[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

hais ais g aisu, aesu eP(-o) eL(h- V), `aisu R(h- Kuu; n `aisu VNg Vai)

1. (ebameeldiv) lõhn nie (kassid) sen `haisu `pääle kohe `lähteväd ja näriväd [palderjani] Kuu; nie kana `varbud, nie `aisevad üvä `aisuga VNg; kuer `nuusib ja `tõmmab `aisu, `aisu `müödä ajab taga; senel (haigel) on juo `surne ais `küljes Lüg; tämä tieb paha `aisu (peeretab) Jõh; mönel roosil on sańt ais; liha akab `aisu `juure `vötma Jäm; `neitsitina‿p söö `ükskid loom, tal pole sööma `aisugid Khk; apu ais oli tuas Mus; Männi `vaiku `pandi seebi `sisse, võttis kõvaks ja tegi kena aisu Pöi; kalad lähvad kanastama, ais taga Muh; sireli puu, `kange ilus ais Emm; Kas ma pidin aisust `täädma, kui sa ise äi räägi Rei; ülles läks lodides vee aisu `peale Rid; taari aśtas mudo `seisend, võtab ummoksi aiso taha Mar; suur süte ais lööb tuppa Kse; kuldi liha ei `kõlba `süia - - ais taga `olle Tõs; Pane rasu `väĺla, [rasvatihane] jusku aisust tunneb Hää; teil ia `värski leiva ais tuas Ris; kui üks ehk kaks `tinti on [võrgus], ei nää, aga ais annab ära HMd; kadaka lusikal oli ilus ais Rap; viimaks tund aisust ää, et kaśs old JMd; teine [tubakasort] oli kollase õiega ja koleda aisuga nagu se piibutubakas oli JJn; oled vana aisukot́t, igal pual on ais sul taga VJg; saia ais `kamrin Kod; sital on ais, löhn on muul, paremal asjal; koer - - aab `aisu juba, nüid ta lääb sinna, kus loomad on Ksi; ku tal nii alb sii ais on, no mis sa tast aesutad (nuusutad) KJn; oben om peenike aisu `tundje; oma rahvas, võõras ais - - [öeld] ku mõni om `aisu tennu Hls; mõse emä ais mant ärä, sõss lää `põrse kasume; ku `lamba sõra ais, mis ta `seantset `tõmbass (piibutubakast) Krk; obest ei `tohtna mehiste lähikesi `laske - - obesel om igi ais, toda na‿i `saĺna Ran; toda ole mia `kuulu `mitmide käest, et tu̬u̬ kimmelgu ais tennä `tervess Ran; ma `tõoti `laske sul nuusutada, kas koṕpenut `aisu om jahude man; kül‿nä siss ärä matava, ku ais `nõ̭nna lähäb Nõo; pussuga tuli `rohkemb paha `aisu ku kuiva peeruga Ote; tan ei olõ tulõ `aisugi Krl; putr om paa `perrä `välläʔ kõrvõnu, siss tulõ kõrvõnu hais Har; hopõń tuńd soe `haisu Rõu; pini tund `höstehe `haisu ja lätt haisu päle takah Se; pää ši̬i̬st aisust aĺg aieldaʔ Lei

2. piltl juo sel `asjal one `aisu `lahti, seda `asja one juo vähä `kuulla VNg; äi saand raha `aisugid näha Khk; põle mehele soand, siis `olla uńdi ais `juures Juu; läbi nad käesid ja sugulased nad oĺlid vanast aisust vi̬i̬l Vil; mul om joba vähä `aisu, mul vähä `täädmist om; ei sedä enäp `kennigi võta, sel undi ais man jo Krk; vana `tüt́rigu `kroika joba, mulla ais man Ran; tõse ei saa `sinna aisulegi (võisteldes ligilähedalegi) Ote; ku ar˽koolõdõʔ, külʔ hais matt, maa pääle iks jää äiʔ Vas; haisu i̬i̬st olõ õi mi̬i̬lt Se; hais on ninas, haisu ninasse saama, hais ninna minema (aimu või teada saamisest) Nüüd said - - juo `haisu sest `asjast nenässe, eks ne `vargad saa käde ka Kuu; Kui varastad, võtta `ninda, et `keski `aisu ninasse ei saa IisR; Sai veel öigel ajal aisu ninasse Emm; juba mul ais ninas, tean juba ää selle aśja Juu; lähväd metsäss jalasse puid `tu̬u̬ma - - metsävahil‿o ais juba ninän Kod; tal olli ammuki ais nõnan, ega si̬i̬ asi äkki es tule Hel; `kiäki es tiiä, kost‿tu poiss peri `oĺli, aga sulase naine `oĺli `aisu `nõnna saanu, et sa `oĺli sõast maha jäänu, et ta`oĺli pageja Ote; sullõ jo˽hais `nõ̭nna lät́s, et ma˽`põrsa taṕi Har; siss lät́s `rahvalõ hais `nõ̭nna, et mul sääne õ̭nnõtuss Rõu; ei ole ~ pole (mitte) haisugi mitte midagi, mitte sugugi Vast ei old viel `tuule `aisugi `tunda, nüüd juba paras `tuule vilu Kuu; kui mina abielosin - - ei siis õld viel minul `püksi `aisugi majas; lund ei õle `aisugi maas Lüg; Taal pole kannaduse aisugid Käi; nüid ei ole tast änäm `aisugi, sest nooda püist Rid; Põle tal ädä `aisugi Hää; nüid on lumi nii kadund, et põle mitte lume `aisugi enam Juu; temal põle aru `aisugi pias VJg; mitte `aisugi ei mälesta Trm; mitte tule `aisugi ei õle enäm ahjun Kod; minu `ti̬i̬dväst `oĺli siin rannan viis kiisakoda - - mõnest ei ole enämb `aisugi jäänu Ran; tal ei olõʔ meele `haisugiʔ Rõu; haisu vedama nuusutama kaśs väab roti `aisu Ans; karu nuusutab, vääb `aisu Var; luom veab `aisu Ris

kaagas kaagas Vll Jaa Pöi(-oa-) Muh Rid LNg LäEd Ris JMd, `kaa|kas Khn, g `kaaka kajakas kaagastega nii `kimpus iga päe, `korsna `otsas; mere `ääres neid `kaaku `musta `kuiva Vll; Kaakad kisuvad, tuleb `tormi; Suu lahti nagu kaakapojal (väsimusest); Vahib kut kaagas silma kohas (üksisilmi vaatamisest); Sa just kut va öhe soolega kaagas (kiirest seedimisest); Sa noagu pasal koagas, löŕts ja löŕts (inimesest, kes palju peeretab) Pöi; mina [andsin] kala `kaakale, kaagas `moole `sulgu; justkui kaagas karjub; nagu `kaakad kallal; `viska rapid kaagaste kätte, kui kalu `keoti Muh; `kaakuid on künni järel vist üks obuse koorm kohe põllal LNg; kui `kaakad `karjuvad, tuleb `vihma Var; kui `kaakad akkavad `linduma, sis tuleb paĺlu tuult Ris || fig (pealetükkivast inimesest) Need lapsed oo nagu `kaakad, ei anna rahu. Äks neid `kaakud oli `ilmas küll. Kaagastega ei taha kaagutada, `tüitab ää Han

loomulik loomuli|k Jäm Khk Vll Pöi Muh Emm/-lek/ Rei Kse Pä Ris Juu Trm Lai Plt KJn Hls Krk Puh San spor V, luomuli|k Ris JMd Koe Iis, luamuli|k VJg Kod, g -ku; `luomuli|k Kuu, `luomuli|kku VNg, g -gu; `luomolik Lüg
1. looduslik; sünnipärane see pole loomulik puna, mis taal `palges oo, see oo aiguse puna Khk; Nee (lokid) äi ole `tehtud, taal on kohe loomulikud lokid; Vars on pealt näha loomulik küll, aga kuud poolteist enne`aegne Pöi; ise teeb otsa `pεεle, pole loomulek surm end Emm; laseb loomulikku `aisu, peeretab jah PJg; metsas on keik puud loomulikud Saa; luomulik asi, nagu üks `luoduse asi Ris; sedä loomulikud olemist ei saa varjate Hls; meil om pini nellä silmägä, kat́s om loomuliku `silmä, kat́s `uhkusõ `silmä Har; tiiḱ um mis ussaiah um, kaivõt vai loomulik, kost vesi ärʔ ei kuioʔ; täl olõ õs määnestki vika, tul õks uma loomulik surm Rõu
2. endastmõistetav, ootuspärane See on ju päris loomulik, et poiss nee majad sai, ta pidi nee `saama Pöi; küĺm tuli luomulikul aal Koe

loristama loristama R/-mma RId/ SaLä Muh Käi Rid Kse Tõs PJg Ris Hag Koe Iis Trv; (ta) lorissab Kod
1. lobisema, lorama tema läheb aga enese löruga koa sõnna vahele, ise tia kedagid, aga loristab aga edasi Hag
2. (häälitsemistest) a. luristama; soristama Ärä lorista, ku juod Kuu; `lapsed loristad `kussa `riista `sisse Vai; ta söi loristades Jäm; loristab kausi äärest suppi Khk; ää loristag `suuga Muh; mis `aśsa sa loristad oma ninaga Ris; sie lehm ei juo, muudkui loristab Iis; laps lorissab, puhub läbi `put́ke, ajab `vuĺla. ehk tõssab kruusiga vett, `üeltse: ärä lorissa Kod; loristap nõna Trv b. peeretama tämä loristab `perset Jõh; loristad `persega Käi; küll loristab, küll peeretab PJg c. pilli (oskamatult) mängima, kääksutama `leier`kasti loristaja VNg; loristab `pilli `mängida Lüg; loristab `pilli. mis tast mud́u loristad, mängi koa Tõs; loristab suu`pilli Koe d. vuristama loristab okiga Kse || fig kiiresti lugema lapsepõlvest saadik neid (raamatuid) läbi loristand Rid e. ähän lorissab, õt́sib `tõuka Kod
Vrd laristama, liristama, löristama
3. tuult tõstma nüid akkab vist `üöseks kovemat tuult loristama Jõe

mulk1 mulk g mulg|u S L(-o Mar) hajusalt Ha(-o Ris), JMd Koe VMr Kad VJg TaPõ Plt KJn SJn eL, `mulgu Kuu VNg Lüg Vai(n `mulku)

1. a. auk, ava Mul‿o mulk suuss (esihammas puudu) Kuu; Kausi äärel on mulk sihes, jooseb öle Pöi; Mulgust laseb `pussu (peeretab) Hää; lükkä si pulk `mulku Kod; `väike mulk, suur auk Hel; `naasklega `suskat mulgu `sisse, nõgel ei lää muedu nahast läbi Ran; köögin `olli `luśka varn, mulgu sehen, ega lussik `panti oma `mulku Puh; tulekipen läits räti `pääle ja palut `õkva rätile mulgu `sisse; `talvõ `raotass iä `sisse `mulke, siss tulõva kala mulgu pääle, siss üteldäss et jäŕv `eńgäp Nõo; siss tu̬u̬ tu konn kabelihe, kaeva mulk sinnä avva pääle - - ja mata timä sinnä `mulku Võn; mine pusi rehi läbi, ega muidu ei kuiva kah, kui `mulke `siśse ei pusi Kam; räise pess kurgi lehile mulgu `sisse Ote; tu̬u̬ `perna `kõńse `murru `mü̬ü̬dä, käsi `uńdrigu mulgust seen Rõn; pudro `mulku `pańti `võidu `sisse Kan; Must mulk, punanõ pulk = porgand Urv; taal kot́il om paĺlu `mulkõ sisen, tahaʔ ei˽sa `viĺlä pandaʔ Har; Viin tä `mulku (hauda) vidä piltl Rõu; mõrra mulguʔ umma iä `sisse `raotu Plv; hähn t́saga `sääntse mulgu puu `sisse, et kulagu võit `mulku tsusadaʔ; siidiniidi keräkene, säidse `mulku siseh = inemise pää Vas; aida katuss nakass joba `mulka näütämmä Räp; haava teḱk `sisse, mulgu Se; mitu maa `mulku, setu `taiva `tähte = viljakõrre kontsud Lut b. (äratulnud hambast) voorimees on `koormaga läbi käind ja mulgu maha jättand Vll; nää, sool läin üks sita `koormaga suust läbi, mulk maas Tõs; iir on sõniku `kuormaga läbi läind ja mulgu maha jätt VJg; kui ammas oli ära läind, siis `ööldi, [et] mulk sees. `ambad olid kui terve aed ja kui üks ära, siis on mulk sees Lai c. (naise suguelundist) olgu aid madal või `kõrge, mulk ikke ühüsugune Tõs; võt́tis pisikse naise [öeldes:] aed olgu nii `veike kui tahes, aga mulk `jäetasse nii suur, et obuse ja `vankriga suab `siśse `minna ike Ksi; olgu aiake kui suureke, aga mulk om iki ütesugune Krk

2. aiamulk, läbikäigukoht aias `mulgud olid, kaks `teiba `paari `kummalgi puol ja lattid olid siel siis, `vitste pial `liikus Kuu; pane karjaaja mulk `kinni Khk; Pöllumulk oli maha kistud, säält nee lehmad orasele läksid ka Kaa; Mulgu irred olid kuusest, männist, olid koa lehtpuu latid Pöi; aal‿o mulk moas - - mulk tahab üles laduda Muh; Loomade jäuks pole mulku [vaja] täiesti maha vetta, seneks lasta mulgu erte ühed otsad alla. Obuvankri läbiminemese tarvis aga vetedi mulk terveld maha Emm; `loomi saab läbi `laska väravadest ja `mulkudest Mar; aia mulk rõhtaial veel param teha ku püstaial Var; Tie‿nd `aalõ mulk, siis mte põlõ nda paõlu taris väräväd kuluta Khn; mulgust lastase `veised läbi Tor; pane puud tagasi, mulk `kinni Nis; üks on mulgu maha jätt, põle `roikaid üles pand, nüid on loomad tea kus läind Juu; Mulk `tehti `sinna, kus läbi`käimist oli Jür; loomad on `mulkus JMd; vasikad `uatavad `lõuna ajal mulgu juures `juua VJg; mulk - - kui jala läks, vet́tis `keskmise lat́i maha, puges läbi, ülemist ja alumist ei `puutundki Lai; pane mulgule värät́ ette KJn; vasik oli üle mulgu karanu Trv; mulk om mahan, looma tuleve `vällä Hls; läbikäegu koht aia sehen om laie vai aia mulk Ran; mulk om `kinni, `laide iluste i̬i̬n Kam; võtaʔ aia mulk maha - - võõdass puuʔ maha ja mindäss üle Har; aia mulk um `maaha sadanu, taht üless `panda Plv

paristama2 parist|ama Kuu Lüg Jäm Kaa Muh Käi Rei Mär Kse Han Tõs Khn Aud PJg Saa Koe hajusalt TaPõ/-ss- Kod/, Pil KJn Trv TLä, -amma Plv, -eme Krk, -õmmõ Krl

1. parinat tekitama `perse auk paristab `ühte `puhku Lüg; kui kõht `lahti oo, siss peeretab ja paristab Tõs; tüö riistad paristavad Iis; voki `värten paristab KJn; ei tiiä, mis ta `hindäle `sisse `aie, inne paristass (kõhulahtisusest) Plv

2. ägedalt, kiirustades kõnelema paristas juttu nii pailu Jäm; Paristab kui kuuli`pilduja, räägi `selgeld, ära parista Rei; ta paristas `jälle naa, et sõna vahet ei `olngi Aud; mis‿si naine sääl paristab, suu keeb kui pudru pada Saa; ni̬i̬d‿o riiun, küll ni̬i̬d nüid parissavad siäl Kod; parist́ ärä ruttu, es saa arugi, mis ta kõneĺ Trv; tõene om piḱä vihaga - - aga tõene paristab ärä, om viha `mü̬ü̬dä Ran

3. kiiruga, ülepeakaela midagi tegema Ää parista üht, aega oo Kaa; Igat tööd ei saa paristades tiha Han; `paerga nisudki paristatasse maha, ei saa tihagi, nagu vaja Pal; paristas, tegi ruttu ära, aga töö põld ilus Lai; Rukki pidi `saama ikki `kombes `tehtud, siäl ei `tohtind paristada KJn

peeretama peeret|ama Jäm Khk Vll Pöi Muh Rei Mar Mär Kse hajusalt Pä, Kei Ksi Plt, -ämä Juu KJn Puh Nõo; pieretama VNg/`p-/ Ris JMd Koe Iis, piäretämä Kod peeru laskma `värske leib vötab peeretama Khk; peeretab naa valjust, et kohutab Muh; seest aab täis ja peab peeretama Mar; ei `lausund moole sõnagi, oleks ta - - peeretandki `vasta Mär; peeretad või räägid, ikka tä‿i kuule Tõs; kui ike peeretad east, sis tervis on ea Vän; ilma peeretamata ei saa ju kah ära elada Hää; peeretas nõnda kui `paukus Saa; kui reäk petäb ää, sis inime peeretädä Juu; ära alati piereta JMd; ta mitte ei pieretandki `mulle `vasta (ei teinud minu jutust väljagi) Koe; sidess aab täis, ei `julge piäretätä Kod; tule `piale peeretas, küll `jooksis tuli üles Ksi; kui mõni peeretas, siis teine `ütles, et laseb raba`püśsi Plt; kiśsi on peeretänd KJn; [tal] tullu pi̬i̬r, peeretänu Nõo Vrd peeratama, peerestama

perse perse g `pers(s)e eP(g `persi Mar) M T; perseʔ g `perse V(-ŕ- Vas Se); n, g `perse R(-ss- IisR)

1. a. tagumik nägu punane kui viheldud `perse Jõe; mul on `püksid `katki, tuul puhub `perse kõhe; pidägä `perset `kinni, `ärgä `pierestägä Lüg; `istusin treppi pääl, `ninda et `perse jäi kõhe treppi mago nalj Jõh; Sie ei `mõistagi `paigal `seista, alati `keksib ja `kargab kui kirp `persses IisR; Poisid `lasksid `persse pεεl määst ala Jäm; suur `koltse kirju `persega örilane; so perse ep pea aga ka mette `pörmu (muudkui peeretad) Khk; Mette pole aega perset maha püsta, seike tuline tiidus ühtlast taga Kaa; liba läin lehma `perse, söön süsikonna seest ää Krj; Kukkusi nõnda perseli, et `perse peńn `raksus Pöi; mis ta seal teeste `perse taga vahib Muh; Pane vehe perse maha ka Emm; Lapsed lasid palja persega ringi Rei; ma tee so `persi kepeks (annan vitsa) Mar; nad on koos nagu säŕk ja perse Kse; `andis vitsaga `perse `pihta Tõs; Pista perse `penki, mis sä `püstü seesäd Khn; perse lariseb paegal, larin kuulda jah PJg; Lehmad saavad kevadi esimest `korda `lautest `väĺla, sis lustiga pilluvad perset, üppavad ja `kargavad Hää; `persse peal (istuvat) tüöd tegema Ris; `juuksed kohe `persse peal, `mööda `pihta laiali HJn; laps kukkus `perse piale maha JMd; löö põlvega `persse, las näru lähäb Pee; ise käib, perse lödiseb taga Sim; kui ei `kuula, peksän `perse puro; käib aga käed `perse piäl nagu ärrä Kod; kui määst `alla läks, obene `oidis `persega `vasta Äks; püksid kukuvad `varsti üle `persse maha Lai; kui perse sügeleb, siis peremees kiidab nalj Plt; mis sa maas kikerdäd, võta pink `perse `alla KJn; kärsitu nagu tuli `persen, ei seisa `kunnigi Trv; Küll ni tüdruku om sõbra nagu püks ja perse kateksi, neid ei saa tüllü kah aada Pst; latse perset ja peni ammast ei või usta vns Hls; ei‿ol `pihta ega perset, kere ega kõttu Krk; latse ilbassiva `paĺla `persega lumeange otsan; sügisene päiv om nigu lühike inime, pää ja perse ku̬u̬n Ran; rammun nigu vana püt́t jälle, perse takan ku pada; jõgi om nii kuju, et istu `persega jõkke, ei saa persegi likess Nõo; töŕk om poolõni `perseni Võn; `kartulimaa pääl sügise t́siga tsongib nii, et perse `paĺlald näḱküss Rõn; Naa omma ütte alasi koon nigu hamõ˽`persegaʔ; ma tu̬u̬ kipõ˽vitsa˽`sisse, kibõidõ `vitsuga lahu su `perse kuumas Urv; sul om taa pää nigu pini perseʔ üless kohvõrdõt Har; mi‿sa taal `persel iks alati last joostaʔ (pidevalt peeretad) Rõu; pasatsõ `persega vaśk aaśe kaŕa `kiini Plv; susi su̬u̬h, sarvõ˽pääh, piḱk hand `perseh = `leibä pandass `lapjuga `ahju Vas; t́sia˽kõ̭õ̭ magasevvaʔ, üt́el pää, tõõsõl peŕseʔ Se; tuhmadsi (laia) `persega üldäss baaba vai `tütrigu `pääle Lut b. (halvustavates ütlustes, ka sõimusõnana) `haista `koera `perset Kuu; kasi `kuera `perse Lüg; Pole mul vaja su `vankert, `pista sie omale `persse IisR; mine ede `persse Khk; Veid perset lakkuda, äi saa sa siit mette midagid Kaa; Va perse ikka on oma tegudega Pöi; Sihane kölba mette kuera persegid Emm; Mine üsna `perse oma jütuga Rei; pistä se `perse, ma ei tahagi änäm Mar; oh sa va lagund perse - - lagund `riided `seĺgas Mär; käi `persse, kuradi `rentsel Sim; mes sina ajad õmad sitased `ambad minu `puhta `persse Kod; pista `persse oma `tarkus, eks ma tia ise, kud́a ma teen Lai; mine `perste `kellä `lü̬ü̬mä; laku perset ja piä lõvva Ran; pistä oma `tarkus `persede San; saʔ olt iks perse˽kah Krl; käśk minnu vanna inemist `persehe Rõu; `laonu perseʔ Plv; Mis sä, perse, pelgät Räp; ta om üts hellik perseʔ; timä teḱk ka sedä `mu̬u̬do, a midä perst, avida‿ss midägeʔ Se

2. kõht, magu kanul kõik `persed on `lahti tänä Lüg; Sel isegi `perse iad ja paremad täis IisR; on‿s so perse juba tühi `jälle Khk; Nüüd äi lähe supp persse, mu eesele aitas, sa äi taha Kaa; No kaua sa tüha persega niidad, rinnaalune lihab nõrgaks Pöi; kõik paremad suutäied peavad tämä `persis olema Mar; nüid oo sul perse täis, see toit ei lähä sool nüid `sisse Mär; Aab omalõ sia `muõdi liha `perse Khn; Nüüd on tal perse ele Tor; pole siin änam midagi, maŕjad on laste `perses puha Saa; oravaid, neid süöb [ilves] `perse kohe KuuK; perse on täis VJg; Kas sul omal ei lähnud need vorstid persse, et ilma rahvale veel söötma akkasid Trm; mis sa ike vasige `perse selle piimäst topit Krk; mes soe suun, si̬i̬ soe `persen vns Ran; paŕõmb põrss `persehn, ku perän vitäʔ vns Rõu

3. piltl (väljendites, ütlemistes) `Perse märg, aga kobikka pole näht (töövaev ei anna tasu); `Perse `kiidäb peremiest (peeretamisest pärast söömist) Kuu; tegi puol `päivä, siis õli `perse `õhtal (väsis ära) Lüg; `Miski tieb, siis sie on ka kõik `puale `persega (hooletult); Pera tuli küll miel `persest pähä, aga siis õli juba `ilja Jõh; Obuste paristamisega on `teine küll `vasta `perset (kahju) saand; Mis sie isa viel `puega `aitab, sel omal `perse `paĺjas (on vaene) IisR; Selle rahmimisega on sul varsti perse öhtal (tervis otsas); Terve mees, kes persest köhib (peeretab), aige sii, kes rinnust rögiseb Pha; Selle perse‿b seisa ju `kuskil (on rahutu) Pöi; perse `olli lastel üle`antust täis; ju su silmad `perses `ollid, et sa‿s näe mette Muh; Löi teisel perse viluks (kasutas ära); Üppas persega näkku (süüdistas alusetult) Emm; Ea perse leiab ikka omale `istumise koha (ettevõtlik jõuab elus edasi) Rei; küll `andis tal `perse sõnu täis (sõimas); see oli nii ea toit, pidin keele `persi `neelma Mar; kahe `perssega rebane, ees ea, seĺla takka `lõikab `kaela Mär; Mis sa kelgid, omal perse maa küljes kinni (kogenematu) Vig; ei tiä piäst egä `persest (mitte millestki) Tõs; Sõpõr kuõrib `naabri `perse (kasutab ära) Khn; Läks `persega `mulda `sööma (suri) Tor; poole `persega `tehtud, põle kellegi asi Hää; vanudust mul `persses küll HMd; tahab `mulle pulga `persse `aada Koe; `sulle vaja nii kaua sugeda `anda, kui aru `perssest pähä tuleb VJg; ei lase ennast `persse `alla `panna (kamandada) Sim; tämä õli õege `kange `tü̬ü̬le akkama, aga nüid one perse `kolden (hädas); nõnnagu tumm, ei piäss ei `persess ei laasu tämä `mussa Kod; `oskab oma perset `oida, ei tiku nõnna `tööle; ma olen `mõisaärra `tuaski perset last (peeretanud) Lai; `sõimas ta `perse täüs; `püksen enämp ku `persen (kõhulahtisusest) Hls; es saa munadest täit `inda, nüid sai munadege `vastu perset; ta emä `perse taga üless kasunu, si̬i̬ ei tää kedägi elust; kos ta muial jäi, temä `persen iki (vargusest) Krk; võta ää malk, kae kas aru tuleb `persest pähä; nakass tegemä ihän ja õnnen, aga `varsti `oĺli perse piḱkä (tüdinenud) Ran; nii löönuva `sakslase oma maa`ostmisega `liivläste `perse üle; mes mä elä, eńg om `persega `riibu (surm tulekul); kõ̭ik, mes teenib, kõ̭ik ju̬u̬b `persede (joob raha maha); ega ma perst `süiten ei ole rikkass saanu; mes viga tõese `perse pääl `liugu `laske, ega `endä perse ei kulu Nõo; ta nut́t (mangus) `vällä kas vai pini `persest Urv; anna˽perse˽tõsõlõ sittu, eśs lasõ˽läbi küĺgluiõ (annad teisele, jääd ise kitsikusse) Krl; nüüd om perse˽`kat́ski (häda käes) Har; olõ õi˽taal ao `raasu, taal üt́s raud `perseh, tõõnõ tulõhn, kolmass `tsuskamisel Rõu; tä ei˽püsü˽peoh ei˽`perseh; kas sul silmäʔ `perseh omma, et ei näeʔ Plv; Kavva siin ilmah inämp ollaʔ, tulõ arʔ `peŕsegaʔ `mulda `sü̬ü̬mä minnäʔ; Taa upin vii ärʔ keele `persehe (väga maitsev on); kuld lõṕpi `hiiri `persehe, hiire˽vei˽kulla arʔ Vas; Kääse perseh är ja ei olõ sitaga kah (tuleb kõigest puhtalt välja) Räp

4. (ühendeis) perse minema ebaõnnestuma, millegi nahka minema koledast jõi, aga `sinnä `perse tämä nüüd läkski, `juomise `perse Lüg; see tüö läks `perse Vai; See läks nüüd küll kεεst `perse Emm; mu töö ei õńnista täna `ühti, `jällä läks `persse Mär; miu töö ja vaev läks `perse puha Saa; tema läks selle `aiguse `perse Koe; käis `ulka `aega ära, see aeg läks `sinna `persse Lai; si̬i̬ tü̬ü̬ läits `perse Trv; olli kaits pu̬u̬l `tu̬u̬pi tinatuuri ärä joonu, läits viina `perse iki Krk; paatäis `puskari läits `perste Ran; ma olõss võenu rikass inemine olla, aga oma rumaluse `persede lät́s kõ̭iḱ Võn; perse panema 1. ära sööma Talgulised oo keik söömad, ölled perse pand Kaa; `sahvrest on kikk parem `perse `pantud Saa; ta on kõik puha `persse pand, teise jao ka ära söönd Lai; kaositävve suppi pańd `perste Ran 2. ära rikkuma, ära raiskama `Persse pani vihm ia `kuiva luo IisR; Muidu üks perse panija, kasu pole tast mette üht Kaa; asi on ära lõhutud - - on `persse `pandud Lai; si̬i̬ valitsuss paneb periss `persde ni̬i̬ inimese Puh; tu̬u̬ om kõ̭gõ vara `persehe pannuʔ Rõu; taa viinakõnõ, taa pańd `persehe inemise˽kah Vas; perse pugema ~ tükkima lipitsema, libe olema `selja taga `räägib tõist - - aga saab kokko, siis pueb või `perse Lüg; ära poe ike `perse teeśele Pal; libedä jutuga, tahab kõegile `perste tükki Ran; võõrastele tükib `persede, oma elust ei kae midägi Nõo; suu iih, siss tüküss `persehe, a sälä takah `lõikass kaala `maaha Se; perses olema (millestki ära rikutust, nurja, untsu läinust) Tänane päev on `persses, kedagi ei `jõudand teha IisR; Üljest ep `tohtind `laskmisel nimetada, siis oli pεεv `persses Jäm; Perses on keik puud ja laevad (laev läks puukoormaga põhja) Emm; kaĺla raba oo nii kuib, lähäb üsna põlema, nüid oo kali `persses Mär; Mia oma `tervisegä üsä perss Khn; pueg on eluga `oopis `persses Juu; akan lõõtsutama, siis on kua `persen si̬i̬ minek (ei jõua edasi minna) Kod; pasuna`puhkuja `riakind, et mul on mokad `persses Lai; nüid si `vastne masin om `persen Ran; `täämbäne päiv om `persen nigu rüän jälle Nõo

6. millegi taga- või alaosa, ka põhi kui `kartulid sies `seisavad, kotti `küljed ja `persed `tohkevad kohe maha; vesi on mere `perses VNg; pani vie`ämbri sedamodi tagurpäri, `ämbri `perse üles`puole Lüg; kot́t`perssega püksid, kottis perse taga Jäm; pane adrale vedemed ala, et adra perse ära ep kulu; odrad jεεnd lühiseks, `persed maas `kinni Khk; ahju `perse taga oli kuru Jaa; Vana rehe ahul oli perse toa seinast `väljas Pöi; mõrra perse oo `sõuke suur pitk, tihasse `viimaks nii `kitsaks, et kalad ep sua välja mitte Muh; paadi perse oli üsna madalas Emm; See vannas äi lähe sisse, lohiseb perse pääl Rei; pot́i `persses auk, pot́t ei kanna änam Mär; lõugeti perse oli seena `küĺge kinni `siotud Vig; piibu perst kistatse `tuhka `vällä Tõs; Laenõ lüeb tagant `tullõs `vasta laeva perset Khn; elab kiriku `perse taga Hää; tegin ea laia kuhja `persse; akkame nüid kodo minema, päävä perse ei paesta enam `ühti Juu; pane aga `oamre `perssega `pihta Kos; paa perse läks `vasta tuld, [supp] akkas `liiga kõvaste `kiema JJn; pane pudelille pauk `persse ja ju̬u̬ ärä si̬i̬ põhi; linapihud issutatse mua piale, perse laiali Kod; sarika `perse ase tehässe `kandealuselle `vaĺmis KJn; Lükka söed ah́u `perse, seesab kauem soe SJn; Sääl küüni perse taga lepikun om varesejalgu ja raavin kõllatsid kanakoole Hls; `amme perse katik kulunu Krk; kale perse `oĺli `katski, kala `oĺli tagast `väĺlä lännu Ran; siss `anti mulle ka `viina, klaasi `perse sehen `olli Nõo; ku˽sääre `iäne om - - sõ̭ss jõ̭õ̭rd regi, sõ̭ss lätt perse ette Urv; kesvil ommaʔ hii hannaʔ `persen Har; pöks `lühkene kui töbu, perseʔ `lühkene ja seereʔ `lühkeseʔ Räp

perse- Kas sinu `persenahk `joudab nüüd sedä ka `vasta ottada (peksust) Kuu; `perseauk paristab `ühte `puhku (peeretab); Ei `jäksa `istuda, `perseluu on ell, `perseluud `aigetab Lüg; Mis sie `perselapp peret `jõudas `toitada (väikesest maatükist) Jõh; paise oli `persekannigu `otsas Ans; miks sa sεεlt ää tulid, mis `persevalu (häda) sool sεεl oli Khk; Mulle ajas ühe persenäka peele koeranaela, mette‿p saa istumisega akkama Kaa; `löunama mehed, neil pole sääre `marja äga `perse`tarja Krj; `persenäkad valutavad, kui pailu `istuma pead Vll; Paise `olla just `perseaukus Pöi; jõkid `ollid `persemutist saadik, kuued `ollid seare `marja Muh; Perseots püsti väljas ja juba ennast nenda täis imend kut‿sur kupp (puugist) Emm; kuku perseli, `persekont saab `aiged na et Käi; tegid [mõrra] `perseotsa `lahti ja sealt said `kõike, mis senna oli läind Rid; oled ikke üks va `perse`lakja (lipitseja); `persepaled ja mutid väriseväd taga Tõs; Ju ta ülemäte ies üks `persepugõja ond Khn; `alla `persetarjade [ulatuvad] `juused Hää; vanasti lõhudi `varga `persenäkad ärä ku üks vere kamp, ku tal `nuhtlust `ańti Saa; einama on paĺlas nigu `perssekańnikas VMr; ta pia on `paĺjast `aetud nagu `perssenäkk VJg; kana akab vaŕsi munele, `perseluud one laśti; ärä alate suhissa, pidä `persemulk `kińni (ära peereta) Kod; mis sa va `perssepale ti̬i̬d sääl sõim Ksi; ei pia perset, `persseauk alati `lahti (peeretab); paĺlust `istumisest `persseluu valutab Lai; mõni inimene ei taha `perssekanikad ütelda, siis `ütleb näkad Plt; ma `näitän so `persetusaratele (annan peksa) KJn; ärä sõku riśtluie kottelt, sõku kestpaiga pu̬u̬lt, `perselaudi kottelt Krk; talla`lakja ehk `perse`lakja ehk `perse`tüḱjä - - ääl latsel om paĺlu nimesid Ran; `persetuhari vahe olliva lumme täis (kõrgest lumest) Puh; `anti üits aenamaa lu̬u̬s, `tu̬u̬gina karjal ärä sõkutu, ain nigu `persekarva jälle; kui kanal ari verrev om, siss om `perseluu lahe Nõo; päälagi paĺlass nigu `persekanikass Ote; taal os ollu taat `perse`nahka `paŕki `raaskõsõ, siss taa os kullõlnu imä sõnna; panõ õi˽tu̬u̬d `kiäki vallavanõmbass, tu̬u̬ om mõisniku `perse`tüḱjä Har; laja `perse`luuga illuss hopõń Rõu; `persetuhaŕ om `istmisest halusõss `jäänüʔ Plv; `perse`ru̬u̬kmin oĺl, ku `vitsuga nuheldi `mõisan Räp; śed́nagu hain, taa kui `persekarvaʔ, vikah́t ka taha ai lõigadaʔ; suu must kuʔ `persemulk; perss-soolik tulõ `vällä takast - - suurõst `nõstmisest Se; `persesitt (inimeste roe) pandass püt́tü ni pandass põllu päle Lut

plirtsutama `plirtsutama IisR, plirsutama Jür onomat Laud ja põrand `solkevett täis `plirtsutatud (loksutatud) IisR; Plirsutab aina perset (peeretab) Jür

purtst, purtsti purtst Võn, `purtsti Jür Sim purtsuga, purtsu tehes Nina `nuuskad ka `purtsti Jür; laseb perset (peeretab) ku `purtsti Sim; nigu ma `jalga liiguti, nii verd `pańde iks purtst ja purtst Võn