[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

lähk1 lähk Kan, g läho Võn Plv(ĺä-, ĺa-) Räp Se, lähä Plv Räp kade, õel (inimene) vana lähk inemine Võn; nõid nõid sinno üt́skõrd a ĺahk ĺahk sinno alati Plv; `tihkõʔ lähoʔ inemiseʔ Räp; lähol ei oolõʔ `viĺjä ja kadõl ei oolõʔ `kaŕja Se

rahk1 rahk g raha SaLä Pha Saa Vil Võn V, `rahke Vll; seesü `rahkas Muh, `rahkes Vän Pil

1. rähm, mäda silmas rahk tuleb silmast Pha; silmad `rahkes Vän; silmä omma `aigõ, `rahka `ju̬u̬sva Võn; su siĺmä omma rahaga ku̬u̬n Har; rahk silmäkolgehn, pühi ärʔ Rõu; raha tüküʔ `ju̬u̬skva siĺmist Plv; rahk silmänulgah, paĺlo `rahka Se

2. hallitus, kõnts apu taar vötab sedist `valge korra `pεεle, `rahka võtab `pεεle Jäm; piimale soeb raha kord `pεεle Khk; [õlu] `rahka läind Pha; ilmatu `rahke kord oli `piale `korjand Vll

3. eritis mahlajooksu lõpul kaśk on pasal, jooseb `rahka Ans; mahal läheb `rahka, ei `aita änam mette Mus; ku mahla tila ärä `võetse, siis tuleb `rahka Saa; kõiv jääss kińniʔ, `rahka aja joba. rahk sääne paks om nigu tat́t õ̭nnõ Urv; ku kõiv jääss jo mahla `ju̬u̬skmisõst rahu, sõ̭ss nakkass `rahka tulõma Rõu

4. meri oo `rahkas (hakkab külmuma) Muh

Vrd rähk1