[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

päike(ne) `päik|e g -(e)se Kuu RId hajusalt eP(n päike), Krk/p-/ Puh; `päike|ne Amb Koe Iis Trm Plt TMr, `pääge|ne Jäm Khk, g -se; päiges g `päikse, päigese Sa(n päikes Kaa) Rei Päikesesüsteemi keskne täht; päikesepaiste `päike sabetab, sapp oli `päikese ies ja taga Kuu; `päike `lõõskab vahest `enne lagele `tõusmist, ajab `samba üless Lüg; ilos `pärtli `päike oli, ilosad `ilmad Vai; `päike oli veel `ulka maad ülal, kui `aksid paadiga `välja minema Ans; mis `päägese kää viga sirukili uhelda Khk; jalad tahaks päigest `saaja Kär; omiku päiges `töusis, kui pidid `möisa `öues olema Pha; Nii erk päiges, või mitte vaadatagi Pöi; es võta `päike neid ei, es võta pesu neid (potisinisest) Muh; kui `enne `päikest `mindi `kündma, siis `lasti ärg `ingada, ärja `ingamese aeg oli Emm; Tule `päikse seest vilusse, pea akab muidu valudama Rei; lumi akkab sulama, `päike sojotab tättä Mar; pidi korralik `päiksega ilm olema Kul; `Päike läheb pagisse, oome tuleb `alba `ilma; kui `päiksel ratas `ümmer on, siis tuleb sańt ilm Hää; `enne oli ike pää ja kuu, no nüid on päike ja kuu Juu; päike on päris pime, nõnda pime on kui `öösse (päikesevarjutusest) Kos; lase nüüd luomad tulla, `päike jo `lõunarinnas JõeK; `päike `ruskab ehk `vuatab tagasi KuuK; seda on saand `märkida ka, et siis tuleb `vihma, kui `päikene `äśti punaselt `luoja lähäb Amb; ommiku akkas `päike uueste `võtma (pleegitama) `kangaid JJn; `päike jo suures `kõrges, kas tõusete ülesse, ikke magate viel VMr; lesib `päikese kääs Iis; päike sulatas `ange natuke madalamast Pal; kui on vahest ratass `ümber `päikese, siis üeldasse `vihma tulema Äks; linased `riided pleegitadi `valgeks - - `pańdi `päikese kätte Plt; päikest `uskvet - - `ütlevet: ma muud ei kummarte kui päikest, elu `ańdjed Krk; pühäbäne päiv, väga ilus, vagane `õhtapu̬u̬l ja `päikene paistis TMr Vrd päev