[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

raiskama `raiskama, da-inf raisa|ta SaLä Vll Rei hajusalt L K, Iis Trm, -daʔ hajusalt V(-mma), raesata Muh Mär Vig Tõs Ris Juu Kad Pal Plt KJn Vil Trv hajusalt T(raasa-), `raiskada Kuu RId(`raiska Vai) Khk Ris; `raiskame, da-inf raisa|te, -de Hls Krk San, raesade Hel Krl

1. üleliia, pillavalt, asjatult või mõtlematult kulutama vahest `pandi `silku `pannile, `viegä `keidetti, egä liha egä `rasva `täüdünd `sinne `raiskada Kuu; `raiskavad oma `kraami `ninda `vällä Lüg; `raiskamine ävitä talo `vällä Vai; mees `raiskas oma vara ee Khk; mis `teenida jövab, see ää `raiskab Vll; mis sa muidu enesest `raiskad piltl Muh; mis te leivast `raiskate sedasi Mär; `Maarjapäävast juba oo pikad päävad, põle `tarvis tuld raisata Han; Mõnõd raiskavad igänes raamatutõ `piäle raha Khn; ära `põhku `raiska, anna paraviisi nõndapallu, et ära söövad Saa; kui sa sedasi purjutad, siis mud́u `raiskad raha ää Juu; `Raiskad riiet oma pika sieliku `piale Jür; ärge raisake `leiba; kel täib nüid kaĺlist tüe`aega raisata VJg; `raiskab oma vanemate raha Iis; minä‿i ole midägi raesand KJn; ärä `raiska muedu puid Trv; raha ei massa raisate Hls; küll aide nüid pikkä juttu ja raisaside `aiga Krk; jõeva ja raesassiva toda raha maha Ran; kae, kudass `raiskava, ei söövä `kõiki päiega `räimi; mina [ei] naka endä kallist siĺmävett `raiskama serätse üleannetu inimesega piltl Nõo; ma `ütli `tütre`tütrele: mi sa `onte laits tu̬u̬d ja `raiskat `endä kopikat Rõn; Mis no˽söögi tegemise manu raisatass, tu̬u̬ aig tetti vanast tü̬ü̬d Urv; latsõ, ala ti papõrd raisaku; kuiss tu̬u̬d viĺlä raisatass, `mõistmadõ `pernaanõ kand pańgiga `jauhvõ ja põllõga terri Har; `raiskaja taht raha raisadaʔ Rõu; mis te noʔ `raiskat `hindä nii paĺlost piltl Plv; kuiss sul `tahtuss ka taad rahha nii `pilluʔ ja raisadaʔ Vas

2. rikkuma; hävitama, laastama käib `kauras, `raiskab igä sügise `kaurad `vällä Lüg; `rätsep `raiskas `väljä ia `pintsaki, ei akka iast `selgä Jõh; tä ei `oska tättä õmmeldä mette, muudkui `raiskab ää Mar; ei ma teitele raesata anna Mär; `raiskas seesu metsä ää, `raius kõik `risti põegeti ää Tõs; maa võib ära raisata, kui ei ari `äśti Saa; põdrad on mäńnid ära `raiskand JJn; vili on raisatud, anneukku täis kohe Sim; sa `raiskat ärä ni̬i̬ `puhte `rõõva selle musta tü̬ü̬ man; pudru ärä raisanu, ärä kõrveten Krk; kes tü̬ü̬ ärä `raiskass - - et ta ei `kõlba enäp kohekile Hel; vanast üteldi, et ku rõevass lõegutass ärä, siss jo raesatass, ko‿sa nu̬u̬ tüki panet, mes üle jäävä Puh; raesass mul `ulka ääd `kraami ärä, aga sü̬ü̬k ei `kõlba penilegi Nõo; nüüd om tü̬ü̬ är raisadu San; Oĺl ihu kõ̭iḱ `ville täüś ja ńao ka raisaśs ärʔ (rõugetest) Urv; raisass tõsõ kleidi äräʔ, taad ei saa tõnõ ka enämb parandaʔ Har; angu‿iʔ `pilli uĺli kätte, uĺl `raiskass pilli arʔ Vas; soeʔ `raiskiva `lambit, `tõisi eläjit es saaʔ puttu Räp

3. võrgutama, vahekorda meelitama üks üle`annetu `poiga `raiska `tütriku `vällä VNg; Ega tämast [naiseks] `võtjat olnd, `raiskas aga IisR; kuradi mees, kena tüdrek oli, ää `raiskas teese PJg; Poiss on tüdriku ära `raiskanu Hää; keĺm mies - - `raiskas plika, nuore, lieris käimata ää Kad; suured ärrad raesasid tüdrukud ärä ja `pańdi ärä `võtma Pal; pet́tis ja raisas ise vi̬i̬l [tüdruku] ära Ksi; õpetaea `noomis, et sa oled niipaĺlu `noori tütar`lapsi ära raisand Plt; Ku˽raisaśs `tütriku äräʔ, siss lät́s esiki pakku Har; laśk ärä raisade ennast Krk; taa om ar mitu tüt́rikku raisanuʔ Se || (tiinestamisest) pull `raeskan lehma ää Tõs; `enne täkud-sälud olid `metsas `lahti, need `raiskasid märäd ää, tõid iga `oasta varsa Juu

Vrd räiskämä