[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

rage1 rage g rae Hi; ragi g rae Lüg SaId Muh Hi; n, g rage Sa, ragõ Khn, rae Jõe RId LäLo PäLo; seesü rages LNg

1. rahe raet sadab, rikkub nuort `vilja, kabusta lehed tagus purust kõhe; egä sie ragi ei õld, sie õli lumi Lüg; `eile sadi üväst raed, `vihma oli `raega segasi Vai; Oli köva ragesadu Jäm; Sügise oo vahest rage maas Khk; kui ta rage sajab, siis‿o lumi nönda söre Mus; ammuks see oli, kui rage sadas, `puistas puhas odrad ää Kaa; Ragi, lume ning vihma vahe`pealne, tuleb justkui ruubi`tange `alla Pha; vihm lihab raeks kääst Vll; vahel oo peenike ragi, vahel sõrmeotsa `suurune ragi Pöi; `sõukest rage saab nagu liiv Muh; ragede (raheterade) seas `vihma täna, raed ja vihm segamini Phl; rae lööb rukid maha Lih; Täna sadas raed, et maa oli `valge Han; rätsäkas ei põle `seĺge lumi, vihm `raega või rae lumega segämene Var; üsna kõbaste tuli raed, see läks koralt vihmasse Mih; Teist `päävä saab ragõt Khn; rae oo tämmu ruki ära löön Aud; ränk sadu võib `äikesega `tulla, tuleb mis raksub, vahest raet ka sees PJg

2. tera Sukru raged on renni pεεl Jäm; soola ragesid parandale kukkund Khk; Jämel soolal on suured raged Kaa; soola ragi jähi `amba `alla Pöi; Tuul toi liivaragi silma Emm; Pisist lapsed söid vöid-sepigud, isegid natust `sukru ragesid oli `pääle ripudet Rei; võid `tehti ja koor akkas kokko minema, siis koor oli rages (teraline) LNg; ragede alla panema sisse soolama kalad pannasse ragede ala Khk; liha oo ragede ala `pandud Mus; Vana lehma paneme sügise ka ragede ala Kaa

3. natuke, väheke, ivake `soorsad, pisemad rage kut teised pardid; lähäb rage maad edasi; rage `mulda paŋŋa pεεl, see saab looks kutsutud; anna `moole üks rage vöid Khk; Su jutul pole küll mett‿üks rage tolku sehes Kaa; pista ragi `soola suhu Muh

Vrd rahe1