[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

päev päe(v), pää(v) g päeva (-ä), pääva (-ä) eP(pεε(v) g pεεva Sa Hi; päeb g päeba (-ä), pää- L) M, `päe-, `pää- hajusalt R; päiv g päivä, päävä T(päevä) V, `päivä R(n päi VNg); n, g `päivä VNg Vai (liitsõnas põhisõnana võib lühenenud olla: -pa, -pä jne)

I. 1. valge ajavahemik ööpäevast, aeg hommikust õhtuni Tänä on `oite ilus päiv, `täüdüb `villad ärä `pessä, `kuivavad höäst `oues; pikk päiv jous `ehtusse, lehm tuli `piimä (piimaootus sai läbi) piltl Kuu; sie on `kange `tüöle, ei sie pia üöd ei `päivä Hlj; päi one juo `püörand, sie one `ulga lühemb, kui `enne oli VNg; `enne `risti`päivä õli kari pikkil `päivil, jaagup`päiväss `saadik käis `lõunel, siis sügise `puole käis `jälle pikkil `päivil (kari ei tulnud lõunaks koju); üöd ku `päiväd sadas `vihma Lüg; `päivä ajal tegi varas sene `kurja tüö Vai; jaanibä `aegus on pääva otsad koos; kevade on päävad peremihe `poole (pikenevad), sügise on päävad sulase `poole (lühenevad) Ans; oomigu‿p tεε `pääva mette kiita, [kes teab], mis `öhta on Khk; pää akab `otsa `löpma Kär; Täna sajab otse pääva eest (terve päeva) Kaa; Püme sügisene päe, sellega äi `tehta midagi; kõik ööd kut päevad loksu sina mere peal Pöi; kaks kolm `päeva niideti, ühe päevaga `võeti loog üles; sead `ollid päeva läbi õues Muh; Suine pεεv toidab talvese nädali vns Emm; See oli na poole pääva `aegus, kui ta tuli Rei; `päävas oli kolm söömavahet LNg; kõik see `õńtsa pääbä rügib Vig; poolest pääväst tuleb tuult Var; ma tee üks viis `luuda `päävis Tõs; Kui `päävest `aita‿mtõ, piäb üedest `aega `juurõ `võtma Khn; iga `ü̬ü̬si õlmad märjad, iga päe pää ligunu; Sügisi - - `lehmi `lõuneaeg ei `lüpsta, kari on pikel päevil Hää; pikk pää oli ka [koolis], kella öhöksast kella neĺlani HMd; ta‿i tea ööd ega `päeva (mitte midagi) Kei; mõni logeleb `mööda `metsi ja katsub, kudas pääva `õhtasse soab Juu; pailu seda `pääva `talvel on, kõik tule `valgel `tehti; uurib üöd ja päevad jehoova käsuõpetust JõeK; ega tal ei old üed ega `pääva, `mutku `laśkis järest JJn; kui oli kuiv pää, siis sai kuivatada ja kaarutada `rińgi Ann; päävas sai teha kakssada kubu agu Tür; kevadisel pääval on üheksa `puega VMr; pikk päev lähäb `õhtale, tited tulevad (lapseootus saab läbi) piltl VJg; küll one igäväd ajad, pääv nõnnagu `uassa; mitu ü̬ü̬d ja `päävä õlen magamata; kari õli pitkil päävil, lehemi enäm ei lüpsetud `lõuna aeg, pitkäd pääväd akavad `jakpipäävä `ümmer Kod; ommiku `võt́sid `terve leeva `metsa ühes, `tervest päävast Pal; muudku `raiskab kaĺlist `valged `pääva Lai; Isal läks pool `pääva `linnas ära SJn; päevä om joba pikä Trv; ommuk oo küll iluss, nätä mis ta päevä pääl tetä võtt Krk; päevä `pääle tõstab tuuld Ran; ti̬i̬ rasset tü̬ü̬d ü̬ü̬ ja päevä kokku ja kõtt om sul tühi ka vi̬i̬l Puh; sügise om lühikese päevä ja pikä ü̬ü̬; si̬i̬ jalg ei `saagi sul `praavuda, ku sa päiv `otsa ta pääl käid; mul `olli nii paĺlu tü̬ü̬d, et ma‿s jõvva ärä tetä üte päeväga Nõo; ü̬ü̬l `ütsä `poiga, pääväl mitu mõtet vns Kam; kuus vakamaad oĺl toda luha ainamaad, ega es jõvvaki üte pääväga maha `niitä Ote; kes ei taha tü̬ü̬d tetä, `kaie ku päiv `mü̬ü̬dä läits; keväjäne päiv tähendäp sügisest `kolme `päivä Rõn; ma röömendi ü̬ü̬˽ja pääväʔ kokku Urv; hummogu omma˽jala˽kõvaʔ, päävä pääle sõ̭ss `nõrkusõʔ Vas; päiv om piḱk päävilisel Räp; päiv om õdakspuolõn Lei; päeva päeval, päeva ajal ööliblik, `pääva pole neid näha Jäm; ta vöib `olla tuleb `pääva ka koduse Vll; Kui omiku pole kastent moas, siis akkab `päeva sadama Pöi; `päeva kala ep lähä `võrku, aga `öösse lähäb, pimedas Muh; mis `pεεva öles `tehti, seda vanapagan `öössi `laotas (kirikuehitusest) Phl; nüid oo niipaĺlu `parmusid, kis siis nüid `pääva `künda saab Mär; `enne jaani`päeva sööb angerjas `päeva ka Vän; `pääva ma‿i panegi ust lukku Tür; kakkusid `päävä lina, `õhta `kańtsid sis kokko KJn; `päevä avit́ [karjus] tüdrükud `karja talite Pst; jätä `ü̬ü̬sise tü̬ü̬ss, ti̬i̬ `päevä muud Krk; `päivä voŕst, `ü̬ü̬se soolik = sukk Nõo; mis sa `päivä `mürräd, siss toda ti̬i̬d sa `ü̬ü̬si kah (unenägudest) Ote; `päivä olli sängin, nüid ei tule prilla kah und Rõn; pańni pikkä (heitis pikali) `päivä, siss `lät́si paŕõmbass jalaʔ Har; ku `päivä kuumaga˽põimi, siss lät́si rõivastõgaʔ `järve Rõu; kala käü `päivä lajalt `väegaʔ, a `ü̬ü̬se om paigal Vas; päevalt päeval `päivält `palli õks ahu ja ü̬ü̬d oĺl `ülhen kerese otsa pääl pilaḱ Har; `Västrega˽`püüti `päivält `kõ̭iki `suuri kalu Rõu

2. tegevuses olemise aeg, tööpäev `talvel vois teha ette `päävi ka, pääv oli pääv VNg; mul õli maa `raasukene, tegin iga suve `kümme päivä `selle lappi iest Lüg; päiviline tegi `päävi Khk; tegi `ooste eest päävad Mus; Soadeti `mõisast ää, pää jähi `võlgu Pöi; talu`kohtel oli ikka vabadik kua `nurkes, tegi `päivi Lih; naiste`rahva päe oli väham [tasustatud] Kse; `Kartuli vaka piält päe Khn; `lammad saavad `kuskile söömale, siss pead `päivi tegima Tor; ku ma ole peremehega `võlga, pea `päevadega tasuma Hää; lammaste päält `pääva ei old, nied olid mud́u [karjamaal] Kei; mõisast oli määratud päävad, kuipaĺlu `päivi HJn; kui raha `maksta ei old, siis `päävadega tied ära JõeK; `lambad olid mõisa karjas, iga `lamba pialt `tehti suvel kaks `pääva Rak; sina tuled ommen `meele päävile; si̬i̬ käib `kõŕtsin `päävi tegemän, juagi `päävi nalj Kod; obune võis inimese eest `olla [talgutel], pääv oli ikke pääv Pal; ommiku läenuvad Pakasse `mõisa päävale Ksi; talu `suuruse järele olnuvad päävad Lai; pidin `päivi tegema ja `eina `teenima oma lehmale, kümme `pääva tuli lehma eest Plt; Eks neil päeväd olnd tehä ja said `jälle oma palga, kui päeväd `tehtud `oĺlid KJn; nüid ka tahets iki `päevi, `kortle i̬i̬st piat `päevi tegeme Krk; vanast rahage es massete, siss tetti `päevi Hel; pops tei talule `päivi, mõnel `oĺli kümme `päivä ja kud́ass tu kaup `oĺli Ran; sa piät minemä kõnelama peremega, kui paĺlu ta tolle maalapi i̬i̬st `päivi tahap Nõo; ku sa viina voori pääle lätsi, `ańti sul kuuś hobõsõ `päivä tu̬u̬ käügi i̬i̬st Har; ma avidi `veĺje, tei vele i̬i̬st `päivi Rõu; mul omaʔ hainama päävä˽tetäʔ Räp

3. ööpäev, kalendripäev `ainult kaks `päivä on viel `aiga Hlj; `päivä tagant käib tüöl, `tõise `päivä `puhkab kodo, `tõise `päivä tuleb Lüg; `eiline pääv on pikkemb kui tänäne, `üelda kui `jupka `tõise alt `väljä `paistab Jõh; nädalas on `seitse `päivä; `päiväst `päivä tegi tüöd Vai; lutsupääv (luutsinapäev) oli üheksa `pääva `enne `jöulu Ans; kuus `inge renni juures ega pää `söömas Khk; sai külas mardiks `keidud, teise pääva oli veel `joomine ja `tantsimine Mus; Mis sa otsid, `omset `päeva Krj; sest on juba mütu `pääva `möödas Jaa; `Purjus kõik jumala `loodud päevad Pöi; kolmas päe nädalas oo kessiku; see joob päevast `päeva ja ilmast `ilma Muh; Ta tohm mäleda mette eiltsed pεεvagid Emm; Kolm `pääva surmaga `völgu piltl Rei; arst pole selle pääva saand `tulla, tuli teina pää Phl; lähäb ikke pää pääva järäle, ega `tehtud kedagi ei saa Mär; Küll jumalal `päevi oo, kui peremel `leiba oo Han; Ühe päävä piäb ikka `sjõnna minema Khn; `Laupased päevad, ni̬i̬d oĺlid vi̬i̬l kõige `raskemad; päevast `päeva pean `metsas `käima `marju `korjama Hää; kui aluskuub paestab `pialmese alt `välla, siss `üeldakse: `eilne päe pikem kui tänane Hag; `teises kuus on `rohkem `päivi kui `teises Kos; pidi `kütma kaks kord `päävis Amb; kolm talvet käisin iga pää `koolis, pärast käisin üks pää nädalis Ann; `eśtiks mu pia valutas iga jumala pää VMr; käin pääv pääva `kõrva tüel VJg; `aitaks jumal selle pääva `müöda Iis; suppi `testi pada täis, et neli `päivä saed läbi Kod; moonames, si̬i̬ oli [mõisatööl] pääv pääva juures ja tuńd tuńni juures Äks; iga päävaga läks asi ullemast Lai; tahab ühe päävä inime `olla piltl KJn; ku sa iluste tegid, nädäl `aega päe päevä kõrval `seisid viisud jalas Vil; temä om egäss päeväss (raseduse lõpus); mis mehelemineje si̬i̬ vi̬i̬l om, kolm `päevä surmage `võlgu Krk; kui jänesse `talve kodu või oonete ümmer käive ja paĺlu `jäĺgi teeve, siss om `kindel, et mõne päevä peräst suur tuisk tuleb Hel; nüid enne `kolme `päivä ei mateta surnut Ran; `täämbä olna `säitsmess nädäli päiv, `täämbä tü̬ü̬d ei tettänä Puh; tule kona sa saat, päiv i̬i̬n ehk tõene takan Nõo; pulma oĺliva kolm `päivä, tõõnõ päiv `oĺle vakapäiv, siss `tu̬u̬di tu̬u̬ pruudi kirst, ega es saa lühembält ollagi Võn; kui like vili `oĺli, siss tossass parsil mitu `päivä Ote; Jätäme `täämba `õhtale, ommen om jälle päiv Rõn; vana päiv om `mü̬ü̬dä lännüʔ ja vastan jälle tulõman; saʔ olõt üte päävä `pernaanõ, tõsõ päävä olõt jälʔ `näĺgäne piltl Har; heerińg um soolanõ, juṕi `sü̬ü̬deʔ, päävä `ju̬u̬dõʔ Rõu; nii läävä aoʔ iks pääväst `päivä Plv; `viina kõgõ päävä siin jõi ni `mõtsa lumõ pääle `ku̬u̬li Vas; harv`tihte kääse siiäʔ - - päiv vahet, jäl siin Räp; üle päävi käve `kaemah Lut; päev-päevalt iga päevaga, päevast päeva päiv-`päivält lähäb `suojemmast Lüg; teris läheb pääv-päävalt paramaks Khk; `aigus lähäb pää-päävalt ullemaks Mär; aeg läheb pääv-päävalt edasi Ris; pääv-päävält lääb ike targemass, ku tä (laps) kasvab Kod; päev-päevalt läheb elu ullemaks ikka Plt; päe-päevält lää inimen vanepess Krk; päiv-päivält lätt `haiguss halvõmbass Plv

4. teat eripäraga aeg `suured `päiväd (suur neljapäev ja reede), ei `tohtind `rääkidagi kovast, `ninda `suured pühad olivad VNg; liha`süömise `päiväd õlid pühäpäiv ja `neljäpäiv, `kapsasuppi sies siis `anti liha Lüg; Kuremää [kloostri] `päävil käis `rahvast pali Jõh; keik päävad pole ühed mitte, önnetumade `päävade raamadust saab üles `vöötud sedised önnetumad päävad Jäm; mool täna vaba, rii pεε Khk; `Sõnna `päeva veel `aega, kui jõed järved `lahti `lähvad Pöi; naised õmmeln `matsabese päeva Muh; `peetre heliste pεε (talvisel peetripäeval) visedaks soe kivi `merre ja külm kivi alligasse Phl; `reede oli se `kihluse pää Vig; küll oli mul täna lit́s päe Mih; suuri`päävis nad ei söönd liha`toitu Tõs; iga `reede ja teisibä `olla sańt pää, mõni ei pand sel pääval karduleid maha ega läind külima Juu; teesibä ja neĺlabä olid püili jahvatuse päävad Kos; jõululaupäevast `vastlabäni on liha`süömise päevad JõeK; kolm `pääva olema nädalas, mis on iad päävad Koe; `viimsel pääval [patused] `leinavad ja nutavad piibl Pal; pererahvas olid kodust ära, siis `teenijatel oli vaba pääv, oli vähä `kergem Lai; jaanipäev, si‿om suur päev jo, si‿om `tähtis päev Trv; tõisibe, neĺläbe, `pu̬u̬ĺbe olli paarin päevä Krk; lehm kuumaga kisup vaja `väĺlä, kas mia naka nurmen pühän päevän nüid temäga `taḿpma Puh; vanast `i̬i̬spät ja `ri̬i̬dit `loeti sitass päeväss, tõese olliva ää päevä Nõo; Mõ̭nikõrd sai `keetüss naid `lühkese leemega `kartlit, tu̬u̬ oĺl jäl˽nii paŕõmbidõ `päivi (pühade) sü̬ü̬ḱ Urv; maja vundameńt ka alustõdi hääl pääväl ja vana `kuuga, et siss es lü̬ü̬ naid prussakiid Har; Oĺl leeväküdsämise päiv Rõu; ku tä (sulane) peremehel tü̬ü̬h es olõʔ, siss oĺl umõl päävil Räp; tsia`tapmise pääväh - - siss oĺliva˽vana˽ni˽noorõ˽väläh; ega˽kõiḱ olõʔ imädse (head) pääväʔ, mõni om esäne (halb) kah Se

5. hrl pl teatud ajajärk, aeg (eriti inimese elus); elupäevad Küll sa oled oma `päiväd old va niru sen `süömägä; Olen `köhvi `päivi näht, `jougas old Kuu; sie on keik `meie `päevil tueks lähänd (tõeks saanud) Hlj; mei `kasvasimma `vaesil `päivil VNg; Kogosin raha, et vanul `päivil õless võtta Lüg; Minev`aasta jäid `lehmad mudasse `kinni, küll sie `aasta tulevad niedsamad `päevad IisR; tämä `ellä viel `viimisi `päivi Vai; oleks sool ka niipalĺu `päävi pεεl olad Ans; ma ole äid ning viletsi `pεεvi `keiki näind Khk; mo `päävade aru on `varsti täis Krj; Taal olid nee nooriku päevad ette lühiksed, titt tuli `peale `pulmi kohe ää Pöi; ma ole paramit `pεεvi näind Käi; nüid on päevad sial maal, änam põle akatust (vanadusest) Rid; ega sa nii noor ole, sul `päivi `persses küll; ega teda kuńniks põle änam, ta oo ikke viimaste `päävade peal Mär; oma `päivis põle ma seda näin Var; ei tiä, kui paelu `meitele oo `päevi `jaetud Tõs; Paramatõks `pääveks `aega viel Khn; kui ma juba mehe `päivis olin Aud; sie on meite `päävades (meie ajal) oln Ris; küll mina olen viletsaid `päivi näind Jür; eks tema on ka oma päävis näha saand äda küll JJn; mine tia, kuńniks `päivi Kad; kel suur talu käen, one `põrgupäevil (hädas) Kod; ega ni̬i̬d kõege lõbusamad päävad ole olnud Pal; temal on `vaesed päävad Äks; noored päävad ei tule enam iialgi tagasi Lai; päävad on nii `kaugel jo, võtab `ähkima Plt; temäl iki `päevi joba om Trv; si̬i̬ olli ilmasõa päevil Krk; oh jummal, seda `vaese inimese elu, äid `päivi om `väegä veedi ollu Ran; selle ubsiku jätäme paremba `päivi jaoss Puh; viĺetsä om küll ni̬i̬ vana päevä Nõo; `oitku ütelgi inemise latsel, kes `ilma tuleb, särätsit `päivi olema, ku mulle om `antu Võn; kas ta om `mulle nüid `nuhkluseks `antu, et ni̬i̬ päevä nii pikäss om `pantu Rõn; mu päivin oĺl iks tuhkhaud, sinnä `kisti tuhk `väĺlä Kan; ega˽sa‿i˽tiiäʔ, `määntse˽pääväʔ i̬i̬n `u̬u̬tvaʔ Urv; sa˽piat õks vannu `päivi jaoss ka raha paigalõ `pandma Har; täl umma viimätse pääväʔ käeh Plv; [raha] anna˽mu˽kätte, ma hoia sulle vannu `päivi pääle Vas; must(ad) päev(ad) hädapäev(ad), rasked ajad muist raha `raiskas ikke `vällä, muist jättis `musta `päivide jaust Lüg; jo see `korjab musta pääva jäuks varandust Ans; Tal on raha `mustade `päevade taris küll Pöi; oia musta päeva jauks, kui kusagilt `saada pole JõeK; kormitsed musta `päävade jaost, et põleks `vaeva Lai; pane paigal muist musta `päevi jaoss Krk; päevad on loetud elupäevad on lõpukorral Täma `päevad on `luetud, tiab ise ka, et tal täna-`omme menek ies on IisR; ta kaua änam äi ela, ta pεεvad on `luedud Käi; selle päävad on vist `loetud, et ta on nii vilets Lai; selle päevä om `varsti loet Krk; `mõtli küll, et ma ärä koole, aga ei ole vi̬i̬l päevä `loetu Nõo; päevi nägema 1. raskeid aegu, vaeva ja viletsust tunda saama `itsiti üht`puhku `toisi, ei tia, mida `päivi sie viel näge VNg; sie `naine nägi `päivi küll Lüg; Nään mina `alles `päivi `selle `nuare `lehmaga, ei lase `lüpsta Jõh; Küll ta sellega (naisega) veel päävi nääb Kaa; eks ole ikke nende lastega `päivi küll näha saand Mär; küll mina olen `päivi näinu Hää; oh `päävi, mes‿o suanud nähä Kod 2. kulunud `Oige vana [võrk], `päivi nähnd Kuu; selget päeva nägema (eitusega) kaine olema Monel on alade `jusku `sirgad pääss, ega `selget `päivä nää Kuu; see enam `selged `pääva ei `näägi Lai; Vana joodik - - ei näe seĺget päivä konagi Nõo; valget päeva nägema 1. murevaba või puhkepäeva pidama naistel tihid lapsed, saa `valged `päävagi näha Mär; põle `valged `pääva näha saand, ikka mures Tõs; on täl alate mure pääväd, ei õle `valget `päävä nähnud Kod; ta saa ai joht `valgõt `päivä nätäʔ, kõ̭gõ um `haigõ Vas 2. kaine olema mette ep saa `valged `pεεva nägema, alati lakku täis Khk; ei näe `valget `päevagi mette, `juua alati täis Mar; üks igavene `lontrus, juob ja praśsib, et ei `valged `päeva näe Sim; ütte`puhku purjun, ei näe `valget `päevä Krk; saa ei ta kurrat `valgõt `päivä nätäʔ, ta om alasi täüś Har; ega tä paĺlo `valgõt `päivä ei näeʔ Rõu

II. päike Päiv `paistab, vihm sadab, [öeldi:] vanad `noiad `vihtuvad Kuu; maast üless, päiv on juo mehe `kõrgussel Lüg; `Otsisin sind kui kuud ja `päivä taga Jõh; `lähmo `päivä käde`istuma Vai; Seda aiged kohta pead sa pääva kää paistma Jäm; erk pεε, äi vöi `silmi `vaata Khk; pää on veel `körges, saame `valmis küll Pha; Mõnele akkab päe nõnda `peale, et sügiseks on kohe must Pöi; esite pannasse räimed veri`soola, siis noritse `välja ja pannasse päeva ette taride `peale `kuima Muh; kut pεεv on keige `körgemal, siis on pεεv `suures `lõunas Käi; vöö läigib nii `kangeste `vastu `pεεva Phl; ku pääv oli juba üles tõust, siis nad (tedred) tulevad uueste jälle `väĺla Noa; `vasto `pääba `iilgab naa et Mar; pää `paŕkind nii lapsed ää, naa mustad Mär; paber või kase toht, paned pääva kätte `väĺla, `tõmbab oma nii kämara Var; Läbi pilvete `näütäb vahel `päävä kua Khn; õhta seesab päe nagu posti otsas, aga omigu tõmmatasse nagu vinnaga ülesse nalj Aud; kui `maalised `oĺlid - - `käega pidid `ümmer `piirima kolm `korda `vasta `pääva Hää; ilm pöhjatu mets, no pääva järel ikke tulin `väĺla Ris; `vastu `pääva käibad kõik kruud `lahti, `alla `pääva käibad `kinni Nis; pää kõrvetab `enne `pikse`vihma Kos; pääval on pośt peal või sapp `ümmer või vari, tuleb paha `ilma Pee; `ootan teda nagu `pääva `pilve alt `väĺla tulema Koe; pääva `ieli (enne päikesetõusu) on ikke külm VMr; luok `õigub ära päeva käes Kad; [potisinine] riie ei and `väŕvi `väĺla, ei võtt teda pää ega pesu Sim; `kangad `veeti `väĺja pääva kätte rohu `piale `pleekima Trm; `veski siivad kääväd `ümber `vassa `päävä ja peri `päävä Kod; pääval on ikke `võimu, seĺla aab ikke soojast Pal; peri `päevä piäb `kuhja `riisma KJn; `enne ei `tohtind `õhtale `minna, kui päe `loodes `oĺli SJn; ku päev `alla lääb, sõss tulep ru̬u̬st `väĺlä kala Trv; päevä kähen om ää `istu Hls; päe läit́s mustas (päikesevarjutusest) Krk; päev om joba nii kuum, et sulateb, `vastu `päevä `rästä tilguve Hel; kõrvetaja päiv riḱk marja `põõsit Ran; jõolu `aigu rüä aki särendivä päevä käen; kru̬u̬n`lühtrit om `keŕkun kolm tükki, ku kru̬u̬n`lühtre palava, siss om nigu päiv paestab Nõo; kui niipaĺlu `päivä näeb tõnnisspäevä `aigu, et mi̬i̬ss võib obese `säĺgä karata ja säĺläst maha, siss saava ää aenailma Kam; õdagu ku päiv lätt, siss õigatass kari kodu Ote; `väega külm ilm ja päiv oĺl nigu udsu seen Urv; `lihmi `nüsti mõ̭nikõrd õdagult perän `päivä; Käänäʔ võtind peri `päiväʔ, siss saat vallalõ, `vasta `päivä˽käänät kinniʔ Har; Paist ku˽päiv, a˽lämmind ei annaʔ = kuu Rõu; peräh `päivä tetäss tü̬ü̬d, kas tu̬u̬ kellegi kõrd om Plv; päiv lätt `alla, lätt jumalehe minemä Räp; liha`võ̭õ̭tõ edimätse pühi hummogu `varra om nät́äʔ, ku päiv mäńg, lü̬ü̬ kõ̭iksugutsit `väŕme; pańd teräʔ päävä pääle (päikesepaistele) kuioma Se; pallav päiv om `korgõl `üllen Lei