[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

luits luits g `luitsa Võn Kam Ote San V(`luidsa), luitsa Hel Ote, luidsa Nõo; loits g loidsa Lei; luhi|ts g -tsa Urv Krl Rõu(-dsa), -dsõ Krl Kra; lohi|ts, lohe|ts g -dsa, -dsõ Krl Har
1. lusikas Panti suur saviliud kamapudruge maha, egäle puust luits kätte ja süüdi Hel; es tohi sina mino `luitsat võtta; kutsuti kõmmõlgi, nood́ega oĺl ää `luitsit `kaiva Võn; laud `oĺli `kraami ja `luitsa `oĺliva `uhta; kõik võt́ime ütest kaosist `luitsidega Kam; lätsit võtit `luitsa täis Ote; võta luits ja sü̬ü̬ `luitsage San; `veit́kene serväśs `luitsast Kan; Esä teḱk luhitsid, kaibsõ väidsega ja hõõrsõ klaasiga Urv; tõisil `oĺli˽`kõodsõ luhidsõ, a mihe esäl oĺl kadajanõ luhits; igä üt́s pidi uma luhidsõgõ `sü̬ü̬mä; `luitsaga `serbäss; ku tu̬u̬ lohidsõ võt́t ja õ̭nnõ lah́k pähäʔ Krl; ma oĺli seenimaani ilma lohetsõldaʔ; vanast `kaibi mi esi puu lohedsõʔ ja sei puu lohetsõidõga Har; `vahtrõpuust tetäse `luidsaʔ; nu̬u̬˽klõ̭mbiʔ `sü̬ü̬di `kõ̭iki noide - - `suuri `luit́sidegaʔ Rõu; hapund `piimä iks võt́i `luidsagaʔ; ma `serbä `luitsast suṕpi Plv; Edimält ku˽pleḱist luitsa˽`vällä tuĺlivaʔ, es olõ˽harino˽näädega˽`sü̬ü̬mä, ńääʔ oĺliva˽`väega `väikoʔ, sõ̭s `vässö alate käsi `sü̬ü̬mise `aigo ärʔ; Luitset no vanaśt liisnet es olõ˽ka joht, oĺl `ainolt egä üte jaoss uma luits - - a˽ku võõraś tuĺl ja tälle süvvä˽tahete `andaʔ, sõ̭ss `võet́evaʔ `lat́se käeśt `luitsaʔ Räp; Ma sekä jahu `putru kaʔ `luidsagaʔ Se || fig (ära suremisest) Om luitsa lavva ala visano; Luitsa käest panno Räp
2. adralusikas kui vao lõpõtit, `ümbre `käänset, pedit `luitsat vahetama, tõsõlõ poole `panma Kam; luitsal om and perän, luitsa and või olla kuusine või pihline Ote; mulla `teĺmise jaoss om tu̬u̬ adra luits; ku˽luits om ääl pu̬u̬l adra aŕgi pääl, sõ̭ss lätt mulda `rohkõp kuralõ poolõ Urv; adra lohets om tu̬u̬ jaoss `pantu, et atr häste maad `ümbre hiit Har; `luidsaga saa käändäʔ maad `kualõ poolõ tahat Se