Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
kiks1 kiks Jür VJg Kod, g kiksi Jäm Khk Kaa Vll Pöi Emm Rei Mar Han Pä(
kiḱs Saa; g kiḱsi Hää)
HaLä Sim Lai, `
kiksi Jõh,
kiksu Mär,
`kiksu Lüg; pl keksid Vll Käi; n, g`kiksi VNg; ill `kiksi Muh Kul lstk hammas joba `kiksud (piimahambad) tulevad lagele Lüg;
Kiksid näksavad äga peale juba;
Ambad olid alasiks ja vana kiks oli vasariks Pöi;
Näita,
kas `kiksisi ka suus on;
Jah üks kiks on juba Hää;
kis [lapse suus] kiksi leiab,
se peäb `elmed ostma Juu;
kiksi pistma 1.
ära sööma –
Muh Kul Han Juu 2.
varastama, näppama (peam söödavat) –
Kul Han;
kiksi lööma varastama, näppama (peam söödavat) –
Jä Vrd kikk5,
kõks,
käks,
riks2. lstk suurauad Paneme kiksid sohe. Veta kiksid sohe ka Kaa
liks1 liks Plv; n, g `liksi VNg vilets, nüri, logisev nuga nüri ja `alba nuga `üüeda `liksist VNg; vana väädse liks, lõpussist ärʔ murrõt Plv
niks1 niks (-ḱ-) g niksi Aud Hää Saa Pal Lai Plt KJn M T(nigsi Nõo) Urv(nigsi) Krl pulk lõnga kerimiseks Linane - - keriti niksiga, muidu `sü̬ü̬ris näpud kat́ti Hää; niks `tehti kohlap̀ust, sellepärast et see ei kulu ära; mina teen nende pulgadest `nikse Saa; lõng käib niksi läbi KJn; võta niḱs ja keri Trv; lõng jooseb niksist läbi, niḱs om peon Hls; Ilma niksite es saagi keride paglast `langa, käe võtt `õkva `kat́ski Hel; naesed esi teivä `nikse; niks `olli neli viis `tolli pikk, parass `piiu võtta Ran; nigsiga keriti vee lang, siss läits lang äste `sirgess; kuslapuu südä `aetass `väĺlä, tetäss niḱs, nigsil lõegatass säpu, kos lang `sisse käib Nõo; niksiga sai kõva kerä Urv; niksigõ keritõss `langa Krl Vrd nikats
priks1 priks g priksi purjekas `väikse priksi õõruva sääl juba pu̬u̬ĺ `päivä Ran
raks1 raks g raksu SaLä Kaa Muh Käi Mär Kse Khn Hää Ris Juu JõeK JMd Koe Iis Kod MMg Lai Plt KJn Trv Krk Puh, `raksu Kuu Lüg IisR, rakso Mar Kul; n, g `raksu VNg Vai
1. kord, puhk `mitmat `raksu kävi siin Kuu; jumal ans üvä `raksu `vihma VNg; tuob kahe `raksuga ärä Lüg; Las poiss läheb `linna, kui on `raksu ära käind, tia kas enamb kippubki IisR; kas seda `raksu petti ka `anti Ans; töi ühe raksu `vihma Khk; Tuli `keie mütu `raksu, enne kui asja `korda sai Kaa; ma aevastasi mitu `raksu korraga Muh; öhe `ainsa raksu köhadab Käi; lähän kolmat `raksu veel Mär; ma olen mitu `raksu Suome vahet käind paadiga JõeK; eela tuli raks `vihma JMd; nõnnagu raksu piält (täpselt) Kod; Ta piale seda raksu põle mitte kõrdagi meie ees suurustanud nende uhkete kroonuriietega MMg; käis `kohtus kolm `raksu, ühe raksuga ei jõua ära teha Lai; ta on siin mitu `raksu käind Plt; mitmendad `raksu sa joba käit siin Trv
2. mingi kogus, hulk ta käis raksu maad ära Jäm; ta magas ee raksu Khk; Sellest oo ette päris raks aega möödas, kui ma viimaks linnas keisi; Sönna oo siit üsna kena raks maad Kaa; ma magasin nüid kohe ea raksu `aega Mär; ea raks `aega oli meil Ris; mul on ea raks muad viel `minna Koe
3. hoop, löök, rops poiss löi puu ühe raksuga pooleks Khk; ta `andis `moole ühe raksu Muh; esimese raksuga (hooga) viis [tuul] juba suõdi käest ää Khn; küll sain iä raksu, kui maha kukkusin Juu; lõi mind mõne ea raksu JMd; `mursin ühe raksuga `kat́ki Iis; mea sagasi `einu, mea lei mõne raksu `sinna `sissi Krk; ta lei `mulle mõne raksu Puh
veebiliides
@ veebihaldur