Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
hilbukene dem <
hilp1. hrl pl kulunud või õhuke riietusese, hilp `vaesel lapsel ollid ilbuksed `seĺgas Hää;
tal ike oma `riideilbukesed `ümber Koe;
vanad ilbukesed on, aga ma lapin nad ää Sim;
pane si̬i̬ ilbukene `selgä mes sul one Kod; [lapsed] tal nõnda ilusti ärä ilbutet, ilbukse egädel;
vana `rõõva ilbuke tulli ku ribin `lõhki Krk; [lapsel] sitsi ilbukse säĺlän;
`kaeti iki, et inimesele ilbukõst saab ihu `pääle Ran;
mis naa t́sit́sihilbukõsõ külmä `vasta pedäväʔ Har 2. riidelapp, -räbal laps mäńgib `riide ilbukestega Kos;
miul om mõni ilbuke rõõvast iki, periss ilma küll ei joole Krk;
`rõiva omma nigu ńardsuʔ, nigu hilbukõsõ `ümbre ihu Har3. räbalais inimene oo sa vana hilbukõnõ, koh sa no käve Se4. natuke üks `ilbukene `asja oli Vai
käperdama käper|
dama spor S,
L(-
tama Aud)
spor K I,
Trv,
-tem(
e)
Hls Krk,
-deme Hel San(
ḱ-),
-dämä u Kuu,
Mar Juu KJn TLä Võn, -
däm(
m)
ä V(-
demme,
käpõrdõmõ Krl;
ḱ-
Se);
käpperd|
ama Lüg IisR,
-amma Vai(-
ämmä);
käpärdama Khk Mär Var VJg1. kätega katsuma, kobama, kompima; kätte võtma Tämä ei nää enamb `ühtägi,
käpperdab - - ja `tunneb `missike on jakk vai `sielik Lüg;
laps käpperdab iga `asja Vai;
`joonud meestel on see moed,
et `tahtvad `naisi käperda Khk;
Poiss oli kange mees tüdrugid käperdama Emm; ää käperda `papre kallal Tor;
mis sa must käperdad,
ma ei saĺli et sa mind katsud Juu;
käperdud aśsad on mustad ja `meardind Kos;
nemad käperdavad seda `kaśsi,
siis kaśs jääb närust VMr;
`ühtelugu püiab tüdrukuid käperdada Trm; käperdab kõik mustaks Plt;
ta käperts pimmessel iki,
kaess `käege;
mis sa ik käpertet,
käppek küĺlen iki egäss pu̬u̬l Krk;
Mis sa kobid ja käperdäd noid `leibu Nõo;
ärä ḱäperdegu ilma `aiga toda `lu̬u̬ma San;
üt́s vuŕle oĺl,
tuĺl minno käperdämä Kan;
Arʔ saʔ naaku mustõ kässiga raamatut käperdämmä Vas;
sul om ta käperdämise mu̬u̬d kõ̭gõh,
haŕota timä `maaha Räp ||
varastama kes jo varass poiśs om,
tä käperdäss,
tä jo hää käpo mi̬i̬ss Räp Vrd käpeldama || tõuklema, hullama
lapsed käperdavad nii kaua kut tegad ükstesele `aiget Khk Vrd käpastama,
käpustama,
kääberdama2. käpukil käima, roomama; ukerdama laps parandal käpärdab Mär;
ei `oska `käia,
käperdes lähäb Var;
laps käperdab kõhuli muas JMd;
juodikud käperdavad Iis;
laps käperdab,
läheb `jalgade ja käte pial edasi Ksi;
joba käperts,
lää kui üit́s ribin neĺlä käpä pääl või ütte `kintsu pidi Krk;
`kartuli mulla pääl,
säl käperdä põlvikeli Puh;
las laits käperdäb maan Nõo;
ta vi̬i̬l käperdess,
ei kõnniʔ vi̬i̬l Krl;
kes kumarusi `tü̬ü̬täss - - tollõ üteldäss,
mis sa käperdät,
kas rehä vaŕs ei haaruʔ,
et `sirgu saat ollaʔ Räp Vrd käperdellemä,
käpitama,
käppama3. aeglaselt ja saamatult tegema; vusserdama sääl ta käpperdab ja mökkerdab,
aru`saamatu inimene Lüg;
käperdab `peale,
`tehtud saa kedagi PJg;
kis kedagi teha ei `oska,
si̬i̬ käperdab Hää;
ega sie tüö midagi ole,
mutku käperdab sial tüö kallal JõeK;
`miśki `moodi nagu tegi,
aga see oli käperdatud,
see põld kedagi asi Lai;
mis sa käpertet,
ku sa ti̬i̬t,
siss ti̬i̬;
käperts `pääle selle tü̬ü̬ man,
tal ei lää si̬i̬ tü̬ü̬ edesi ei tagasi Krk;
si̬i̬ om ärä käperdet,
si̬i̬ ei pia `vihma,
si̬i̬ rõuk ei `kõlba kohekile Hel;
temäst ei ole tegijät siin ei sääl,
nigu kana `paklin,
käperdab `paĺlald Ran Vrd käpitsema,
käputama