[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 37 artiklit

läll1 läll g lälle VMr Sim IisK IPõ(-ĺl Trm), `lälle RId(g -ä Lüg Vai, -a Jõh), lällä VJg Lai, lällu, -o Kod(g)

1. lill `välja pääl `kasvavad `lälled Lüg; `Onvad ilusad küll, niäd punased `lälled IisR; juba metsas lälled õilevad VMr; lähme `lällesi `korjama, tieme kruonid pähä IisK; minevuassane külv riśsik`einä `valged `lällo täis Kod

2. (pisem) lelu nää kui ilus läll Jõh; laps mängib `lällädega VJg; anna lapse lälläd kättä Trm; võtab isi `lällo muass ülesi Kod; anna lapsele läll Lai

läll2 läĺl g lälli suur anum, lännik täna `õhtu sai suur lälli täis suppi keedetud Kse Vrd lällik

läll3 läll g lällu lällamine `Joonud inimeste läll oo kõige vastikum; Ei jäta oma `lällu järel Han

mäll mäĺl Kaa Pöi halv Vaada sa niid, mis sest asjast väĺla tuli, muidu üks mäĺl Kaa; On see ka mäĺl (määrdunud lapsest) Pöi

pall1 paĺl Mar San, g paĺli Mär Aud Tor Hää Ris Nis Juu JMd VJg Sim Iis Trm Kod Plt KJn SJn Krl Har Rõu Plv Vas, palli Sa Muh Kse Tõs Pst Hls Krk Puh Nõo Ote; pall g palli Käi Rei, `palli Kuu Lüg(`pallu) Jõh; n, g `palli VNg, `pallo Vai

1. ümmargune mänguasi minu ajal `pallu ei `mäŋŋitu Lüg; laste mäŋŋu paĺl Khk; lapsed `viskavad `palli Muh; pall läks `katki Käi; palli mängust ei tiä, need ikke tulid iljem Tõs; mängivad paĺliga Hää; paĺl üppab moast üles Nis; kualilapsed öpitavad paĺliga VJg; veke ümargune [inimene] nägo paĺl Trm; lastel on sihuksed `veiksed paĺlid KJn; vanast es ole ütte `palli, sõss olli puust kuni Krk; pillu paĺl `korgele Puh; tõsõle visassime palliga, `pilseme `paĺli Ote; tu̬u̬ om tu̬u̬ kummi paĺl, ku `viskat mahaʔ, `kargass üless Har; `poiskõsõ lööväʔ `paĺli Plv

2. mingi ümaram moodustis a. käkk Pallid olid odrajahust `tehtud, pekk oli sihes Khk; `sötkus palli tainast Mus; `Martidel olid `pallide taarist kotid `seltsis Kaa; `pallisi tehakse verest - - segatakse jahusi `sisse, pannakse sibult ka ja keedetakse `katlas ära Krj; `tuhlid tongitse koa sekka `katki, nee oo siis `tuhli pallid Muh; odra jahu `palli keededi Rei b. (muu asi) jahud on `pallus - - `jääväd `pallu ehk tükki ku `märjäd; `põllu pääl `mulla `pallud, suvel `künti, siis õli `pallusi pali Lüg; savi `paĺla mütetässe puru Kod; teenekord - - truĺliti kaks `korda, kui mulla paĺlid olid suured Plt

3. põllurull kui vili maha külitässe, lastasse paĺliga üle; Paĺl `oĺli `siuke sama kui `nüidki, kuuse puust raam `ümmer ja aesad ja juhid raami külles KJn

pall2 paĺl g paĺli Khn, palli Mus Emm/n -ll/; n, g `palli VNg ankrupeli stopper `palli `pääsi `ambast `vällä VNg; pallid oo paĺlposti `külges `kinni, palli lömsakud oo sääl `külges Mus; Pallid äi lase [ankruketti] tolligid tagasi keerda Emm; Paĺlid kulun, ei võta enäm `jästi Khn

pall3 paĺl Hlj VJg Sim Plt, g paĺli Tor Kos Koe Kod Lai V, palli SaLä Tõs Äks Trv TLä Ote San hajusalt V; n, g `pallõ Lei tantsupidu, simman olid pallid, pill `mängas ning noored `tantsisid Jäm; läks palli `piäle `tańtsma Tõs; Sial oli paĺli pidu Kos; käib `paĺlel ja pidudel Kod; meie külas oli ikke `paĺlisid Lai; enne kakuti lina ärä, siss tetti paĺl Puh; sai vahel palli pääl `käütüss Ote; tan `peetävät pühäpävä suuŕ paĺl Kan; mi poiśs käü tanh ega ü̬ü̬d paĺli pääle Har; sõ̭ss käve inemise kerikuh, noʔ kääväʔ `pallõ pite Rõu; sääl om paĺl, lääme tandsolõ Räp; `täämbä om `pallõ Lei

pall4 paĺl g palli Jäm; p `palli Kuu tuule tugevuse mõõtühik `laine `arjad juo `sülgevad, no siis akkavad juo tublisti `murdama, siis on juo neli viis `palli tuuld; kova `tormine tuul - - `kümme `palli juo `väljäss Kuu; Kaksteist `palli ja `rohkem on maru, muidu on toŕm Jäm

pell1 peĺl Vän, g peĺli Ris, pelli Tõs Krk; n, g `pelli Vai

1. ebajumal pelli on jo `piibliski Vai; Iisraeli rahvas ju kummardas seda `peĺli Ris

2. kratt, koduhaldjas edimelt pidand pellile `viimä, mis vähä uudist olli tett, kas lu̬u̬m tapet või uudine leib; vanast olliv pelli aia - - pühitsiv sedä `aida ja `viiti süvvä pellil; peĺl es ole `tahten, et `pernaise `sängi tüdruk läits Krk

pell2 → pelt1

-pill Ls hein|pill, karu|pill, koer|pill, roo|pill

pill1 piĺl g piĺli Kul Kse Tor Hää Saa Ris Juu KuuK Tür Kad VJg I Ksi Plt KJn San V, pilli Sa Muh Lä Tõs M T; pill g pilli Hi Khn Nis JMd Koe Kad VJg Trm, `pilli R(n `pilli VNg Vai); pilli Amb, p `pilli Jür JõeK

1. muusikariist `panga `pillid `üüdama VNg; `karja`poisi aig sai igäte pidi `pilli teha jo Lüg; `pilli ei `mängitud ja `ninda suurt lärä ka ei `tehtud Jõh; Ma‿p tεε, mis pillid nee keik olid Jäm; piĺl pole `ääles Khk; `Mütme küla `kohta oli üks vana pilli rääts Pöi; kuidas piĺl mäŋŋab, nõnna peab `tantsima koa Muh; sörmega siis mängidi seda `pilli Phl; küla vahel juba pill üiab Mär; käristasid `piĺli ja kassagid `tańtsisid Kse; Poesid `mänksid ette torõdad `pilli Khn; `piĺli timmitse, pannas `timmi Saa; ein`putkest tehakse `pilli koa, puhub `sisse, vilistab kohe Nis; pillid tehakse kua luanemetsa puust Amb; sel aal olid kahe `reaga piĺlid, aga temal oli jo kolme `reaga piĺl (lõõtsast) Kad; õige eledäss laald, nõndagu piĺl puhk Kod; [pulmas] tańsiti ja mäńgiti `piĺli ja naĺla jutta räägiti ja KJn; temä ei mäńgä kedägi `pilli Trv; oh sedä `nu̬u̬rust küll, piĺl jäi vakka, aga mina `tańdse edesi, võti pillist võedu Nõo; siss tü̬ü̬ lätt, ku piĺl ka mäńg Ote; mi˽mõtsavah́t teḱk `säärtse piĺli, minga rebäse manu `kutsõ Har; `timä `mäńge `kõ̭iḱe `pille, täl oĺl `väega˽hüä pää Vas; kellegi pilli järgi ~ järel(e) tantsima kellelegi kuulekas olema, kellegi tahtmisi täitma ken sie `lapse `pilli järele `tantsi VNg; Sie on nosu mies, naise `pilli järel `tantsib IisR; Teise pilli `järge ma äi tansi, teen ise mis tahan Pöi; kes ma‿i·lma piĺli järele jõuab `tańtsida Kse; Äga igaühü pilli järel saa kua `tantsi Han; tańsi teese pilli järäle `peäle Juu; nemä tandsiv laste pilli `järgi Krk; Massa õiʔ egäüte piĺli `perrä `tańdsi Rõu; pilli lõhki ajama oskamatusega midagi ära rikkuma `anna `ullu kätte pill, ajab kõhe `pilli `lõhki Lüg; Anna pill ullu käde, ull aab pilli `lõhki Khn; `anku‿iʔ `pilli ulli kätte, uĺl aja pilli `lahki Rõu

2. (pinina, pirina, kumina vm heli kostmisest) Ku paremb korv `pilli ajab, `kuuleb midägi hüä `uudist Kuu; `tõinekõrd `ahjus puu ajab `pilli Lüg; te kisate sii nönda, et - - körvad ajavad üsna `pilli Khk; Seda ma ole küll tunnund, et kõru `pilli ajab, ulub ja kohiseb kõrva sihes Pöi; kõrvad löövad `pilli Mär; Mu kõht on kohe nii tühi, et sooled löövad sees pilli Jür; kõrvad aed aga `piĺli, leid `piĺli Kod; sääsk aab `piĺli KJn; pää kohiseb ja mühiseb nigu kõrvun aap `piĺli Nõo; mõ̭nikõrd ku kõvastõ `nõsta saat, siss nakasõ kõrva˽`piĺli ajama Har; Puuʔ - - ahun mugu˽visisi ja˽vusisi ja ai˽`piĺli, a˽mitte es lägüne Rõu; pää om nigu pańg otsah, üt́s kõrv lask `piĺli ja tõõnõ kõrv lask `piĺli Vas

3. piltl nutt, virin Nii`kaua tehä `kuerust, kui `viimaks asi tosiseks `lähteb, [siis on] pill taga Kuu; pill tuleb `pitkasta ilusta, nutt tuleb `suurest `nauramisest Hlj; Poiss löi varba veriseks ning oligid pill lahti Kaa; nüid võttis pilli kotist `välja (hakkas nutma) Muh; sõna `ütled, juba pill `lahti Mär; juba piĺl taga Hää; mis sul äda on, et sa `piĺli aad Saa; lapse asi, pill ikke pika ilu järel Tür; `õhta, kui akati pesema, võttis õige pilli `lahti Kad; Lapsekene ajas ikke viel `piĺli, ei jäänd magama Trm; sel one kõhe pill taga, ku kedägi `ütle Kod; ku vähä `meastigi om, sõss piĺl perän iki Krk; ei `saagi midägi üteldä, siss om täl piĺl põsen Ran; ku ta‿i saa, mes tahap, siss om piĺl `valla Nõo; Kobsaśs `pääkese `vasta säńgü `jalga ja pańd piĺli minemä Urv; ikk tulõ ilu pääle, piĺl piḱä naaru pääle Krl; Kagu uma piĺli vallalõ lei, sõ̭ss laśk ku˽passuń Rõu

pill2 piĺl Var, g piĺli Aud Tor Hää Saa Juu VJg Trm Kod Lai KJn Vil Har Plv Vas Lut, pilli SaLä Pöi Muh M Ran Ote San; pill g pilli Hi Khn Nis, `pilli Jõe Kuu Lüg Jõh; n, g `pilli VNg; spill Ris(-ĺl) JõeK

1. vints, vinn a. ankrupeli `ankrukett läeb `pilli `ümber Jõe; pilliga tömmatse `ankur üles Mus; kalapoadil pole `pilli Pöi; Laeva `ankur on suur ja `raske, seda peab laeva pilliga üles `pillima Emm; Keti `tõmbas `ümber pilli sedäsi, et tulõ soro oli taga Khn; nüid on piĺlid `puhtaks rauast, vanaśti oĺli muidu natuke `rauda sääl juures Hää b. (muuks otstarbeks) köis keib ala, kot́t saab `otsa `pandud ning pilliga üles tömmetud Ans; kaup `kistasse pilliga üles Khk

2. veski võll `pilli `oida kive ülevel ja pane `käima VNg; alumise `veski kive `küljes on pill - - ülemine kivi siis `kierleb sääl `õtsas Lüg; pilli ots on kuli sihes Jäm; tuuligul oo kaks `pilli, teine oo `värkli piĺl vöi aŕk piĺl, teine oo `jälle kivi pill Khk; Piĺl pisteti alumisest kivist ja parandast läbi, kuli jähi alumise kivi `pääle Pöi; pilli üks ots on paku, teine `veski kivi sees Rei; piĺli peal joosevad `veskes kibid Aud; piĺli otsale tuleb miäret `panna Juu; kivi kriim käib piĺli `õtsa - - piĺli õts käib kriimi `auku Kod; `veske piĺl on kõver, tahab õiendada KJn; piĺl om neĺla kandiline käsivarre jämmune Hls; kivi silmäl om tsombu `raotu ja piĺl pandass `sisse `sinna Ote; selle omma ne jahuʔ jämmeʔ, et `päälmine kivipu̬u̬ĺ om piĺliga `korgõlõ kruvit Har || kuhjavarras – Vas

pill3 piĺl Hää, g pilli SaLä Jaa; pill Kuu Mar, g pilli Hi kalapõis piĺl, `räimel pisine `valge Jäm; särjel‿o sedike piĺl kut püśs, paugub, kui jalaga `peele `astuda Mus; lehmad `kihmasid ennast nönda täis kut pillid Jaa; ega kalal on pill Käi; kala hing on pilli sees Phl

pill4 piĺl g piĺli Mar Jür Võn, pilli hajusalt Sa; pill g `pilli Kuu

1. kangapooli südamik Tuo `pillid ja akka kohe `puolisi tegema Kuu; Aka moole poolisid ajama, pillid on sääl korvi sihes Jäm; raag keis pillist läbi, siis `jooskis Kär; pilli `peele `aeti okiga löng Mus; Pill oli pisike, vaksa `pitkune Pöi; roost ehk ein`putkest oo piĺlid Mar; tubaka varrest soab `kõikse tugevam piĺl Jür

2. puust toruke nõust piima kättesaamiseks nu̬u̬ oĺli pütü piĺli, kellegä piimä sai kätte; pütü piĺli oĺliva egäl ütel `endäl puust tettü, mulgu läbi Võn

pill5 piĺl g piĺli Kse Saa Iis Trm Kod KJn, pilli Khk Mar Trv Pst Hls Ran; pill g pilli Mär JMd VJg, `pilli Kuu; g pilli Tor

1. ravim, tablett `tohter `andis pillid Khk; `pillisi suab `aaptegist JMd; `pillisi `võeta `aiguse `vasta VJg; muko `ańti piĺlisid, kes valu ärä võtt Kod

2. mürgikapsel (hrl rebaste jaoks) `jäägrid panid rebase `pilla maha Mar; kui rebane piĺli ära sööb, siis jääb maha Saa; pannakse pillid `metsa, siis rebane süöb neid ja sureb JMd; kääsid `piĺla maha paneman Kod; rebäse piĺli söönd `sisse, pidänd ää surema KJn; tõhu piĺl Trv; peni söövä kah rebäse `piĺle ja läävä sis `marru Ran

pill6 piĺl g piĺli Kod; pill g `pilli Jõe pilliroog mina käin nüüd iga päe `pillisi `leikamas Jõe; nõnna suur piĺl õli, et ei `paisund majasid piĺli tagass `väĺjä; piĺli jäären pehme põhi, kala tuleb `sinna Kod

pill7 pill (-ĺl) g pilli (-ĺl-) onu, ema või isa vend tal on mitu `pilli, kelle `juure ta lähäb; üks aenoke pill metel on; piĺliks `üiti vanasti isa `venda Ris

pill8 piĺl Jäm, pill Käi, g pilli hobuse jalahaigus pilli `aigus on obuse jala sihes - - obu önnub (lonkab) Jäm; pill sees, [see] leigedaks `välja obuse jala seest Käi

präll präĺl g präĺli V kidur või väike olend `põrsa präĺl, `punga jäänü põrss Urv; ta käüse, latsõ präĺl iks alati üsäh Plv; Kari vai asi, paaŕ `präĺli (noort oinast) ja lehm; är˽pärähünü vasiga präĺl Vas; om üt́s `põrsa präĺl, taast saa no tsiga Se

pull1 puĺl g puĺli Mär Lih Kse PJg Tor Saa K I V, pulli Sa Muh hajusalt L, M T; pull g pulli Hi, `pulli Jõe Kuu Hlj Lüg IisR; n, g `pulli Vai isane veis, sõnn siin `naaburi `karjamal on üks suur punane pull Lüg; `pulli `tullo `karjast kotta, `andaga `pullile `süvvä Vai; `ärgadega `küntase, `pullidega äi `künta Khk; puĺl on poesi ää purund Vll; Pea `selgas noagu va `pulli `otsiva lehmal Pöi; vii lehm pulli `juure Muh; pull `möirab, ju ta kurja vaimust vaevat oli Emm; lehm pole veel `pulli vetn Phl; pullid läksid tigedas Mar; ma kardan `kangesti `kurja `puĺli Mär; lehm naa iiral olemesega, otsib `pulli Vig; kaks `ärgä olid ikke saha ees, egä siis `pulli ei saan ette rakendada, need läksid ju kohe tigedäs Var; suured `irmsad pullid oln sii Tõs; `kahte `puĺli ei jõua pidada, nemad lähavad `pusklema Saa; värsiks `üitakse puĺlist mullikas Kei; esite‿s olid ikke puĺlid, aga kui nad ää jälle `ruunasid, siis `üiti ärjad Rap; Puĺl on ju oma `õigust täis ja ei tule `järgi, siis `laśti sepal `talle rõngas mõlemast nina`sõõrmest läbi `panna Jür; tugev mies kui üks puĺl JMd; mina ei viind teda (lehma) puĺli `juure, `mõtlesin, eks `ahtrast piast või ka `lüpsta JJn; lehm on puĺli ies olnud VJg; lähän lehmaga puĺlile Iis; tige inime nagu vihane puĺl Kod; `puĺlidel ikke sai `pandud nimi, Kirju ehk Puńu, aga `puĺlisid talukohas paĺlu ole Pal; umbaher lehm enam ei akkagi `lüpsma, mõni `ütleb, et lehm läks puĺlist. [hakkab] `kaapima ja `möurama, nisuke lehm `tehti rahast, mis sa tast piad Lai; [mees] lihav kui tõmmu puĺl Plt; pane puĺlile rõngas `ninna Vil; temaga om joba küll `puĺle man käit Trv; puĺl `müiräb nõnda, et irmu aab `pääle Hel; temä sai iki ää peotävve raha tolle pulli i̬i̬st Ran; no puĺl pidi olema, kes `lehmi joosut Puh; ega sa mõni nuuma puĺl ei ole, et sa `endäle liha `säĺgä tahad; suure poosi nigu pulli, tü̬ü̬d ei viisi midägi tetä, tuleva, siss mugu anna süvvä Nõo; `mõisan - - pulli olliva nigu püti liha täis Rõn; puĺli omma hulluʔ, ku näʔ kuräss lääväʔ Kan; sai sõ̭ss är˽`müüdüss tu puĺl, nuumatu `kangõ puĺl oĺl Urv; külä lehm mi˽lauda läve iihn `müüge, tu̬u̬ `otsõ `puĺli Rõu; puĺl oĺl är noheldu, tu̬u̬ oĺl vaga nigu vu̬u̬n Vas

pull2 puĺl Lai, g puĺli Kul PJg Ris/-o/ Juu JMd Koe, pulli Khk SaId Muh Mar Vig Kse Han Var Tõs JõeK Trm/-u/; pull g pulli Hi, `pulli Kuu Lüg Jõh; n, g `pullu VNg Vai mull vie pääl on `pullusi VNg; kui kieb vesi `täieste, eks siis aja ka `pullid suppi `pääle; `vihma sadab `õue `pääle, lüöb `pullid üless, siis tuleb pikk sadu Lüg; poisid pulistavad seebi `vahtu, suured kenad pullid Khk; padu maa, kui sa jalaga astud, pullid tulavad üles Vll; On saju ajal veel pullid peal, siis sajab veel kolm `päeva `järge Pöi; mida suurema pulli `keegid üless toob [kivi vette viskamisel], seda param meel Muh; Sa `tömmad nii `kangesti seda `piipu, et pigi pullid käivad pea laest `välja piltl Rei; piim on nii hapu, et pullid pεεl Phl; pullid keiväd ülesse, kui `sõutasse Mar; `puĺla lööb, akkab alles `keema Var; viel puĺlod peal Ris; [merevesi] `kange soojaga aeab `vastu `randa pullid, nagu siebimullid JõeK; luom aab vahu `puĺla suust `väĺja JMd; pullud vie peal Trm

pull3 pull Lüg Jõh, g pullu Pöi Rid JõeK Kad Trm Kod(-o) Äks, `pullu Kuu Hlj VNg, pulla Trv Ran TMr Võn; n, g pullu (-ĺl-) SaLä Krj Emm Mar Var Ris Kei, `pullu Vai; pl puĺlud HMd, `pullud Jõe, puĺlid Amb KJn, pullaʔ Plv Räp Se võrgukäba, ujuk `linnast `tuodi `pulluid - - `pullud `pääle ja kived `alla ja verk `vaĺmis Jõe; Tie `vergu `pullule oma peremärk `pääle Kuu; lohe `verkodel on `pullud pääl kase tohost - - `aili `verkodel on `käsnäst Vai; puĺlud `kandavad vörgu täiesti vee pεεl Khk; Akkame pullusi peale panema Pöi; pullud ennem `tehti männa koorest Rid; lestavörgudel `pańdi kasetohust puĺlud ja suure silguvörgudel `pańdi jälle korgist puĺlud Ris; puĺlud - - lõigati korgid ja viiliti neid, et nad siledad said, et võrk `kuśkile `kińni ei akand Kei; arvvõrgul on tohupullud - - nüid enamb tohupulluga `tihti `võrku ei ole Kad; pullude `peale panemine `ongi rakendamine, pull `peale, kivi `alla Trm; pullod pandasse sõlusse `külge Kod; pulla om tohust tettu, atuss`võrkel Trv; kui sälisse küĺlen olliva, siss `panti `pääle pulla, mes `võrku ülevän ois Ran; ati võrgal omaʔ `väikeseʔ pullaʔ, sõrmõ pikutsõʔ Räp; kõivotohodsõ pullaʔ - - kõivo tohost keerotõt kokko Se || vahend ujuma õppimiseks ku vi̬i̬l ojudaʔ es mõistaʔ, sõ̭ss teivä˽loest säärtse˽pullaʔ - - noidõ pääle `heit́e kõtulõ `hindä ja `mutku oṕpõ Plv

pull4 puĺl g puĺli Khn Aud PJg Tor Hää Koe Pil SJn, pulli Var Tõs Trm Trv Hls Krk

1. kakk, päts `pissed pullid `pandi `seisma, ku nad apus läksid, siis küpsetadi; ahuesine puĺl, ahu ees enne ää küpsetet, siis kui ahe põleb Var; mo emä tegi ikka odra `pulli Tõs; Mia piäb pühädeks ühe puĺli `saia kua tegemä Khn; lapsed teevad liivast `puĺla Tor; räeme `puĺli `tehti, leva tainas, räemed `pańti `piale, `käendi ääred kokku ja `pańti `ahju `küpsema Hää; Täna sai viis `puĺli `leiba `ahju SJn; küll om iluse pulli, ümäriku kunagi Krk

2. klimp jahud, kui näd `niisked oo, siis - - `võtvad üsä `pulli Var; karduled `keevad, lased taenast `sisse, siis `sioksed `pissed pullid Tõs; tehäkse supisse `puĺli nende rasva `vjõndudest, nüüd tehässe `väiksed, luśsikaga, `ennemä `tehti suurõd, pio `laiusõd Khn; perenaene - - teind `puĺla `sisse koa [leemele] Pil

pull5 puĺl g pulli Mus Muh Mar Han Sim/-ĺl-/ Hls; pull g pulli Phl, `pulli Lüg; n, g `pulli VNg, puĺlu Kei; pl `pullid Jõh, puĺlod Ris sedelgarõngas `pulli one `katki, sädelga `tarvis sadulseba käde `viia, et pane `uue `pulli `pääle VNg; `pullid, kus sädelga rihm käib läbi Lüg; `pullid on puust `treitud, mõni paneb viel plekkid `pääle Jõh; `telkal oo kõrva pullid, raud‿o kõrudeks ja puu pullid `peale `tehtud Muh; puĺlu `öeldakse selle nupu `kohta Kei; pulli, kellege rihma om `kinni `pantu Hls

pull6 pull g pullu Iis Trm, `pulli Jõe; n, g `pullu Vai kalapõis mina‿i ole `mundel kalal nähnd niisugust suurt `pulli, minu `sorme pikkune pull oli sies; `niisukesed `pullid olite neil `kierekaludel sies Jõe; kala rakk [ehk] kala pull Trm

pull7 pull g pullu Pöi Muh nui kalade võrku hirmutamiseks, mütt ma ole sii küll `pullu löönd Pöi; pulluga `aeti kalad nooda pära `sisse; pullul oo kahe süllane vars ja kabi `otsas, siis `löödi `pullu nooda `randas Muh

pull8 puĺl g puĺli Jür Plt, pulli Kaa Pha Trm Trv; pull g pulli Emm

1. naljakas juhtum, vemp, nali Poisid tegid sääl seikest pulli, et oia alt Kaa; Tee `puĺli, kuniks `noorust on Jür; neiusid paĺlu koos `klunkari pial, küll sai sial `puĺli teha Plt

2. kudumisviga võrgul vahest tuleb see asi ede, et pistad kaks tükki kogo, siis üteldakse, et puĺl on sise läind Pha; mõni silm on maha jäänud - - pulli tehnud `sisse Trm; pulli `sisse `jälle tennu Trv

põll1 põll g põlle Pöi Muh L K I M, `põlle Lüg Jõh IisR, põllõ Khn; põĺl g põlle Äks Hel T, põllõ Võn V; pöll g pölle Sa Hi Ris; poll g `polle Jõe Kuu Hlj VNg; n, g `polle VNg Vai

1. (riideese) lai poll ies, suur lai pits all, `ennem oli linutamise aja poll kuhe Jõe; kui `vorku sai akkada vedämä, siis olivatta - - `nahkased ja `riidesed üle elidettu `polled ies VNg; ke kokka tüöd `tieväd, `neiel `piavad alali õlemaie `põlled ies Lüg; Neli `neitsit tansivad väljas, köigil `valged pölled ees = veskid Jäm; lapsed‿o pölled puhas supiga ää lödrind Mus; Sellel oo pölle all midagid (rasedusest) Kaa; Üks igavene vana must põlle kalts oli ees, käis küla kauda Pöi; õsumise `aegas `olli `valge õsumise põll ööl, `pulmde `aegas `pandi lipuline Muh; pölle all olid `treemlid Käi; kui tüdrikudel põlled ees olid, [öeldi:] kesä põllol värab ees Mar; põlleta ei tohi põllal `minna Lih; `preestril oo põll ees iga teenistuse `aegas Tõs; noorikul oli roosa põll ees ja naestel olid `jälle `valged põlled, kõik `pitsidega `tehtud Aud; naśtel oĺlid põlled keskpaigast saańtik, meśtel oĺlid kaalapõlled suurem jagu Saa; põll on varjuks ees, et kuub mustaks ei soa Hag; noorik on laalatud, müt́s peas ja põll ees Rap; pane leib põlle `sisse JMd; eks vahest saand põllest ka külvata VMr; pitkäd paalad põllel ja ratasline pits põllel all Kod; korjassin `põlle `jälle need puravekid ära Äks; `einsatsid on `põlledel vahel ja pad́ja `pööridel kua Lai; `Siuke takune lakaga põll `oĺli vanasti alati meestel i̬i̬s, kui tü̬ü̬ juures `oĺlid KJn; raha `ańti menul [pulmas] põllesse kõik Kõp; naine kand põlleg `rohkep `vällä, kui mi̬i̬s `ku̬u̬rmege kodu tu̬u̬ vns Krk; me tegime `eńdile `õĺgist põlle mõsu `mõske, siss vesi ju̬u̬sk maha, ollit sa kuiv Ran; mia tõmmassi latse `põlle ja joosi `mõtsa tolle latsega Puh; sõdse tulep, sõir põllen Nõo; vanast kabelist käänüvä kodu`käijä, põĺl i̬i̬n ja tõõnõ takan Võn; temä käip nigu trüpiss, põllel om ka paega pääl Rõn; `kerko põĺl oĺl linanõ, kodo põĺl `paklanõ Kan; võta taast `hainu põllõ pääle, vii `lambalõ ette Har; ku põllõga söögi`lauda pühit, tulõ pahanduss `majja Rõu; vanast olõki es käterät́ti, suu ja käe˽pühiti põllõ `sisse Vas; Kohe `saaja minnä˽pandass siidipõĺl ette Se; põlle lappima ~ paikama pruudile annetusena pulmas põlle sisse raha korjama kui noorik laalatselt tuli, `pańdi müt́s pähä ja põll ette, siis `söödi enne ja `õhta akati `põlle lappima Mär; `pulmes `olle `põlle paegatud, `väetud inimesi raha `andma Vig; suur lai siidipõĺl `seoti noorikule ette, siis pulmalised akkasid põlle `sisse raha `viskama, `põlle lappima Mih; põll `pańdi ette, lapiti `põlle ja raha `pańdi põlle `piale, `sülle pruudile Hag; lapulised tulid pruudi `põlle lappima Amb; korjati viel põlleraha, lapiti `põlle VMr; tegivad `naĺja, et põll on `kat́ki, lapime ära, paneme lapid `piale, siis visati raha `põlle, kes pani raha, see võis `juua, nii lapiti `põlle Lai; raha `pańti `põlle, paegati põll ärä KJn; üteldi, et pruudi `põlle vaja paegata, ega üte nõ̭na alt `käidi läbi, ega üits visass raha põlle `sisse Puh; paigati noorikõ `põllõ, kui pruudil tano pään oĺl, `naati makõ`kaĺja `ju̬u̬ma Kan

2. põlletaoline ese või eseme osa [linamasina] põlled‿o `aakidega `kinni Pöi; nooda pölled (tiivad) Rei; põlled‿o `kõrbes, teene [lina] piu ots köib teesele `poole põlle `peäle, kui masindad Vig; suad villad läbi uńdatud, `laatad villad maśsina põlle `piäle, si̬i̬ vedäb ette; `vankril nahkpõlled, võtad põlvede `piäle, vihim ei sada sulle rüppe Kod; adra põll (hõlm) Trv; vanast olliv vedruvankertel põlle pääl Krk

põll2 põĺl g põlli vesivill Põletas kää keeva veega ää, nüid oo valusad põllid pial Han

pähl, pähle pähl Hää Krk; pähle Kuu/`p-/ Hää Saa Äks Plt KJn Vil Krk TLä Kam Ote peale(gi) `olgu `pähle siis Kuu; Käib pähl küla kauda, ajab juttu edesi Hää; sedäviisi mutku ela pähle tasakeisi Äks; aeab pähle oma joru Plt; pakutab pähle kust, aga‿i lase `tulla (lehmast) KJn; si̬i̬ om `siante põdelik, põde pähl ütte`puhku; ei `keträ kedägi, aja viivitsess näpitse pähle siin Krk; lah‿na panna pähle `kartuli miu maa pääle Puh; jooseb pähle edesi-tagasi, `asja midägi ei ole; egä sust kellegi kahju ei ole, koole pähle ärä, saap `pehmit `peijit ja `lämmit `läätsi nalj Nõo; mina es taha minnä, emä ai, et mine pähle Ote

pälk pälk Phl Hel, g pälgu Khk; päĺk San, g päĺg|i (-l-) Hää TLä Kam Plv Vas Se Lei, -ü Har Lut Kra põuavälk pälgud keivad küll, äga sest eed ep tule Khk; `Päĺki lü̬ü̬b, vaĺmistab `viĺja Hää; ega pälk midägi `kurja ei ti̬i̬ Hel; päĺk pälgib viĺlä valmiss Nõo; vahel nigu piĺve vahelt lü̬ü̬p `valgelt, toda üteldäss päĺk, pillup `päĺki Kam; ilma päĺgüldä ei olõ hää viĺi Har; `päĺki pill Se; `päĺkü hiit, jummaĺ külb tattõ (seeni) Lut

pälv päĺv g pälve Kan VId(n pälve Vas; g `pälve Rõu) lumevaba koht kevadel vanast oĺl kari pälve `pääle last - - sõ̭ss saadeti jäl tõse pälve `pääle Kan; pälveʔ ummaʔ nätäʔ, näi joba ütte `pälve Rõu; sääl om jo päĺv paĺass Vas; keväjä tsirkukõsõʔ `kääńdvä kõ̭iḱ suu suvvi, pää `päĺvi Se || põlemata koht ale tegemisel `Muŕti `mõtsa mahaʔ ja tet́ti `sõõrdu, ku˽halv aig oĺl, sõ̭ss es pala˽kõ̭iḱ hagu ärʔ - - säärest palamada˽kotust kutsuti `pälvess Rõu

pärl1 pärl g `pär|li Kuu Lüg Jõh Pöi Amb VJg, -le Kul Hag; pärles g `pär|li Khk Kse Koe, -le Kul Mär Tor Hää Ris Juu Ann Pee Koe; `pärg|el g -li Muh Han Mih Khn Kod, -le Mar Vig Aud PJg Krk; pärrel g `pärgli Tõs, `pärli Trm; n, g `pärli Jäm Khk Pöi Trv Hls Ran Puh Kam Ote Rõn Har, `pärdli San, `perli Plv; pl `pärlid Mus Emm Aud Ris JMd Iis Lai Plt, `pärled LNg Vän Lai KJn, `pärdled Vig Tõs helmes `pärlid õlid vist `õrnast `klaasist - - `elmed õlid kivised, ei `kartand `katki `mennä Lüg; Mõnel on `ambad kui `pärlid suus Jõh; pärles tehasse kivist ning laasist Khk; vesi‿o villel, naakut `pärlid `peele vöttand Mus; Suure `pärlile on pagu `sisse sigind Pöi; `pärglid‿o ellikud õhuksed asjad Muh; sepel, sihane ümarlik, punane kalv oli `ümber ja siis olid öbe ja kuld `pärlid sääl pääl Emm; ei põle `ühte aenukest pärlestki `paeles, ta oo kõik maha ajand Mär; `pärdled olid laasist, rellid olid nist `peened - - igä ühül olid `kaelas Vig; üks pärrel oo kadun Tõs; pisiksed `pärled õmmeldase `ümmer leidi Tor; Mia põle olnu pärlestega ehitud Hää; `enne oli mito rida `pärlid `kaelas, muist `üiti ikke vaha `pärlid, muist olid `jälle klaasist `pärlid Ris; vanasti `äste pailu `kańti `pärlid, ühed olid suured, neid nimetati `elmed Amb; pärlestega kuŕt käis palitu pial Pee; naesed kääsid, suured sõled rinnan, `pärglid kaalan Kod; suured laiad poogad alus`kuubede all, ni̬i̬d olid kõik `pärledega õmmeldud Lai; kudrussed on sihuksed `veiksed `pärlid, nõeluti `riide `piale suured lilled, värvilestest `pärlidest `tehti kokku Plt; aan `pärled lükke `otsa KJn; `taevan om kullast uulitsa ja `pärlist väräva Trv; paĺlu `pärlisid om kaalan Hls; miul olliv õbe `pärgle Krk; aja nööri `perrä `pärli, ma taha õdagu pidule minnä Kam; nu̬u̬ om jaaniussi, nu̬u̬ nigu `pärli paistava Ote; naasil `perlit kaalah, linikeʔ oĺliva kondõni Plv

pärl2 pärl laiuss (kalal) – Har

pöll pöll g `pöllü Kuu; n, g `pöllü Vai

1. paks suits, toss; tolm `Kerkib `paksu `pöllü, kas `oige mets poleb; `Auto läks `ninda et pöll oli taga Kuu; suvel `tuulega on ka `pöllü Vai

2. tuisk, lumemöll Ei sen `pöllügä voi tuast `väljä `mennä Kuu; `kange lume `pöllü Vai