Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
raas1 raas g raasu Jäm Khk Kaa Muh Mär Kse Tõs Vän Tor Ris Hag Juu JJn VMr Iis Lai Plt KJn Hls Krk Hel T Krl, `raasu Kuu Lüg, raasa Urv Har VId; roas g roasu JMd Trm; ruas g ruasu Koe Kad Kod; n, g `raasu Vai
1. väike tükk, natuke midagi mitte üht `raasu `leibä en `anna Vai; Paar raasu siin renni pεεl on Jäm; võta koa üks raas `leiba; ta‿p võta mitte risti `raasu iŋŋe `alla (ei söö midagi) Muh; `ańdis ühe raasu `leiba Kse; `vankred ja reed olid üleni puust, mitte `ühte raua `raasugi ei olnud Hag; ta põle mitte leeva `roasugi suhu soand JMd; `kapsa juur ära `söödud, põle enam juure `raasu JJn; ega tema oma `ihnusega `täidi kellelegi `ruasu `anda Kad; `veiksed räbälä ruasud raiutse `kat́ki ja teeväd lõngass; mina ei õle sõrme küüne suuruss `ruasu `võtnud tämä õmada Kod; täna on nii ele `selge pääv, et mitte `ühte `pilve `raasugi ei ole Lai; ommukuss `oĺli sõim tühjäss tettu, mõni `sambla raas jäi `järgi; kes‿tu `ti̬i̬njäle liha ańd, tollele `pańti kapusta kauss ette, ei liha `raasu mitte Ran; kona täl tu̬u̬ rõõgavuss tuleb, võtab tolle raasu ärä ja om süä tahe Nõo; ku mõni raas toda `alba `rasva `suvve tuĺl, siss `pandse ossõlõ Ote; `ańti tu̬u̬ `t́sukru raas ja `ańti kala kah Har; võta no raas `leibaki Rõu; kas oĺl `vorstõ tett vai liha suidsutõt, sõ̭ss `ańdõ mullõ ka‿ks tu̬u̬ raasa Plv; seṕilõ `mińti jäl˽kuʔ ravva raas sai `Pihkvast `tu̬u̬du; liha es olõ˽`raasa ka jätet, kõ̭ik oĺl kaśsil är˽sü̬ü̬d Vas
2. a. (üldisemalt:) väheke, veidike vaest magahõsõ mõ̭nõ raasa, ei jouaʔ enämb `rü̬ü̬kiʔ (varestest); olõ nu˽mõ̭ni raas, siss mineʔ Har b. (eitavates väljendites:) mitte kübetki, mitte sugugi, põrmugi saia taenas ei ole täna tõusnd mette üks raas Vän; tal ei ole `aega mette `raasugi Tor; pole `möistuse `raasu Ris; see nuga on nii kahekorra terast läind, ei võta mitte üks raas JJn; mul põle `ruasugi `aega Koe; lehm `surri ära ja mitte `ühte `raasu ei maksnd `väĺla KJn; Mitte üits raas ei näe änämb tü̬ü̬d tetä Hls; ossa äbemede inimene, siul ei oole äbü `raasugi Krk; täl es ole tõese `vasta - - mitte alastuse `raasugi Ran; küll ta‿m irmuss eläjäss, ei saesa karjan mitte üits raas; täl es ole enämb jõvvu `raasugi Nõo; Tü̬ü̬ ei `laabu˽sul mitte üt́s jumala raas Urv; olõ õi tal ao `raasa, tal üt́s raud `perseh, tõõnõ tulõhn, kolmass `tsuskamisel Rõu; sul ei olõʔ häbü `raasa Räp
raas2 raagus puud on raas Hlj
rais rais g raie Plv, `raie Trv, raia Hel; raiž́ g `raie Lei
1. harkadra ais; adrakurg adral om kait́s rait, nabapulk kate raia vahel Hel
2. nooda tiib kaits ja pu̬u̬ĺ `süldä om rais lai; `raie pääl tulli suur aug `väĺlä; ku üits rais olli ehen, siss om perä `viltu, noodasuu om `kinni Trv
raks1 raks g raksu SaLä Kaa Muh Käi Mär Kse Khn Hää Ris Juu JõeK JMd Koe Iis Kod MMg Lai Plt KJn Trv Krk Puh, `raksu Kuu Lüg IisR, rakso Mar Kul; n, g `raksu VNg Vai
1. kord, puhk `mitmat `raksu kävi siin Kuu; jumal ans üvä `raksu `vihma VNg; tuob kahe `raksuga ärä Lüg; Las poiss läheb `linna, kui on `raksu ära käind, tia kas enamb kippubki IisR; kas seda `raksu petti ka `anti Ans; töi ühe raksu `vihma Khk; Tuli `keie mütu `raksu, enne kui asja `korda sai Kaa; ma aevastasi mitu `raksu korraga Muh; öhe `ainsa raksu köhadab Käi; lähän kolmat `raksu veel Mär; ma olen mitu `raksu Suome vahet käind paadiga JõeK; eela tuli raks `vihma JMd; nõnnagu raksu piält (täpselt) Kod; Ta piale seda raksu põle mitte kõrdagi meie ees suurustanud nende uhkete kroonuriietega MMg; käis `kohtus kolm `raksu, ühe raksuga ei jõua ära teha Lai; ta on siin mitu `raksu käind Plt; mitmendad `raksu sa joba käit siin Trv
2. mingi kogus, hulk ta käis raksu maad ära Jäm; ta magas ee raksu Khk; Sellest oo ette päris raks aega möödas, kui ma viimaks linnas keisi; Sönna oo siit üsna kena raks maad Kaa; ma magasin nüid kohe ea raksu `aega Mär; ea raks `aega oli meil Ris; mul on ea raks muad viel `minna Koe
3. hoop, löök, rops poiss löi puu ühe raksuga pooleks Khk; ta `andis `moole ühe raksu Muh; esimese raksuga (hooga) viis [tuul] juba suõdi käest ää Khn; küll sain iä raksu, kui maha kukkusin Juu; lõi mind mõne ea raksu JMd; `mursin ühe raksuga `kat́ki Iis; mea sagasi `einu, mea lei mõne raksu `sinna `sissi Krk; ta lei `mulle mõne raksu Puh
raks2 raks Kuu IisR Muh Rei Kse Mih Juu VJg Iis KJn Puh San, g raksu Jäm Kaa Vll Pöi Jür JMd Koe Trm Trv Hls Krk; n, g `raksu Vai
1. raksuv heli, raksatus Nään `keulast `korgemb murd`laine, siis tugev raks `ahtris Kuu; käis üks `raksu ja puu menigi `katki Vai; Keis raks ning suur oks `murdus, tormi mürinas pole seda `raksu `kaugele kuulda olnd Kaa; puar `raksu käis ükstese `piale Vll; Tuluke `joosis otse `alla ja irmus vali raks käis (pikselöögist) Pöi; öhel omingul köind silla peal vali raks, mehed `joosnud `vaatama, sillal old ragu sees Mih; Murrad `roika pooleks, teeb raksu Jür; raks käis, tia, mis asi maha kukkus VJg; `pikse raks, `erkasin neie `raksude `peale ülesse Trm; kas kuulit `raksu Trv; liha lü̬ü̬ `raksu [praadides] Krk
2. hüüds, adv Raks-raks `murdas suur kivi kaks `kresla `varba IisR; See põld on paljas kiviränts, adr `kargab öhe [kivi] tagant teise taha raks ja raks Pöi; ta murdis `sõrmi raks ja raks Muh; teevas läks katti raks Rei; puu ikki lähäb kat́ti raks Juu; sü̬ü̬t `ernit ku raks ja raks Krk; raks lääb oss `katki Puh
raks3 raks Juu, g raksi Krk/n -ḱs/ kalts, kulunud rõivas riie nii puruks `kistud kui üks vana raks Juu; miul om vana kördi raḱs ümmer; vana paigat raksi; ku `viimin päe tulep, siss saat nende `rakseg läbi Krk
raks4 raks Hls/-ḱs/, g `raksi IisR rakats Küll on `kange `kuera raks, `augub alati, kui `keśki tuleb; `Raksisi oli vähe, neist old külakohas kasu kedagi, muudku üks `kueraing aga IisR; `seante va raḱs Hls Vrd rakk1, räks3
raks5 raks Tõs Aud, raḱs Hls Krk, g raksi
1. sisselõige,
sälk raiub `puuse `amma või raksi Tõs;
viis `pulka, raksid olid sehes, kolm`nurka alt väĺla lõegatud (
taarinõu põhjapulkadest)
Aud;
katuse lapil (
labidal)
`viltu om raksi sehen, lüvväs õle tasatses `kinni;
`rõõval ka lõigats raḱs `sisse Hls;
mea lõigasi kuivatse `lõksel raksi `sissi Krk Vrd räks1 2. volt, kurd tubli paks lait́s, raksi käel sehen Hls; käe tal juśtku rantssaia, `rakse täis; näe, `meantse raksi tal `põśke sehen; sellel oo kaal raksin, mud́u ta nu̬u̬r oben, `rańge alt lohun, raḱs sehen Krk
rama rama kartulipuder `Saamme `ehtuliseks tehä rama Kuu
ramb1 ramb Phl Krk, g ramma Kuu/`r-/ Muh Emm JõeK ViK Iis Trm Trv; `ramba g `ramma VNg; ramm Hlj, g ramma Vll Mär hajusalt Pä, Jür JMd Koe Trm Kod Ksi Lai Plt KJn SJn Hls Hel T V, rammi Kse
1. rammetu, jõuetu, nõrk jalad on rammad Vll; see oo ramma kehaga, nii ramb et Muh; ma ole nii ramb Phl; täna tuleb `vihma, mu końdid nii rammad Jür; minu keha on `kangesti ramb, kui sie sadu tuleb Kad; ramm kihä om `täämbäʔ, iho om ramm; `vihma tulõ, ramm (roidumus) tüküss pääle Se
2. tiine; hrv rase ramm mära Hlj; va ramm obusega `võigi selle libedaga`väĺla `minna, nüridad rauad all koa veel Mär; `ostsi ühe rammi `veise Kse; lehm oli ramm, akkas vasikast `tooma Tõs; naene oo juba `jälle ramm, rammas jäend PJg; `ramme obusid ei tohi mete ajada ruttu Tor; mu mära jäi rammaks, ku ta täku juures `oĺli Saa; kiriku juures oli mitu `ramma mära JMd; ramma obusega ei tohi `sõita VJg; ei taha oma `rambu sigu `anda Sim; Mära on ramm, ära üleliia suurt koormat piale pane Trm; vana ramm lehm, ku ärä `poegneb, siis akab isegi `käima Kod; lehm on puĺli juures ära käind - - on rammass `aetud Ksi; lehm `ot́sis `seĺtsi, jäi rammast Lai; Si̬i̬ va ramb obene Trv; Ei tää, mis uhkust si̬i̬ - - taga aab, et ramma märäg mü̬ü̬dä külä ümmer kihuteb Hls; meil om kiḱk lehmä ramma, `üitski ei ole aher Hel; ei tohe `ramma lehmäle lüvvä Puh; mitu oonast `aava lammast taka, aga üte `oinaga saab iks rammass; ramma naase nakana rõõgitsema, mõnel tulna imu varastada, mõnel tulna mõne söögi pääle imu Nõo; üt́s tüdruk `oĺli, me `tiädsime, et ta‿m ramm TMr; tu̬u̬ uśs `saie ramm olema, ta `oĺle `väega jämme kihäst ja suuŕ nigu rehepaŕs Võn; kui ta ramm oĺl, siss sei `äste Kam; ramma obesega ei või tü̬ü̬d tetä Ote; Ramm emmiss `pańti iks erälde `sulgu, muidu tõse t́sia t́songiva kõttu Rõn; lehm om rammass jäänüʔ, meil om mitu `ramma `lehmä Kan; mul vana ramm märä, ma‿i saa `tiägä kohegi minnä; ta‿m joʔ rammast jäänüʔ, ramm immiss Plv
ramb2, ramba ramb g `ramma Lüg Jõh; n, g `ramba VNg Vai lombakas; vigane va `ramba obusega viel käib, `kauemat `aega `lonkab; mida neid `rambu one `karja `saata VNg; pere`naisele käis sie õhk `vasta `jalga, õli nädala `päiväd ramb; obone ei pane enam `jalga maha, obone on ramb, ei sa kuhugi `menna Lüg; käib `ühte `jalga pitte, `jalga on `ramba; `polvi on `aige, mie olengi `ramba Vai
veebiliides
@ veebihaldur