[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

higisema higisema itsitama Mes sa higised, kui `toised inimised `rääkiväd Kuu Vrd higistämä

kigisema kigisema R(-mä Kuu, -mma Lüg Vai) Mus Vll Kse Var Aud Juu/-mä/ Kos Jür VJg Kod Plt KJn/-mä/ Vil Krk Puh on a. (elusolendi häälitsusest) Kanapoig kigiseb kii kii Lüg; `Nuared õlid oma `kampas, `räägiti ja kigiseti Jõh; sia `põrsad kigisevad Lüg; Ega obu`räästas ei saa `õhta magama, kägu juba magab, a täma viel kigiseb IisR; akka vaegust puud `raiuma, `juusekuĺl kohe `väĺlas, kigiseb kah Var Vrd kidisema, kigistama b. (hõõrdumisel, puudutamisel tekkivast helist) kasetohust `tehtud `aśjad `võisid `uuest piast ka kigiseta IisR; siial oo valge kala - - kigiseb ammaste all Mus; kidi`ośtjad (osjad) kigisevad ja kägisevad Aud; rattad kigiseväd, tahvad `miärimist Juu; puust `vankrid vanasti kigisesid Kos; kui tuul liigutab `õksa, siis kigiseb; küll apu õli, `ambad kigisesid Kod; uśs kigisess Krk c. hädaldama, kaeblema, virisema Kigiseb ja kägiseb `niigu vähikott Lüg; midä se kigiso `ukse vahel Vai; laisk inimene kigisede ja kägisede töö `juures nagu `erne kauna kot́t Aud; kigiseb `piäle `voodis põle `terveks `suamisest juttugi Juu; viletse `tervisege, kigisess ja kägisess Krk

krigisema krigisema R(-mma Vai) Jäm Kir Han Tõs Ris JMd VJg Sim IPõ San, -mä Khn kriginat tekitama lumi krigiseb Kuu; `Kaariku rattaste all akkas kruus krigisema IisR; se `aspel krigiso Vai; `juhti nahk krigises Jäm; Tä karjub ja `sõimab `teisi inimesi, mis `ambad krigisevad suus Han; kuiv nahk krigiseb kui leigata `pastlid VJg; Apu söömisega ja joomisega akkavad kua ambad krigisema Trm; talvel pakasega lumi krigiseb ja krägiseb Lai || pej (rääkimisest) älä krigise sääl Lüg Vrd rigisema

*ligisema ligise|mä Puh Rõn, -m Krk; (ta) ligiseb Muh logisema, liikuma miu väit́s ligisess ja logisess; las ta ligiste, küll ma uuvve osta; mõni nõu om ärä kujunu, ligisess ja logisess Krk; vana ärä kulunu masina loḱs, kõ̭ik ligiseb ja logiseb Puh; vana ja `kat́skine tu̬u̬l - - ligisep ja logisep Rõn

nigisema nigisema VNg Lüg IisR Pöi Muh Mär Tõs Jür Koe VJg Iis Trm Ksi Plt Trv, -mma Vai Rõu, -mä Kod Puh; (ta) nigisess Se niginat tekitama minu `vuode nigisi VNg; `Kaariku puuvärk sai küll iast `tehtud ja `kuivast puust, aga nattuke ikke nigiseb IisR; üsna nigiseb, nägiseb kui uherdad Muh; nigiseb ja nagiseb, akkab ää lagunema Mär; ase nigiseb Koe; mis on vaest `viisi `tehtud, nigiseb ja nagiseb kui katsud VJg; äket põld meil muud kui karu äke - - kui ta ära `kuivis, siis akkas - - nigisema Trm; kida nigiseb, niksub Ksi; palgi nigiseve ja nagiseve Trv; uiss nigisep raasike Puh; tu̬u̬ĺ nigisess Rõu || vigisema Mis sa sii nigised, ole param vagusi Pöi

prigisema prigise|ma Kuu IisR Kse Koe Iis Plt Puh, -me San priginat kuuldavale tooma; pragisema Jäe võib prigiseda kui tahab, ega ta `murdu IisR; midagi prigiseb põranda all Kse; õksad prigisevad `jalgade all Iis

ragisema ragis|ema Kuu RId Jäm Khk Vll Pöi Muh Rei LNg Mar Mär Kse Tõs Aud PJg Tor Hää Saa Ris HMd Juu Kos KuuK Amb JMd Koe Kad IPõ Pal Plt KJn SJn Puh Kam, -eme Hls Krk(-em) San, -õma Khn Vas, -ama Trv raginat andma või tekitama, pragisema sügisene jää ragiseb ikke jala all Kuu; `leikasin rugi `ninda‿t käsi ragisi kohe VNg; Luak ja rakkendus ragisevad, aga ei `jaksa samugi `paigast `vällä vedada Jõh; sool ragiseb `amba all Khk; iad kuivad kuusealud ragisevad `ahjus Vll; Ise magab, `ambad ragisevad suus Pöi; puu ragises ja `raksus `katla all Muh; puud `langevad ragisedes maha Rei; `vanker ragiseb, kui `kangeste sõidab Mar; kukkusin nii, et końdid üsna ragisesid Mär; aavepuud `plõksuvad ja ragisevad paja all Kse; `kuuskest sai koa [peergu], aga kuused ragisest `rohkem Tõs; Iä ragisõs obosõ all Khn; kaelasooned oo nii valusad, üsna ragisevad, kui sa pead pöörad Aud; müristab ku seinad raksuvad ja ragisevad Hää; küĺm oĺli nõrk olnud, muld väha ragises paĺt `jalgade all Saa; norr ragiseb, kääl norr sees HMd; liivaga pesime [puunõusid], nii et ragises kohe Kos; kõik minu luud ja końdid ragisevad JMd; `ahvel on kõva soomuss, kui kaabid teist, siis ragiseb Lai; kui `äästasid, siis ragises (kividest) Plt; kuiv kuusepuu ragiseb KJn; maa müdisi ja ragisi Trv; mea kuuli, et midägi ragisi, näe, põder; liha küdsädide ärä, üte kõrra ragisi ja tõine küĺg ka vi̬i̬l ja olligi valmiss Krk; puu ossa ragiseva `jalgu all Puh; narits om lehmä udara siśen, ragisep Kam; kõik luu-kondiʔ ragisõsõʔ Vas Vrd rägisema