[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kaagas kaagas Vll Jaa Pöi(-oa-) Muh Rid LNg LäEd Ris JMd, `kaa|kas Khn, g `kaaka kajakas kaagastega nii `kimpus iga päe, `korsna `otsas; mere `ääres neid `kaaku `musta `kuiva Vll; Kaakad kisuvad, tuleb `tormi; Suu lahti nagu kaakapojal (väsimusest); Vahib kut kaagas silma kohas (üksisilmi vaatamisest); Sa just kut va öhe soolega kaagas (kiirest seedimisest); Sa noagu pasal koagas, löŕts ja löŕts (inimesest, kes palju peeretab) Pöi; mina [andsin] kala `kaakale, kaagas `moole `sulgu; justkui kaagas karjub; nagu `kaakad kallal; `viska rapid kaagaste kätte, kui kalu `keoti Muh; `kaakuid on künni järel vist üks obuse koorm kohe põllal LNg; kui `kaakad `karjuvad, tuleb `vihma Var; kui `kaakad akkavad `linduma, sis tuleb paĺlu tuult Ris || fig (pealetükkivast inimesest) Need lapsed oo nagu `kaakad, ei anna rahu. Äks neid `kaakud oli `ilmas küll. Kaagastega ei taha kaagutada, `tüitab ää Han
loomulik loomuli|k Jäm Khk Vll Pöi Muh Emm/-lek/ Rei Kse Ris Juu Trm Lai Plt KJn Hls Krk Puh San spor V, luomuli|k Ris JMd Koe Iis, luamuli|k VJg Kod, g -ku; `luomuli|k Kuu, `luomuli|kku VNg, g -gu; `luomolik Lüg
1. looduslik; sünnipärane see pole loomulik puna, mis taal `palges oo, see oo aiguse puna Khk; Nee (lokid) äi ole `tehtud, taal on kohe loomulikud lokid; Vars on pealt näha loomulik küll, aga kuud poolteist enne`aegne Pöi; ise teeb otsa `pεεle, pole loomulek surm end Emm; laseb loomulikku `aisu, peeretab jah PJg; metsas on keik puud loomulikud Saa; luomulik asi, nagu üks `luoduse asi Ris; sedä loomulikud olemist ei saa varjate Hls; meil om pini nellä silmägä, kat́s om loomuliku `silmä, kat́s `uhkusõ `silmä Har; tiiḱ um mis ussaiah um, kaivõt vai loomulik, kost vesi ärʔ ei kuioʔ; täl olõ õs määnestki vika, tul õks uma loomulik surm Rõu
2. endastmõistetav, ootuspärane See on ju päris loomulik, et poiss nee majad sai, ta pidi nee `saama Pöi; küĺm tuli luomulikul aal Koe
loristama loristama R/-mma RId/ SaLä Muh Käi Rid Kse Tõs PJg Ris Hag Koe Iis Trv; (ta) lorissab Kod
1. lobisema, lorama tema läheb aga enese löruga koa sõnna vahele, ise tia kedagid, aga loristab aga edasi Hag
2. (häälitsemistest) a. luristama; soristama Ärä lorista, ku juod Kuu; `lapsed loristad `kussa `riista `sisse Vai; ta söi loristades Jäm; loristab kausi äärest suppi Khk; ää loristag `suuga Muh; mis `aśsa sa loristad oma ninaga Ris; sie lehm ei juo, muudkui loristab Iis; laps lorissab, puhub läbi `put́ke, ajab `vuĺla. ehk tõssab kruusiga vett, `üeltse: ärä lorissa Kod; loristap nõna Trv b. peeretama tämä loristab `perset Jõh; loristad `persega Käi; küll loristab, küll peeretab PJg c. pilli (oskamatult) mängima, kääksutama `leier`kasti loristaja VNg; loristab `pilli `mängida Lüg; loristab `pilli. mis tast mud́u loristad, mängi koa Tõs; loristab suu`pilli Koe d. vuristama loristab okiga Kse || fig kiiresti lugema lapsepõlvest saadik neid (raamatuid) läbi loristand Rid e. ähän lorissab, õt́sib `tõuka Kod
Vrd laristama, liristama, löristama
3. tuult tõstma nüid akkab vist `üöseks kovemat tuult loristama Jõe

mulk1 mulk g mulg|u S L(-o Mar) hajusalt Ha(-o Ris), JMd Koe VMr Kad VJg TaPõ Plt KJn SJn eL, `mulgu Kuu VNg Lüg Vai(n `mulku)

1. a. auk, ava Mul‿o mulk suuss (esihammas puudu) Kuu; Kausi äärel on mulk sihes, jooseb öle Pöi; Mulgust laseb `pussu (peeretab) Hää; lükkä si pulk `mulku Kod; `väike mulk, suur auk Hel; `naasklega `suskat mulgu `sisse, nõgel ei lää muedu nahast läbi Ran; köögin `olli `luśka varn, mulgu sehen, ega lussik `panti oma `mulku Puh; tulekipen läits räti `pääle ja palut `õkva rätile mulgu `sisse; `talvõ `raotass iä `sisse `mulke, siss tulõva kala mulgu pääle, siss üteldäss et jäŕv `eńgäp Nõo; siss tu̬u̬ tu konn kabelihe, kaeva mulk sinnä avva pääle - - ja mata timä sinnä `mulku Võn; mine pusi rehi läbi, ega muidu ei kuiva kah, kui `mulke `siśse ei pusi Kam; räise pess kurgi lehile mulgu `sisse Ote; tu̬u̬ `perna `kõńse `murru `mü̬ü̬dä, käsi `uńdrigu mulgust seen Rõn; pudro `mulku `pańti `võidu `sisse Kan; Must mulk, punanõ pulk = porgand Urv; taal kot́il om paĺlu `mulkõ sisen, tahaʔ ei˽sa `viĺlä pandaʔ Har; Viin tä `mulku (hauda) vidä piltl Rõu; mõrra mulguʔ umma iä `sisse `raotu Plv; hähn t́saga `sääntse mulgu puu `sisse, et kulagu võit `mulku tsusadaʔ; siidiniidi keräkene, säidse `mulku siseh = inemise pää Vas; aida katuss nakass joba `mulka näütämmä Räp; haava teḱk `sisse, mulgu Se; mitu maa `mulku, setu `taiva `tähte = viljakõrre kontsud Lut b. (äratulnud hambast) voorimees on `koormaga läbi käind ja mulgu maha jättand Vll; nää, sool läin üks sita `koormaga suust läbi, mulk maas Tõs; iir on sõniku `kuormaga läbi läind ja mulgu maha jätt VJg; kui ammas oli ära läind, siis `ööldi, [et] mulk sees. `ambad olid kui terve aed ja kui üks ära, siis on mulk sees Lai c. (naise suguelundist) olgu aid madal või `kõrge, mulk ikke ühüsugune Tõs; võt́tis pisikse naise [öeldes:] aed olgu nii `veike kui tahes, aga mulk `jäetasse nii suur, et obuse ja `vankriga suab `siśse `minna ike Ksi; olgu aiake kui suureke, aga mulk om iki ütesugune Krk
2. aiamulk, läbikäigukoht aias `mulgud olid, kaks `teiba `paari `kummalgi puol ja lattid olid siel siis, `vitste pial `liikus Kuu; pane karjaaja mulk `kinni Khk; Pöllumulk oli maha kistud, säält nee lehmad orasele läksid ka Kaa; Mulgu irred olid kuusest, männist, olid koa lehtpuu latid Pöi; aal‿o mulk moas - - mulk tahab üles laduda Muh; Loomade jäuks pole mulku [vaja] täiesti maha vetta, seneks lasta mulgu erte ühed otsad alla. Obuvankri läbiminemese tarvis aga vetedi mulk terveld maha Emm; `loomi saab läbi `laska väravadest ja `mulkudest Mar; aia mulk rõhtaial veel param teha ku püstaial Var; Tie‿nd `aalõ mulk, siis mte põlõ nda paõlu taris väräväd kuluta Khn; mulgust lastase `veised läbi Tor; pane puud tagasi, mulk `kinni Nis; üks on mulgu maha jätt, põle `roikaid üles pand, nüid on loomad tea kus läind Juu; Mulk `tehti `sinna, kus läbi`käimist oli Jür; loomad on `mulkus JMd; vasikad `uatavad `lõuna ajal mulgu juures `juua VJg; mulk - - kui jala läks, vet́tis `keskmise lat́i maha, puges läbi, ülemist ja alumist ei `puutundki Lai; pane mulgule värät́ ette KJn; vasik oli üle mulgu karanu Trv; mulk om mahan, looma tuleve `vällä Hls; läbikäegu koht aia sehen om laie vai aia mulk Ran; mulk om `kinni, `laide iluste i̬i̬n Kam; võtaʔ aia mulk maha - - võõdass puuʔ maha ja mindäss üle Har; aia mulk um `maaha sadanu, taht üless `panda Plv

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur