteiss`kümne `aastaselt akkasin `möisas `käima `raagamas, `aidas `lehti `riisumas - - pöllu päält meesika `juuri noppimas Krj; vahest oratses pailu meesikud Vll; meisikas kasvab `otras; vahel ühna `valge põld meesikatega Muh; Lase loomad `süüa meesiguid Rei; mesikas oo `valge ja kollane Kir; Messik suur pitk ein Khn; mesikutestki `tehti akid Hag; aru maa pial, kus ia maa - - sial võis `olla riśtikud, `valged mesikud Sim

musikas musik|as g -a kartul pa (pane) musikad `ki̬i̬ma; kas te olete musikid keetnd juba Pil

näsukas näsuk|as g -a vintske, näsuline kased oo näsukad, mis liivä ja soo moa piäl kasuvad; vanemad puud oo näsukad Var

orsikas oŕsika|s g -tsõ sihvakas, sale Ku inemine tüsse, sõss um vaiv kävvä, oŕsikas olõ‿i kah hää ollaʔ, inemine piat õks olõma tubli Rõu