[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

koloos koloo·ś (kurguhaigus) kurgu koloo·ś, `väega hiĺlokaistõ sai kõ̭nõldaʔ Se
loog loog g loo p `loog|u S (-o Mar Vig) PäPõ HMd Juu spor , Sim Trm Plt Pil, -u̬u̬(-) Hää Trm Kod Pal spor KLõ, Pst Krk Hel u Võn San, -uo(-) spor R(-o Lüg), Ris HaId JMd Koe VMr(-o) Kad Iis, -ua(-) Jõh Rak VJg, -uõ(-) Khn; `luog|u g luo p `luog|o VNg Vai/-o/ (kaartena) mahaniidetud hein, hv vili mina lähän karutama `luogu Kuu; `einamaal one `värske `luogu maas VNg; tämä siin on nuor luog, tänä `ommikune lüök Lüg; [torm] `murdas kõhe - - `metsa kõhe maha nigu‿ks `luogu võttas kõhe (tormist); kui on ilus ilm, siis akka `luole, kui on `ilge ilm, siis akka `niitama Jõh; söamihi oli kut `loogu maas Jäm; teitel on pailu tüdrugud `loogu `vötmas Ans; `laske nüid kääd `liikuda, kuiv loog maas, vihm tulemas; ometi sai selle ärjabe loo üles, nüid kenad ädalt tuleb `sönna Khk; Annaks jumal `ilma, kõik kohad `kuiva `loogu täis; Meil jähi natuke odra `loogu maha `jälle Pöi; teised läksid `kaari `ümber `lööma, siis oome kui loog Muh; `vetsime `loogu, nii et `pöigla `hanged tulised Phl; einä kaardest jääb loog järele, kui tä ei ole veel kuib, siss pannasse tä `ända; inimesed oo lool, eina lool ja põllul veĺla lool Mar; terve eenama `loogus maas Mär; läksid `peale lõonat `loogu `võtma Mih; loog maas kõik, põle `niitä änäm `ühti Tõs; Eenäd taris ää karguta, `õhta suab siis luõ üles võtta Khn; `piske rabin köis üle, ei see tein `loole kedagi Aud; kis vihma `eeli `niitsid, need saavad loo kätte küll HMd; kui loog märg on, siis soab `einu koarutada, siis kuevab paramini ää Juu; luost pannakse [hein] nukku, nukust keeritisse HJn; ärge tallake luo pial JMd; jaanipäävaks oli jo `värske loog maas Tür; `aigus [võtab] inimesi kui `luogu maha Koe; mis sa `kuarde alused `tervest jätad, `luogo võtta ka sialt paha; vilets luog, õhuke luo kirmetis VMr; [kui] akkasid `luale, pidid ikke kolm vakkamad `päävas ära `võtma Rak; lüövad `luogu `lahti Iis; kui inimeisi `rohkem õli `lu̬u̬gu `võtmas, siis mõni `riisus, mõni `kańdis `saatu Trm; lu̬u̬g tahab `kuiva `päävä, lähäb krõbedass kõhe; rahvass sureb ku `lu̬u̬gu Kod; lu̬u̬ `võtmine oli käsitsi, puu rihakene oli Äks; kolm `rõuku on ilusat `kuiva `loogu Plt; pü̬ü̬rkaar niideti `vasta `einä, siis kaks kaarevahet jäi `puhtass ja lu̬u̬g `oĺli `jõudus võtta; kui emä läks `lu̬u̬le `luhta, võt́tis [minu] ühes KJn; siis läksime `lu̬u̬gu segama‿s `võt́sime lu̬u̬ ülesse Kõp; Kuju lu̬u̬g sattend liges Pst; Muśt `naisi läit́s `lu̬u̬gu `võtme, tõise kakuve linu Krk

orlong ornung

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur