Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit
järve|kõld veetaimede jäänus(ed), Peipsi kaldale uhutud rämps järve `kõlda kogovad uńniku, keväde ajab `randa, si̬i̬ one si talve muss, mes keväde puhassab `väĺjä; järve `kõlda vedäväd põllu `piäle, rammutab `põldu Kod
kabla1 kabla Khk Kaa Käi Rei praht, rämps, koli keik kuhad oo vanad kabla täis, peab muist ää pöletama Khk;
Kabla sihest on `raske midagid üles leida Kaa;
nee pöletavad seal seda kabla Käi Vrd kablu
kablu kablu Khk Rei rämps keik kuhad `söukest kablu ja kola täis Khk Vrd kabla1
kila-kola rämps, kolu Keik kuhad on paljast kila-kola täis Jäm
kodemed pl kode|
med S Jür,
-me Krk; pl p kodimi VNg1. a. fig jalad `anna `toisele pikki kodimi,
küll siis `kulgab VNg;
korista oma suured kodemed eest ära Jäm;
jähi kodemid pidi vahele Khk;
pisiste pikkade kodemetega laps Mus;
veta oma kodemed eest εε Emm;
mailma pikad kodemed teisel Jür ||
ma `tömba öite kodemed `öiges (heidan puhkama) Jäm b. jalanõud kus mu kodem om Krk2. kaltsud; kolu, rämps; jäänused konna kodemed sii maas,
jo si ratta ala jäänd on;
kassi kodemed raavi `pöhjas Khk;
Tuul lammutas katuse nenda äe,
et `paljad kodemed jähid veel lattide `peele Kaa;
`viskasi kodemete `ulka Krj;
neid kodemid on nõnda korjand,
mahu kodemete sias änam `keimagid Pöi Vrd kode,
kodemus,
kodi2 Vrd kodinad
kodi2 kodi kalts; rämps, kolu vanad kodid,
vanad `riide kodid Phl;
vana kodi,
sie visatasse minema Amb Vrd kode,
kodemed,
kodinad
krämu krämu rämps, praht –
Urv Vrd kräbu,
rämu
laga1 n, g laga S(g laa SaLä Hi) L Rap Juu Kei Jür JMd JJn Kad Kod Pil KJn Vil Trv Hls Krk Rõu
1. soolvesi tuhlistele natine liha laga `pεεle kut `keeta; loom joob `jälle laa ära Jäm; pane laa kauss renni `pεεle Khk; sooladud räimeste peelt `vöötse laga ja kastetse ruńn`tuhlid `sönna `sisse Mus; `kastis laa `sisse, tipidi laga `tuhliga Emm; Keige parem toit on tuhlid kala lagaga, kui veel laa sisse sibulaid on leigat, siis on eite mihine; tee `vöile laga `pääle Rei; silgu laga Kod
2. lahja, vedel (ka riknenud) toit või jook taari laga, see põle änam asi mette Muh; mis supp see koa oo, va laga, üks tang aab teist taga; õlle laga Mar; leem `jüstku va laga Mär; piima laga, alvase läind Tõs; Mis nuõr mies sest supi lagast `seüä suab Khn; sa oled ju koeral paĺlast laga annud, `paksu polegi Saa; aa seda va kalja laga `sisse et ägise; `anti aga supi laga, ega sellega tüed `jäksa teha Kad; `jälle va õlle laga seal `toopis Pil; ma ei tahagi sedä va apu laga KJn; Päräst `sü̬ü̬di tali `otsa lõśsiga kardula supi laga Vil; `justku laga, `tange ei oole sehen, üit́s vi̬i̬ laga Krk; Sü̬ü̬k vai asi, üts laga oĺl Rõu || väriseb naa kut tarredat laga (vasikalihasüldist) Emm
3. (muu vedelik või vedel aine) paĺjas vere laga oli `järges Khk; [okse] Laga kõik parand täis Pöi; sopa laga Mar; üks vee laga oli seal nõu sees, tä `apnes nii`moodi ära, vana imal löga (leivatainast) Kul; torm oli magasiini maha löön, mee laga maas Var; laga oo `sohke soĺk, `sohke vee laga Tõs; sai `tehtud laga (värvimisvedelikku), `sõnna `sisse kasteti lõngad Rap
4. sodi, risu, rämps vella laga kõik kohad täis; paĺlo eina laga jättis maha, lodinal `riisond; paĺlo puu laga maas; Kus see mees tööd teeb, seal on alati laga taga Mar; ma˛ilma laga taga, kui `metsa maha võtt Jür || (lohakalt tehtud tööst) `Sõuke pole töö, muidu üks laga Pöi
5. pej suur maa-ala metsalaga oli paĺlu, `põldu vähä JJn
musser `musser g -i VNg/`muu-/ Lüg Jõh IisR(`mussa-) Hää Trm, -e Khk, `musri Emm; musser Rid praht a. rämps, sodi on puhas leib, ei õle õdra jahu ega midagi `musseri sies Lüg; Kui `küünealused `musseri täis, võttab aav `küüneviha `sisse; `korjasivad `musseri kokku ja - - siis panivad põlema Jõh; Oi seda `mussarit ja träni, mis sial oli IisR; muda ja parts, nisuke musser Rid; ära aja `musserit `silma Trm b. räbu, kivisöejäätmed see `musser oo söuke must kivisöö puru vöi söuke sepa süsi Khk; Musserd kogub ega vahi löpuks suur unik tuleruumi nurka; Vintsiga veeda musser üles Emm; Läbipõlenud süsi on `musser Hää Vrd muskel3
pahn1 pahn g pahna Sa Muh Rei L hajusalt K, Trm Kod/n pahan/ Trv Hel Ran Nõo, `pahna R(n `pahna VNg Vai)
1. põhk, sasi `Viska üöks `siale `pahna ala ka Kuu; `õstas `põrsa, `andas pihuga `pahna ka `kaasa, siis `põrsas ei pidand igatsema Lüg; `Tarvis mul ka `pahna pugeda (magama minna) Jõh; joulu on pahnad parandal, siis lapsed saavad `koerust teha Khk; katuse karu pers [vaja] pahnaga `kinni toppida Kär; rugi `pahna soab veistele `süüa `antud, kui `eina vähe Vll; Siga läks `lauta, suu `pahna täis, ilmad lähvad kurjaks, `ütlesid vanad inimesed Pöi; kurna läbi `võeti esimene pahn `väĺja, sai se läbi, siis akati `sarjama Muh; obu sötkub `pahnas Rei; lina `akslid jääväd linadest järele, `neoke lina pahn Mar; pikem pahn kergiti `väĺla, peenem jäi sarja `peale Kse; nisul oo koa pahn, aga odral ja kaeral oo aganad Tõs; kui akab sünnitama, [öeldi:] lähäb `pahna. vanaste `toodi põhud tuppa, lina`piale, sial akkas sünnitama PJg; Enne `oĺlid `lahtised õled asemetes, siis `öeldi: - - `poeme ära `põhku või `pahna Hää; kui obene sõkub, pahn pannas märsi pääl ja viias kõlguses Saa; pane `loomele õle `pahna `alla Juu; nõnnagu pahan tõmmatud pahupidi Kod; sead on pahnas Plt; pahn oĺli `voodis või asemes SJn
2. praht, rämps siin on mõnesugust `pahna Lüg; ära aa `pahna maha JMd; tuba - - pühitässe `puhtas pahnast KJn; Sa ei pühi ega puhasta endä olekit, kõik kotusse om sul pahna täis Nõo
3. millestki väärtusetust, tarbetust sie paberi raha on ikke va pahn Vai; aab `pahna suust `väĺlä Trv || (viletsast heinast) kitsid said püu tääve soo `pahna Kaa; karulakka kõik mättad täis, see `sioke suur pahn Lih
park1 park g parga Jäm Kaa Pha Jaa Pöi Muh hajusalt Lä, Pä Jür VMr VlPõ Trv Hls Krk rämps, risu (ka umbrohi); mustus Vau vahel oli paĺlas rohu park Kaa; `puhtaks tegemata maa on `parkas Pha; kausi ääred kõik jahu `parka täis Pöi; mis `moodi sii risu ja parga sees elatakse Mär; vili‿o virnroho parga sees Kse; mets oo puu `parka täis Tõs; Õuõ taris pargast enne pühäsi ää korista Khn; kui pesed ja `vihtled, tuleb park maha PJg; turu peal müiakse kõiksugu `parka Vän; Kõik seinaääred `parka täis, upu või parga `sisse ära Hää; Kõebid midagi `parka kokku mua pialt või lauda põrandalt Jür; kui kanad `kõike `parka söövad, siis munevad Pil; `pi̬i̬ndra om einä `parka täis Trv; lina aap `parka täis, puhass malts ja piimnaat ja uhak; mis vana pargak‿tetäss, si̬i̬ ei ole muud, ku üit́s tule ru̬u̬g Krk
parts2 parts Aud, g partsa Khk Rei LäLo(parsa Rid) Lih Han Hää Ris, partsu Saa Plt Vil Pst Hls Krk/-ds-/ San, parsu Juu Kod Plt Pil; paŕts Kaa Krj, g partsi Kse
1. a. muda, pori; kõnts, rämps, sodi vms laut `partsa täis Khk; meri aand muda `välla, parts kõik, roo kihud ja; siit saadik vaod parsa `sisse Rid; kõik mets oo neokst `partsa täis Mar; Seda va põhupartsa selle aasta saab, aga tera pole ollagi Han; kui kaśk oksendab, siis tuleb netsokest `valged `partsa puu siest Ris; igavest `partsu tee täüs, jala puha partsuge kogussen Pst b. (umbrohust) odra, mis siin maha `tehti, oo sinepid ja `partsa täis Lih; kardulad on `irmus `partsu täis lännu - - `kiskusin kõik selle partsu kardulast `väĺla Saa
2. lörts a. lobjakas See kevade on `söuke paŕts, et äi saa läbi `kuskilt Krj; sajab lume `partsi Kse; Küll nüüd aab seda lume partsa maha Han; vesine lume parts Hls; `vihma ja `partsu tule taevast maha Krk b. vilets, hõre riie elual ike `tehti `partsu, `viidi sis `lenna kua, teä, mis seäl selle parsuga `tehti Juu; mis riie see on, üks õhuke parts - - mis selle parsuga tehasse Pil c. lake, lurr Igasugu partsa pead sa ka sööma Mar; Isi sõi naese lastega - - korralikku `sü̬ü̬ki, `tü̬ü̬lised `laŕpsid - - seda `partsu, mis neeĺe ette `ańti Vil
3. loba, lori seast `partsu mea‿i või kullede Krk
praak1 praak g praaga Jäm Khk Vll Emm Rei LäPõ Kse Han Tõs hajusalt K(-oa- Rap Juu), I(-ua- Kod), `praaga R/n `praaka VNg Vai/; praag g praaga TLä Võn San hajusalt V(g praa Har); prääg (ṕr-) g prääga (ṕr-), präo (ṕr-) VId(g präägu Se, prää Lut); raak g raaga Khk Vll Jaa Pöi(-oa-) Muh Aud Tor Hää Saa(n raag) Pil KJn SJn M
1. alkoholi tootmise jääkaine torode müöd `läksivad `viina `praagad kõik `suure `tõrte `sisse, nied õlivad `õues `postide `õtsas Lüg; `Praak jääb järele, `praaka `süödetasse `luomidelle IisR; raak `antasse sigadele Khk; Viinaköögi roak `anti `ärgele, ajas ärjad liha täis Pöi; ämbris on `praaka Rei; `praaka `toodi vaadiga Mar; kui lehmad õlle `raaka saavad, siss on piim `kangesti rammune ja paĺlu annavad `piima Saa; kõik nuumärjäd said `proaka Juu; praaga `vańnisi ikka soovitakse teha kätele, kui kääd valutavad JJn; viinavabrikust `vietakse `praaka `luamadele VJg; `äŕge taĺl, põhjato suur tõŕs õli, sinna vedeti vuadiga `praaka ette Kod; `mõisas on praagaga nuumatud neid `puĺlisi Lai; lehm `oĺli mõisa toidu peal, `raaka `ańti lehmadelle SJn; `leotiv ennäst kuuma raaga sehen, apu raak kisk `vällä süüdigu ihu si̬i̬st Krk; suure kondige ja iluss täkk, raagage ärä söödetu Hel; õlle `praaka jäi paĺlu `järgi Puh; praag `ju̬u̬śke `vällä tsemeńdi `auda, kaŕami̬i̬śs, kes `praaga vidi, pidi säält `vällä `pompama Võn; ku härjäʔ oĺli harinu, siss nu̬u̬ `jeie `väega magusadõ tu̬u̬d `praaga Har; hańsa ṕraag um ka hüä rohi, ku jalaʔ `haigõ ummaʔ Vas; präägast üteldi `kartoli raba, kost piiretüst `aeti; `mõisah `oĺle tu̬u̬ pŕaagavidämine Räp; `ṕraoga hoit t́sika ja `lehmä Se
2. mustus, rääm; risu, rämps suu`nurgad on `praakas, on keik `mustaga kuos Jõe; `körvad `praaka täis Khk; tiab mis `praaka ta sialt kogu aas Vll; Taldregud on `praaka `kuivand Rei; need [villad] olid nii `praaka ja puru täis Noa; Täna võivad ikka mõrrad praaka täis olla, sest kõik Matsalu alune on jäneseid täis Mar; põletavad raiesmal puru ja `praaka Tõs; laeva praak jään meres `uĺpima Ris; om nii ropane, rokutap kõ̭ik `rõiva praagaga kokku Nõo; sul omma na püksi suurõ `praaga ku̬u̬n, kae et sa naid kerese pääle ei hiidäʔ, sääl söövä prussa na `nahka Har; `Vahtsõ `rõiva om `präoga ku̬u̬n Rõu
präht präh́t Kär Var(-h-); g prähi JJn praht, sodi, rämps jäi [seebil] ala üks präh́t, mis es `aita Kär; traat`laevega kokku tõmmatud kõik poead ja pissiksed ja, igävene präh́t oli (peenkaladest); kolikammer, kus `sõuke vana präht Var; lakas prihi ja prähi all on kangaspuud JJn
prügi n, g, p prügi hajusalt R, Jäm Rei Kul Mär Vig Kse hajusalt Pä, Ris Juu KuuK JMd Koe VMr Kad VJg Iis Trm Kod Plt KJn uus Trv, TLä Kam, rügi Khk Mus Vll Jaa Pöi Muh Vig Tor KJn Hls Krk; n, g prügü (-ǵ-), p prükü (-ḱ-) Ote San V(-i Krl Har Rõu) puru, rämps, praht tua prügid `tahtu `vällä `viia VNg; prügi läks `silma Lüg; `õues on pali prügi maas Vai; Äkilise `aiguse rohi, sai prügi `toodud teede `ristide pεεlt Jäm; keik kuhad rügi ja rädi täis Khk; põllu peal `tehti kütist, `väeti rügi `peale ja Muh; pörand on prügi täis Rei; kadus ää prügide `sisse Mär; kui `õmbleja `õmbleb, oo tuba prügi täis Tõs; meri ajab prügi `väĺla Hää; aas talle prügi `silmä, pettis teist piltl Juu; `enne ikke - - `jäätud [leivale] sie prügi `ulka, et siis suab `rohkem KuuK; ma `pühkisin muru prügist `puhtaks JMd; tuulispask - - ühes kohas akkab `kieritama `tolmu ja prügi ja Kad; `viskan prügid sõńniku, `ahju põle meie prügisid pannud Kod; vii si̬i̬ rügi `väĺlä KJn; vana raua rügi Hls; aida ja lauda vahe olli rügi täis Krk; üits `uibu om nii `äelmit täis, `õkva nigu prügi Nõo; vanast - - kaevetu [söepõletamiseks] suure avva maa `siśse - - naa om küll nii kasunuva ärä, mõtsa prükü lännü `siśse ja Ote; prüǵü visatõss paa ala ja˽palutõts är San; tarõ om `väega prüḱi täüs, pühi˽`puhtass Har; tal iks taad vanna prükü um (rahast) piltl Rõu; kat́si poodi ti̬i̬ veereh omma prügü hunikoʔ Plv; mis `peeńkene prügü jäi, tu̬u̬ saŕati saŕaga `väĺlä Räp
pühe pühe g `pühke Jäm Khk Pha Pöi Muh Rei Trv Krk Ran, `pühkme SaLä Vll Juu Trm Kod Plt Trv Hls Krk Nõo; n, g pühe Jäm Ans, `pühke VNg; pl `pühked Kuu IisR Kaa Vll Phl Mar Mär Lih Kse JMd Sim, `pühkmed Lüg Mar Mär Tõs Tor Hää Saa Ris Koe VJg Iis Ksi KJn, `pühkme TMr Kam San/-h́-/, `pühkmeʔ (-h́-) Har Plv Vas Se Lut; g `pühke Jõh Emm Hag JJn Vil, `pöhkme Kei
1. a. hrl pl (kokkupühitud) praht, prügi, rämps tua `pühked `viedud rist`tiede `pääle vana`aesta `ehtul Kuu; `pühked `pliita, siis one `kirbud kadund VNg; suur neĺlassebä oomiku - - pidi parandad `puhtaks `pühkima ning siis nee `pühked `viidi pöllu `pεεle ning siis pöletati sääl ärä Jäm; Söhukse vana risuga pole muud ku pühke aeda Kaa; Ju see [nõel] `pühke läind on; Lauda ees oli `pühke auk - - `sõnna vissati toa `pühked ja õue `pühked Pöi; pühi `pühked `pühke unnika ja `viska igase `tuule, siis põle sui `kärpsid mette Muh; Ma läksi - - `pühkid `viima Rei; `naabrimees `olle `Kärde `pühkemääld `piibliraamandu `leiden Phl; nuga läks pühetega `väĺla Mär; sa‿i ole `pühkmi `vällä viin Tõs; aasin `pühkmed `ühte unikus kokku, siss saavad ära põletud Saa; `pühkmed tuleb `väĺjä `viia Juu; kuhu ma nied `pühked `viskan JMd; mis reialuse põrandalt saab `pühkida, nied on `pühked Sim; pühitasse tuba ja visatasse `pühkmed `õvve Iis; põrandate piält - - tuleväd `pühkmed KJn; aa‿ni `pühke siia `korvi Trv; mis sa oma `pühkest siiä pühit Krk; võib-olla sa põrmandut `pühksit ja visassit raha `pühkmidega paa `alla Nõo; `viska nu̬u̬ tarõ `püh́kmeʔ `ussõ Har; pühiʔ `kambrõ `pühkmeʔ `vällä, mis sa täst läve `alla jätät Plv b. kõlu Keda ma `nende `pühkedega tien, mis `reiealuse põrandald `luuvaga kokku `tõmman, va `kõlkane vili IisR; mina `pühkmed panin rehetuppa viĺla kerstu `piale Plt; ku tuuliluvvaga pühiti, siss lätsivä `alla tuule nu̬u̬ `pühkme Nõo; `pühkme tuulutedi läbi, üttegi terrä es lasta kaduma minnä Kam c. piltl nüid one mõnel sedä ilma pühet küll (rahast); igävene pühe, tule sa vi̬i̬l `seie sõim Kod; mine tiiä, kes tä `pühkmist kokku om ajanu (kehvast veinist) Nõo
2. pühkimisvahend a. rätik kui üks va linane [kangatükk] `olli, see `olli su ninapühe Muh; pühe‿o siäl, anna minu kätte; `pühkmega akan `riissu kuevatama Kod b. õlgedest luud `tehti `seoke ölist pühe Jäm; `pεεdega öled vöta köida kogu, `ongid pühe Ans; öle pühe, pihutäis `ölgi `pandi nööriga `ümbert `kinni, pühiti selle ladva otsaga `pεεle Khk
3. pühkimine; pühkimis- `pühkerättik, sie on `silmi `pühkidä Jõh; Kus sa nii `musta `pühkelappiga `süöma`lauda `kaapad IisR; teised kalamehed äi `poolda seda pööris`noota poolestkid, `meite mehed kutsuvad seda mere pühe, see riisub pöhja `puhtaks Pha; kui `lauba `õhta koonal `peale jäi, see jäi nüid kirikärrale `persse püheks piltl Juu; `pühkerät́ikud olid jämedamad, takused JJn
veebiliides
@ veebihaldur