hilpilp g ilbueP(g -o; e-RidMarJuu; jõ-Khn) eL(h-V), `ilbusporR(h-Kuu); n, g `ilpuVNgVai(g `ilbu) 1.hrl pl(kulunud või õhuke) riietusese minul ei old midagi suurt `kaasavara, aga eks mul oma `ilbud ka `olnedJõe; Sai täna möne ilbu ää loputaPöi; üks va elp oo täl `selgas ja sellega `uhke koa veel; kus sa nende va vanade `elpodega lähäd eks sa pane ikke `puhtamad elbod eesele `selgaMar; laps paneb titele ilbud `seĺgaHag; mul on siin `põllesi küll, põlle `ilpusi; eks teda `aeti niipailu taga, et ta süegi ja ilbud tasa tegiJJn; kuue ilp `paĺlalt seilasVJg; ei näe paremid `ilpa `selgä pannaKod; lööme ilbud kokku (hakkame koos elama) Plt; Nende `ilpege sa külmät ju ärä pikä ti̬i̬ pääl; miul ei joole räti `ilpu ümmer‿pä pannaKrk; pääle `sanna `sääsit sa `puhtad ilbud lastele `säĺgäRan; õhukese ilbu säĺlän, selle tulep `aiguss ja ädä; `endä ihu, tõese ilbu (öeld, kui uhkeldatakse laenatud riietega) Nõo; kas sa siss noʔ vana hilbu `säĺgä võtatHarVrdhilbakas 2.riidetükk, -siil, narts varrastel kujutud - - [mütsi] tut́t oli `ilpudest `tehtud; [võrgu] kivid `räntsade ~ `ilpude sihes, said pailaga `kinni ömmeldudJäm; pole midagid `ilpusid, et `paikaks jäkki; `ilpudest varraste kot́tKhk; Mitte `ilpu polnd `selgas (täiesti alasti); [sõrmele] Siu natuke `ilpu `ömberPöi; [vastsündinu] `pandi oma `elpude `sesse ja oli kõik `kordasRid; [õllekannu küljes] tuti paelad olid - - `kummagis `otsas olid seukst kaltsu ilusad ilbud lõigatudLih; Ilbud oo `siuksed uued `riide tükid, mis räätsep maha `lõikabTor; vanast olid pikäd põllud nagu elbudJuu; tite ilbud (väiksed riidetükid) Koe; vanass ei õllud puadi`riide `ilpuKod; varass tei mu nii `puhtass, ta‿s jätä `mulle mitte ütte `ilpuNõo; `rõivaʔ nigu ilbuʔ sällänKrlVrdhilbakas 3.fig(viletsast, närusest riietusest) Hilp iess `tallugas tagaKuu; `ilpu ies ja `talluka taga, ja ise ka viel `uhkeVNg; pane ilbud `seĺga, kaltsud `kaela; mis sellel tühjal on. öĺss ~ öŕss `ümber, `kamber `kaelas, ilp ees ja teine tagaJäm; leheb kalsa kalsa, üks ilp annab `sooja, teine `külmaKhk; Üks ilp ajab teist taga; Just kut va `erneirmutis, pintsakil üks ilp `uitab teist tagaPöi; elp lööb talokast takka teiselMar; na lohakas, et kõik o koristamatta, ilp annab talukale takka `pihtaVar; ilbud `ümmer, kaltsud `kaelasTõs; käib ilp ies, tallukas taga, kalsud riputavad alatiKad; sa oled vana sańdi tallukas üks ilp ripub siit teine sialtVJg; ilp lööb talluka `surnustTrm; ilp oli ees ja teine taga; põle `ilpu ega inaradPlt; ei tal põle `ilpu inart `seĺga pannaSJn; ilp lü̬ü̬ närdsu `surnuss; esi ilbun, naine `närtsen; tüḱk ihu, tõine `ilpuKrk; ilp lü̬ü̬b närdsu koolussRan; [väike poiss] lätt nigu vana mi̬i̬śs, üt́s hilp iihn, tõnõ takan leühhelless ennedäHar; kiä sääńe luhak ja `hu̬u̬ĺmalda oĺl käve `rõiva˽`riśte säläh, hilp i̬i̬h, närts takahSe 4.tükk, siil a.väike eraldi põllutükk `veiksed moa tükid, üks tükk oli sii, teene oli seäl, siis need olid elbud; põllu elbud; öhöl peremel oli mitu `elpu oldJuuVrdelpstükkb.kartulilõik kartuli ilbud. ilbu suppi tehasseMih; paĺt li̬i̬ḿ, ka mõni kardule ilp olli põhjanKrkc.raas; riba Väike purju ilp ka olemasJäm; vanaeidel pole iŋŋe `ilpu (elunatukest) sihes olnd; pole mette tuule `ilpu, εi saa `ingadaMus; Vahel lεheb torm naa kangeks, et äi vöi änam purju-ilpugid näitaEmm