küllaltküllaltu, sporS, MärKseTorJuuKoeVJgTaPõPltOteSan(-l-), küllald JämKhkEmmPhlHääÄks, `küllaldVNgLüg(-lt); küllältLNgTõsHääKodTMrPlvVas, küĺältVasLei, külläldHääMTLä, `külläldKuuVai 1.piisavalt; rohkesti on `küllald `leibaVNg; tule nüüd ka vahel `süöma, `küllalt saab nüüd sestki `lõhkumisestLüg; pitkut on küllaldJäm; Vana inimese `kohta on seda (palka) küllaltPöi; sennest mol küllaldEmm; tal on küllalt kääs, aga ta ei `kehta `andaRei; seda `viina oo küllaltKse; `poodis oo `kõiki `asju küllaltTõs; sii tuule `õhku küllald, ää `lahke `istuHää; temal on `kõiki küllalt kääJuu; `aega küllalt, kus sa tõttadKoe; küllalt ju magatudTrm; lume soga om siin külläldTrv; mis tõllaobest sulle vi̬i̬l vaja, si̬i̬ setuke om sulle ää külläldHel; külläld om saanu sääld vahituss - - et konasstütär tulep; ütel olna `viĺlä külläld, aga tõeselkaduna vili ruttu ärä Puh; nüüd om külalt, `aitass jobaSanVrdkülla, küllaldeks, küllast, külläldi, küllät 2.üsna, võrdlemisi ma olin küllalt vana tüdruk Äks; `väike koolitarõ, siss olli kit́sass külläld Ran; es neil emädel ole külläld `rasse, kui om paĺlu`latsiPuh; siss oĺli˽ka iks viĺetsä˽päävä˽küĺält eĺläʔVas Vrdküllant