[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
rahe1 rahe R Khk Pöi L K I M uus TLä TMr Võn
1. teradena langevad tahked sademed rahet tuleb Jõe; rahe rikkus rugid, suvi`vilja VNg; täna sadas rahet, rahe löi rugid maha Khk; mõnikord sajab neokst `rasked rahet koa, mõned nii suured teräd nagu tuimunad Mar; nii `kange must pilv, jo seal oo ikke vist rahet koa sees Mär; rahe [sajab] müristamese pilvega, viĺla lööb puruse, kui tä kõvaste tuleb Aud; rahe on [vilja] ära rabanu Hää; rahe lüön rukis puoleks kui ruĺliga Ris; kevadel saab pailu rahet JMd; rahe tegi paĺlu õnnetust Pee; meil ei ole rahe rukist rikkund VMr; tuli rahe, tagus [odra] muatasa kõik Kad; jämedat rahet sadab Trm; rahe on viĺjä ärä `räisnud; ilosad rükkid nõnnago rahe, jämedäd `puhtad teräd Kod; `akna klaasid `peksis puru, kui‿si rahe läbi läks Äks; ükskord `mõisa väĺjal rahe lõi viĺja puru Lai; rahe võt́tis [vilja] viimaseni ära Pil; meil tulli küll jämmet rahe Hls; nõnda must u̬u̬g, ka (kas) ta rahet tule või `vihma Krk; lumerätsäk om terä `mu̬u̬du, aga kui om `erneterä `mu̬u̬du, siss om rahe Ran; üitspäiv `tuĺli rahet, ilusa iätüki tulliva nigu kõrinaga maa pääle Nõo || tera Võil oli nii pailu soola rahesi sihes Pöi
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|