[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kaulassutte `kaula|ssutte, -sutte kaelastikku `tütrikud ja `poisid magavad `kaulassutte Lüg Vrd kaelassutte, kaulakutti

kaval kaval R/n -a Vai/ S Mär Vig Tõs Aud Tor Hää K I Trv Hls Krk TLä; kavva|l Hel T Plv, -ĺ Hel V/kauaĺ, kaual Har/; g kavala üld, -e Hls, -õ San Krl Har; kabal g -a L Kei Juu a. (elusolendeist) tark, taibukas, leidlik; salalik, petlik Kaval `jüskü rebäne; Käüb vade kavalue mettegä siin libitsemäs Kuu; kaval tüö mies, kõik tüöd tieb, midä kätte võttab, ea `päägä Lüg; sie `poiga on mogomaine kavala Vai; ta oo kavala jutuga Khk; see oo naa kavalate `silmadega et, kaval inimene Muh; kavalam kut rebane Emm; vanas pulma `laulus on see sõna: ma olen udris `ot́sima ja olen kabal `katsoma LNg; paĺlu kabalaid koos, põle keda pettägi änam Rid; kabalad inimesed ikke sedasi tegad, teene silm `lahti ja teene `kinni Mih; äid inimesi põle nõnda paelu ku kavali ja `vaĺski Hää; kavala vaemuga inime Kos; nüid `ööldakse ike, et juudid on kavalad ja petavad, aga `mõisnik oli vägivõemuga kaval Pee; vaper kui uss ja kaval kui tuikene Iis; rot́t piämä nõnna kaval lu̬u̬m õlema et tämä `sinnä `surma `õt́sma ei lähä kos tämä puarimi̬i̬s `surma sae Kod; elu õpetab kavalaks Plt; `tartlased on targad ja kavalad, muĺgid on mustad ja rumalad Vil; üit́s `petje ja kaval inimene, pet́s saladuse `vällä kavalusega Krk; kavvaĺ ku madu; ta om üit́s kavvaĺ tõist `petme Hel; kavval tüü pääle Puh; kavval ja varas saap kõigi `päädi ärä elädä Nõo; obene oĺli külländ kavval lu̬u̬m vanast sutte `vasta Rõn; om `säärtseid kavalõid pińne, kiä takast tulõ ja˽purõ inemisel `jalga Har; kavval kui siug Plv; maʔ olõ nii kavvaĺ ku repäń, mul om soe `julguss; kavvaĺ, ta `ütle ei hu̬u̬pi sõnna Se b.  (asjadest, tegudest jms) salalik, petlik `Vaata, et sa äi lase `lehmi `lõhki `süüa, märg ristiku ädal on kaval Pöi; mõni riist võib kaval `olla, veke tene, aga lähäb paelu `sisse JMd; kaval riist, kaval tüö Koe; kaval väŕk küll, ei tea, mis `peale akata; kaval ettevõte VJg; aavad kavalad juttu Plt; asi um väega kavval Rõu Vrd kavalik

küllant küllant TMr(-l-), küllänt Hel Nõo Kam Plv Räp, külländ Hel T(-ĺl- Rõn), külänt Hls San Krl Plv, küländ San V
1. piisavalt; rohkesti `aiga külländ `mõske, läämi enne `sängi Hel; ega me lambita ei ole, meil om `laḿpe külländ; neid om külländ, kes om ärä uppenuva; latsele anna paar `kõrdu vitsaga ja om külländ Ran; mia olli `tütrukene, siss näi käsitside rehe`pesmist ja pessi esi ka riht külländ Puh; ta‿m `koerust külländ tennu; agu om joba ää suur, nüid `näeme minnä külländ; nüid elävä küll äste, nüid om `kõiki külländ; ma‿less kõlvanu kõrrass mõne mehe kõtu `alla külländ Nõo; meil `oĺle `leibä süvvä külländ, `mitmõ `aasta leib `oĺle tagavarass Võn; `ruumi ilman külländ `reisjil Kam; `sände raband leib oĺl, aganiid jäi iks `sisse külländ; linane rõivass `oĺli `valge külländ Ote; ku sukka ja kinnast mõśtat kudada, siss olet omajagu tark külländ Rõn; küüsüss ütte ja tõist, `hindäl om kõ̭kkõ küländ; ta om küländ sääńtsit `väikeisi `aśju käpänüʔ Kan; Kolmõst käŕbikust om joba küländ, `kaaru om veidüʔ, `väikene rõugukõnõ saa Urv; küländ, küländ, ala kallutu enämb; ku mul raha om, siss om mul `aigu ja `sõpru küländ Har; taal om `käüki küländ, taal pääväkesel kõ̭gõ sõit Vas || sageli külländ tulliva latse `mõtsa karjaga Nõo; ma `oĺli külländ säl (klassitoas) nukan Ote Vrd küllät
2. võrdlemisi, üsna Sääl kottal om jõgi külländ sügäv ja perv külländ äkiline ja omajagu kõrge Nõo; obene `oĺli külländ `kavval lu̬u̬m vanast sutte `vasta Rõn; `väiko verevä˽kartoli oĺliva˽hää˽küländ süvväʔ, mu `suulõ ja mu iholõ Räp
3. villand miul om külänt (enam ei taha) Hls; no˽sai tel paĺlast `lõuga küländ, no˽`naksi jäl˽habõnõid kasvatamma Har
Vrd küllalt

loom1 loom g looma S Lä PäPõ HaLä Kos Ann Tür Pai Trm MMg Lai spor VlPõ; luom g luoma Muh Ris HaId Amb JMd JJn Koe ViK(-ua-), `luoma R(n `luoma VNg Vai; -ua-); lu̬u̬m g looma Hää Saa Pal KLõ M T spor hv V, luama Kod; luõm g luõma Khn
1. (kodu)loom, hrl veis `kuiva `atru paneme `luomadele `alla; `luomidel `käisite `painakad `seljas Jõe; Lähäd nii `hilja `lauta, [et] `luomad `süöväd jo savad tagand ärä Kuu; `luomal `luoma miel, tämäl ei õle aru `enne ku mene lüö `nuiaga; egä vist kavalama `luoma ei õlegi kui unt on, ku täma `karja tahab `tulla Lüg; `Luamad vana `eina ei süä, lomavad vaid maha Jõh; `puuki, sie on `luomi küles suvel Vai; loomad `väigavad vägisi `vilja, paha `pεεle; rannakarjama loom, seda‿p vöi metsakarjamale `tuua, akab verd kusema Khk; kevade, kui oli aketud `loomi `väĺja `laskema, siis oli `kellasi kölistud Mus; `paargus teed sui `sööki omale ja `loomadele ka; taa loom (hüljes) järjest εi seisa vee sehes Krj; tεεb mis selle looma `sisse läind oo, et see‿p söö Vll; nad `tahtsid ikka, ehk jääb omaks luomaks, aga mis ikka metsaline, see metsaline (rebasest) Muh; elavöbe ja ploom `panta segamini, saab loomale `pääle aet, kinnel on täid pääl Emm; loomad ujuved rahude `pεεle Phl; mere `puhma `pandakse `loomele `alla LNg; kõik katosed söödetud [näljaga] `loomele Mar; loom oo ullem veel kade kui inimene Kul; loomal ike looma jõud, ei inime tee tääle kedägi Vig; loomad `kargavad `kiili Han; se loom oo õete iäd `tõugu Tõs; Mede uõnõtõni [ärge] mtõ oma `luõmu aag (ajage); `Luõmõl ikka küll vae talvõ `otsa `lautõs vangi `muõdi `kindi `olla Khn; `siade pärast ikke pahandus `rohkem tuli ku loomadega Aud; Pu̬u̬l rihialust `oĺli loomade jauks ja pu̬u̬l `oĺli inimeste jauks, `aidu `oĺli vahel `tehtu Hää; üks asutu luom Ris; ega `jultund loom karja `peale ei alastand (hundist) Hag; käisin eha`valgel `loomi `otsimas Rap; `luomi olen pidand, `luomadel ei ole kedagi äpardust old; `luomgi jääb ravandesesse JõeK; lodu mua, madal ja `pehme mua, ei kanna `luoma JMd; veristasime ühe luoma ää Koe; sõela täis `leiba sai leigata ja `viidi kohe [jõulu] esimesel üel `luomadele VMr; kis tegi `nõidust, pani `paindjad lehmale `seĺga, mis `luoma nii kaua `tallas, kui luom oli märg Kad; tulieinal on vekesed kollased õied, luom ei taha [seda], obused söövad Sim; luamal one kõik, arv ja mõissus ja `kuulmine, muku ei kõnele Kod; esimine `aasta minu isa ehitas kuhe karjalaada, muedu ei saand talvest `lu̬u̬mi `sisse `panna Äks; si̬i̬ lu̬u̬m on reisik, ei sü̬ü̬ `äste Ksi; eks ta talita `kõiki `loomi, mis sial on, lehmad ja `lambad ja siad Lai; kui on loom tugev, on `viĺla söönd, ei karda `nõidust Pil; kardulid `tehti ja keedeti sigadelle ja `lu̬u̬mele poha tares Vil; ungeŕt lõigas täkke ja kohit́s `tõisi `lu̬u̬mi kah Pst; `lu̬u̬me om küll `raisku saanu `tu̬u̬re eintege; ta `peĺgäb miut nõnda ku `murdjad `lu̬u̬ma Krk; `kiägi ei saa ilma karjusseda, ei lu̬u̬m, ei inimene Ran; mes sä pessäd `lu̬u̬ma, ega lu̬u̬m ei tiiä Puh; ku mõnd `lu̬u̬ma tapetass, siss nu̬u̬ sinitse `kärbläse töristävä ja `lendlevä sääl liha `ümbre; lammas om kasulik lu̬u̬m küll, villast saad särgi, nahast `kaska; om mõnel loomal ike jala, ta jooseb nigu tuul Nõo; ku ta kaheda siĺmäga mu `lu̬u̬ma kai, jäi `õkva `aigess Kam; obene `oĺli külländ kavval lu̬u̬m vanast sutte `vasta; kui lu̬u̬m om vigane, äävitädäss ärä, aga inemine piap kannatama Rõn; püssäga lastass varõssõid ja eka `lu̬u̬ma Har; naisõd `taĺtiva loomaʔ ja‿ss oĺl nurmõ päle mineḱ Plv; mõni jago `lu̬u̬me siginõs hüäste Vas || (parasiitputukast) pea oli `kärnäs, loomad `sündisid `senna kärna `sesse Kär; sol oo loomad vist `seĺges, et sa nühid Mär; pää süüdäss, ütte `lu̬u̬ma ei ole `kunnigil Krk
2. a. (linnust, kalast, putukast, ussist) öröläine, sie on ka üks tikke `luoma Vai; ussid oo `irmpsad loomad küll Mus; Kena loom oli, aga pidi käest ää minema (kalast) Pöi; `ämrik oo kuri loom Kul; `pissed loomad (mesilased) Var; ahvenjad ja tursad, nisukesi `loomasi ma ikke olen näind ka Ann; arak one vana `muŕja lu̬u̬m, vi̬i̬b kana`poegi kua ärä Kod; rohu tirts ehk kiĺk, ni̬i̬d laalavad, sehaksed `kargajad loomad Vil; kägu om ka lu̬u̬m, kes sõnumit tu̬u̬ Hel; nemä (mesilased) om imeligud targad loomad, na `võõra puu `sisse ei lähä Ran; om kavala looma küll ni̬i̬ `kärbläse Nõo; siug om iks kõ̭õ̭ halvõb, ta‿m iks kõ̭gõ kuŕemb lu̬u̬m Vas b. (üldisemalt olendist, ka inimesest) kole loom tuleb, viib so ää; see on nii inetu ja `näotu laps, tea, mis loom see on Juu; mis luom temast küll saab, igasugust vigurid tegi, aga tuli nii `tõelik inime JJn; sina oled üks niesuke luom, et kui sa akkad jorama, ega siis lõppu ole `luota Sim; see tüdruk üks ull loom on Trm; kolm `lu̬u̬ma om, kes keelege `ti̬i̬ńve omale `leibä: kukk, koer ja kooliõpetei Hel; seräst lu̬u̬ma ei ole teie nännu, ta `oĺli `väegä imelik ja käpiline Ran; mia olli serände `käŕsmädä lu̬u̬m, mia es püsi pütin, es saesa kotin Nõo; tulõ `kaema, märäne irmuss lu̬u̬m siin om Võn
3. (taimest) türnpuu, karune `krässis loom Jäm; nögene oo va vihane loom, teeb paha, körvetab `kangesti Mus; põldmarja varred, ühed okelised loomad oo Muh; nögest on ullud loomad, [aga] ma neid äi karda, ma kisu neid `palja `kääga lehemdele Rei; uba on üks ia loom, ta annab paĺlu `väĺla Trm
4. (asjast, esemest) kut vanarahvas seda `nääksid, mis loomad tee pεεl tulad ning taevast `koutu `lindvad (autodest ja lennukitest) Jäm; See saabas oo juba seike lagund loom, et seda‿p tasu änam kohendama akata Kaa; püśs oo äkilene loom Tor; ega‿s nied kuhja `vardad nii pisikesed luomad ei ole VMr