Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
jässakas jässa|
kas g -ka Jäm Khk(-
gas g -ga)
Vll Mar Han Tõs Saa Juu Kos Amb Koe Trm Lai Plt KJn;
jäśsa|
kas g -ka Jäm Kaa Kse Mih Tor Hää Amb JMd;
jäśsak Vän;
jässäk g -ä Juu,
-u Juu Kod Krk Hel Nõo,
jässä|
käs g -kä Lüg Jõh kidur, vilets, väike või lühike (asi või olend) a. (puust) suo `männi `jässäkäs Lüg;
jässagas puu, mette ep saa `kervega `luhki Khk;
`piśsed karused `jäśsakad, raba sehes kasu `õiged puud `ühti Mih;
Aga su̬u̬ pääl `vaata mis jäśsakad [puud], perse maa küĺles `kińni Hää;
meil oli paĺlu karjamaad, tümad, mäńni jässakad `kasvasivad pial Lai;
kõvere jässäku, `oksliku puu Krk Vrd jassak b. (inimesest, hv loomast) jäśsakas inimene, loom Jäm;
Jässakad poisid oo `kanged tööd `lõhkma Han;
Ei olnu pikk [mees], `seuke `väike jäśsakas `oĺli Hää;
vekene jäśsaka kasuga mies tene JMd;
mõnel oli jäme kael, jässakas Lai Vrd jassak,
jätsakas
krässak(as) krässa|
kas g -ka Mar Kse(-
śs-)
Amb;
`krässak g -u VNg;
krässak g -a Käi1. a jändrik, jässakas See mees on krässaka kasvuge Käi;
Liiva aukude peal see mänd on küll krässakas Mar;
raba puud o krässakad Kse Vrd rässakas2. s tuulepesa `kaske `otsa kasovad nisuksed - - tuule aad,
na vad krässakad Mar
kässakas käśsakas =
käss1 männa käśsakad [soo] pial,
pisi tilluksed äda männad Kse
lässakas lässakas Pöi, `lässakas, läsa- IisR halv lasu (lössis kuhjast või hunnikust) No on sie vast läsakas, mis `seie tie `ääre on `tehtud; Kuhi kui `lässakas IisR; Nii pisine madal koorm oli naagu pisike lässakas Pöi Vrd lössakas
mässak(as) mässa|k Plt, mässä|k Kod Plv, g -ku; mässak|as Muh Mar Kad, g -a Kaa Kir Han; mässäkäs Vig pundar; mütsak `Sahklis oli mässakas `lönga; Ma akkasi mässakad `lahti arutama Kaa; see oo muedu suur mässakas, see põle kellegid nägu (heinalabust); inimese mässakas, sandist `riides ja Muh; ma `andsi Jaagupile ühö mässaka (pataka) paberid Kir; Vanamees arutas köiemässaka lahti Han; lõng on mässon nagu mässäk Kod; aruta nüd seda [lõnga] mässakud Plt Vrd mätakas
nässakas nässak|as Jäm Krj Pha Pöi Rid HJn Jür Amb JMd JJn VJg IPõ, näśsak|as Mär Han Koe, `nässak|as VNg Jõh IisR, `nässäk|as Lüg Jõh, g -a; nässä|käs Juu Kod/-śs-/ Puh, näsä|gäs Kuu, g -kä; nässa|k IisR/`n-/ Äks, nässä|k Trv Ran Nõo San Har/g -gu/, g -ku
1. jässakas (olend) Sel `nässakal õli oma `kõhta kole pali ramu Jõh; Pisine nässakas vana isane Jäm; `Nässis inime on `siuke väikest `kasvu, nässakas Krj; Kudas see `sõuke nässakas on, isa oli suur pitk `sirge mees Pöi; Õli veike nässakas mees Trm; va nässäk inimene Trv; `väike mehe nässäk Ran || saamatu näśsäkäs - - `jüśku loĺl Kod
2. jändrik, vintske (puu) Ja sie kadaka närä ei `kasvand `suuremast - - õli `niisikene pisike `nässäkas Jõh; kiduram, pole löbusa kasuga, nässakas Pha; kase näśsakad vedelevad `õues, kes nad `lõhki aab Mär; raba jääre peäl nihukesed nässäkäd kased Juu; tamm on va nässakas ja jändrik JMd; Kui veel nässakad puud kua õlid, enam ei suanud neistki puudest jagu Trm || (lihast) Poolkeend tailiha jääb nässakaks, siis ammas ei akka `piale Jür
3. a. komps; pundar tuuleaga kase `otsas keerab `neukse, nagu üks nässakas Rid; mul ei ole püsi, et niisukest nässakad kerida (lõngakerast) JJn; käib vanas `riides nagu nässakas VJg; suur nässäkäs olli säĺlän, es jovva kudagi `kanda Puh; Sa kõnnid ja käid, iks tu̬u̬ nässäk näpu otsan Nõo; naasõ˽tulõva marjalt, uma marja nässägu säĺlän Har b. pabul es täi esi `süvvä, es anna tõesele ka ubinat, `miule ańd üte nässäku Nõo c. näsa, nupuke `nastasid on mitut `moodi, nad on `kõrgemad nässakad Lai
4. ihne on üks nässakas inime Iis
prässakas prässakas Amb, prässäkäs Lüg/`p-/ Juu; prässäk Vas
1. nässakas pisikene mies õli, `läksid sõnussille `vaidlema, `teine `ütles: mis sinä `prässäkäs ka õled mehe käes Lüg; `oina prässäk Vas
2. kähar, haraline prässäkäs kaśk, `okslene ja lai; vaher one ike nihuke prässäkäs, sedä lähä `reäkimägi Juu
pässakas pässa|kas g -ka Kär Muh Mär Vig Han Var Hää Amb Kad Plt Pil, -ga Khk; pässäk|äs g -ä Mar; pässa|k g -ga Khk; pässä|k Trv Krk, g -gu Kod; ppl `pässäkü Kuu
1. a. puhmas; sasimik, pundar pässakas on suur lasu ühes Kär; [nurmenukk] nõnnagu suur pässäkäs Mar; meil `kasvab kaks `mäńdi, paksud nagu pässakad teised Kad b. kamakas joulute ajal sai pässaga `viisi liha sohe toppida Khk
2. jändrik, kidur Ei sest pässakast puust saa tarvispuud Han; sookased oo `väiksed pässakad Var; pässakas - - lühikene, segamine `okstega puu Amb; see lill on mud́u üks pässakas, ei lähä piast ei `perssest edasi Pil
3. (rumalast, mühakast, hädisest inimesest) kes on `aeglane, `üitakse pässakas Kär; [Ta] oo pässakas, ei taheta `tääga `tantsi Han; mis sa `mässad sial kallal, va pässakas Var; pässäk inimene, ei kõnele, tuim Kod; see mees üteldasse `sioke pässakas olema, `sioke `pehme Pil; va pässäk inimene Trv; tilluk pässäk om, inimese pässäk Krk
veebiliides
@ veebihaldur