[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kräts2 kräts (rohu)kraap – Phl Vrd krats2, räts2

läts2 läts g lätsi Phl Mar, lätsu Mar Han kullimäng; kull selles mängus lapsed `mängivad `lätsi Phl; lapsed löövad `lätsu, `ütlevad sa oled läts; tegid mo lätsiks Mar; Küll meie lapse`põlves `lätsu lõime Han

mäts2 mäts Mär Kad, g mätsu Juu mats klopib `riidid, annab `pihta vitsaga ikke mäts ja mäts Mär; nii suured mätsud kohe kääväd, mis sa mätsutad, koe sa sööd Juu

päts2 pät́s Tor Hää Krk, g pät́si Saa KJn, pätsi Trm Rõu, pätsu Hel; päts Muh Tõs Koe Sim, g pätsu Sa Emm Rei Vig Han Khn VJg Plt Trv Pst Nõo, `pätsü Kuu; n, g `pätsi Vai

1. täkk Pätsud `pandi ede, kui kirikus `käidi Jäm; määra tahab pätsu‿jure `viimist Khk; Noor päts oo eige tige lojus, ühtlast körvad lingus pεεs Kaa; `laskes oma pätsu ää ruunata Pha; pätsud‿o sugutegijad Jaa; mis isane oo, see `üita päts Rei || isane päts kaśs Jäm

2. karu vana `pätsi on ka karu Vai; küll `olli suur päts Muh; Meil pätsud oo ikka karud Han; päts `tulle `kaeru ja mesibude kallale Tõs; pätsu jaht Trv; karu om mesikäpp ja pät́s Hel

3. (põhja)põder pät́si sarved KJn; põhjamaa rahvass `sõitsive `pätsudege Hel; Kui latse ollime, kõneldi virmaliste maast ja pätsu sõidust Nõo

4. (millestki priskest, rammusast) tüdrukud nagu suured pätsud kodu, `välja `teenima äi lähe Pöi; sõrasilm obone, sured‿`valged silmäd ja pätsud jalad Vig; rammusad niigu pät́sid KJn; `vaata, `miante [hobune] minul, juśt ku üits pät́s ehen Krk