[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

pelt1 peĺt Vas, g peĺdi Kul Mär Vän Tor Saa hajusalt Ha, Koe Kad VJg Trm Kod Lai Plt San Krl Rõu, peldi Jäm Khk Kaa Vll Pöi Muh Kse Iis M Krl Rõu Lei, pelda Mar Var; pelt g peldi Rei Mar, `peldi R(-ĺ- IisR), pelda Rid Kse Tõs(-ä) KJn/-ä/ SJn; peĺl g pelli Ran Rõn

1. ettetõstetav ahjuuks `Ahju suul kävi plegist `tehtud pelt ies Kuu; konks taga `peldil ja pane `ahju taha `kopsti VNg; pelt oli - - nii suur kui `ahjugi suu Jõh; Kui ahi oli `liiga kuum, `tõsseti peĺt nattukesest ajast `praokille IisR; üks tükk raava läragad `pandi ahju suu ede, see oli peĺt Khk; Peldi taga oli raabikakk, levad olid `kaugemal `ahjus Kaa; peldid on tahmased Rei; peldad oo ju nüid egaühel Rid; kerisega ahod, peldid ees Mar; pala ahi, võta peĺt eest ää, levad saavad `paĺlu Mär; kui `sooja ta˛ad `väĺlä `lasta, s‿tee peĺt `lahti Juu; vanal aal `tehti lõke ahju suu `alla, kui `peĺti viel ei old Kos; sial ahju peĺdi pial küpsetand jah omale `kuokisi KuuK; vahel õli laud (ahju suu ees), ku `peĺti ei õllud Kod; rihiahu peĺt San

2. kriska `peldid, nied on igal `ahjul, kui ahi saab küdend, siis `ahju sue ei lähä enämb `korstnasse Lüg; pane peldäd `piäle, kaks `peltä Tõs; kui suured söed on, siss kohe pannas peĺdid `pääle Saa; mõned kutsuvad peldäd, mõned riiskad KJn; ku tuli `ahju pannass, peldi võets päält ärä Krk; ahjul om suidsu lõõri man pellid, meil om kah `peĺlega, kaits `pelli käip `pääle, mõnel om käänätäv, meil om `pantav Ran; Võta pelli ärä, muedu ajap `suitsu `siśse Rõn

3. ahjukapp liha küd́sätedi vanast peldin kah Hel; peĺt oli sääne auk - - `kaaĺe küdsäti San; panõʔ piim `peĺti `hapnõma Rõu